[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 28. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Üleharitud, aga alarakendatud?
Autor: Anna Karolin, sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik
Teisipäev, 02. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kvalifitseeritud ehk heade oskuste ning haridusega tööjõu nappust peetakse üheks Eesti suuremaks majanduse arengu ning tootlikkuse kasvu piduriks.

Üllataval kombel on Eesti OECD riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas aastail 2011–2012 Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9% töötajatest ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24%. Olgugi et haridus ei anna inimese võimekusest või väärtusest tööturul täit pilti ja majandusseis on võrreldes 2012. aasta seisuga muutunud, on need asjaolud mõtlemapanevad ja uurimist väärt.

Kui majanduse areng ja palgasurve peaksid looma hoovad tööjõu liikumiseks ja oskuste uuendamiseks suurima konkurentsivõimega sektoritesse, siis miks on see ülejääk nii suur?

Probleemi ja seda puudutavate inimeste uurimiseks vaatlesime Eesti tööjõuturgu PIAAC 2012. a andmete põhjal kahel alusel – esiteks kõrgharitud töötajaid, kes said oma haridustaset silmas pidades täistöökoha eest liiga vähe palka ehk alla Eesti mediaanpalga, ning teiseks kõrgharitud inimesi, kes töötasid kõrgharidust mittenõudvatel ametikohtadel. Kõrgharitutest olid madalapalgalised 36% ehk 60 900 inimest, kõrgharidust mittenõudval ametikohal töötas aga 26% kõrgharitutest ehk umbes 51 100 inimest.

Esiteks moodustasid olulise osa madalapalgalistest kõrgharitutest, umbes 46%, avaliku sektori töötajad, peamiselt haridus- ja tervishoiutöötajad. Nende olukord on nüüdseks Eesti mediaanpalga mõttes paranenud ning on edaspidigi lahendatav riiklike palgakokkulepetega. Eesti tööturu huvides on heade oskustega ja rahulolevad õpetajad ja meditsiinitöötajad, tervishoiusektor vajab tulevikus haritud tööjõudu hoopis juurde.

Palgaprobleem ei puudutanud aga vaid neid valdkondi, näiteks 15% madalapalgalistest kõrgharitutest töötas töötlevas tööstuses ning 19% hulgi- ja jaekaubanduses. Samuti eristuvad nii madalate palkade kui lihtsamate töökohtade poolest rohkem väikeettevõtted. Põhjusi võib olla mitu – PIAAC-i analüüsid viitavad muu hulgas liiga kõrgetele haridusnõudmistele tööandjate poolt ja teisalt vähese oskustemahukusega töökohtade rohkusele.

Teiseks on osa probleemist seotud inimeste eluliste takistuste ning tööturu struktuursete probleemidega. Need hõlmavad näiteks elamist piirkondades, kus on madalad palgad või vähem oskustemahukaid töökohti, madalamat eesti keele oskust ja kehva tervist või soolisi ja vanuselisi takistusi. Selliste taustatunnustega inimesed osalesid ka ümberõppes vähem.

Kolmandaks osaks probleemist on muutunud majandus ja töö ning inimeste aegunud haridus või vähesed oskused. Kunagi populaarsete erialade, näiteks põllumajanduse ja veterinaaria, järele on väiksem nõudlus, ammu omandatud haridus ei vasta tänapäeva tööturu vajadustele. Keerukama töö tegemiseks on tarvis uusi oskusi – probleemide lahendamise ja koostöö oskusi, pidevat ümberõppimist ja muutustega kohanemist ning teadmiste kõrval oskust neid tööülesannetes kasutada.

Need probleemid puudutavad tõenäoliselt enim alarakendatute suurimat eristuvat gruppi –vanemaealisi, eriti rakenduskõrghariduse omandanuid. Nt 55+ kõrgharitute vanusegrupist sai Eesti mediaanpalgast madalamat palka 52%, osalist kinnitust leidsid ka seosed madalamate oskuste ning tehtava töö ja palgataseme vahel. Kahjuks osalesid vanemaealised ka elukestvas õppes vähem.

Kokkuvõtteks peidab suur hariduse ülejääk PIAAC andmete põhjal probleeme aegunud hariduse ja oskustega ning teiste eluliste takistusega ümberõppes osalemisel ja tööturul liikumisel. Probleem puudutab enam naisi, madala eesti keele oskusega inimesi, regionaalselt maha jäänud piirkondi, vanemaealisi ning rakenduskõrgharidusega töötajaid. Laiemas vaates on eestlased lihtsalt kõrgelt haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd ning võib vajada rohkem ja paremat elukestvat õpet.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus ning aegunud või puudulikud oskused on olulised probleemid, mida uurida ning mida turutõrgete korral läbi mõeldud haridus- ja tööturumeetmetega lahendada proovida. Uurime probleeme, uuemaid andmeid Eesti tööjõu-uuringust ja võimalikke lahendusi edasi, ent arutelu eestimaalaste oskuste uuendamise kohta maksab pidada iga laua taga.

Avaldatud sotsiaalministeerimi ajaveebis


Täna loetuimad
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (4)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (26)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (5)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Kevadjooksu võitsid Eliise Hoogand ja Kalev Õisnurm
Võidutule toovad tänavu Rando Nõmm ja Andrei Tšernobrovkin
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (53)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (14)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Kommentaarid
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (4)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (14)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (26)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (5)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Kaluri tee elanikud ei nõustu uue aadressiga (lisatud valla selgitus) (4)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Orissaare Konsum avab homme uksed (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud