[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 28. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks (1)
Autor: Gea Otsa, TAI avalike suhete juht
Laupäev, 30. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks või väga heaks, kuid samas esineb pooltel elanikest ka pikaajalisi tervisega seotud probleeme, selgus eile (29.03.) Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.

Alates 1990. aastast ja iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring on üks olulisemaid allikaid, kust saab infot Eesti inimeste tervise ja tervisega seotud hoiakute ja käitumise kohta ning näha selle muutumist pika aja jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning saadav teadmine on oluline ka poliitikutele ja teistele otsustajatele.

Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena ning sellele vastas 2018. aastal 2525 inimest vanuses 16–64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.

Pooled hindavad oma tervist heaks

Küsimustik käsitles järgmisi valdkondi: suitsetamine, toitumine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, kehaline aktiivsus ja kaaluindeks, terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutamine, tervisehäireid ennetavad meetmed, seksuaalkäitumine ja liiklusohutus.

Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 50% vastanutest ning halvaks 9% vastanutest. Halva tervise enesehinnangu osakaal ei ole 10 aasta jooksul vähenenud. Pikaajalise terviseprobleemiga oli 47% vastanutest ning haigusega seotud igapäevategevuste piiranguid esineb ligi 50% vastanutest.

43% vastanutest on viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust üsna tihti või peaaegu alati, kuid võrreldes 2016. aastaga (49%) on üleväsimust tundvate vastanute osakaal vähenenud. Depressiooni tundis 17% vastanutest, siin on samuti võrreldes 2016. aastaga (21%) toimunud oluline langus.

Teadlikum toitumine

Riiklikud toitumissoovitused näevad ette, et päevas peaks sööma vähemalt 300 g köögivilju ja 200 g puuvilju. Ligi 70% vastanutest sõi köögivilju vähem kui toitumissoovitused ette näevad. Puuvilju-marju sõi soovitatust vähem 46% vastanutest. Kümne aasta jooksul ei ole köögi- ja puuviljade söömises olulisi muutusi.

Samas näitavad uuringu tulemused, et inimesed siiski püüavad teha targemaid valikuid. 22% vastanutest ütles, et nad on viimase 12 kuu jooksul suurendanud köögiviljade tarvitamist, viiendik on teadlikult vähendanud rasva ja suhkru ning kümnendik soola kasutamist.

22% vastanutest polnud muutnud ühtegi toitumisharjumust viimase 12 kuu jooksul. Selliste vastanute hulk on aga aasta-aastalt vähenenud – veel 2008. a oli selliseid ligi 50%. Kaalu langetamiseks pidas viimase 12 kuu jooksul dieeti 7% meestest ja 13% naistest.

Ligi 15% vastanutest oli viimase 12 kuu jooksul saanud arstilt või muult tervishoiutöötajalt soovituse toitumisharjumuste muutmiseks.

Tervisesporti tehakse rohkem

Oma praegust füüsilist vormi ja kehalist võimekust hindas heaks või väga heaks kolmandik vastanutest, 15% aga halvaks või väga halvaks. Kümne aasta jooksul on halva füüsilise vormiga vastanute osakaal mõnevõrra suurenenud. Muutus on märgatav eelkõige meestel – halb füüsiline vorm oli 2008. aastal 10% ja 2018. aastal 16% meestest.

Samuti tehakse järjest enam tööd, mis nõuab vaid väga väikest füüsilist pingutust: kui 2008. aastal oli selliseid vastanuid 36%, siis 2018. aastal 43%.
Vähemalt poole tunni vältel harrastab tervisesporti iga päev 7% vastanutest. Enamik ehk ligi pooled vastanutest teevad tervisesporti vähemalt korra nädalas. Neljandik eestimaalastest tervisesporti ei harrasta, kuid nende osakaal on aasta-aastalt vähenenud – 2008. aastal ei tegelenud tervisespordiga kolmandik inimestest.

Kõigist vastanutest oli normaalkaalus 47% (38% meestest ja 53% naistest). Liigse kehakaaluga oli kokku 61% meestest ja 44% naistest, seejuures rasvunud (BMI ≥30) on 21% meestest (2008. a 17,5%) ning 18% naistest (2008. a 18%). Ligi 19% ülekaalulistest või rasvunud vastanutest oli saanud arstilt soovituse toitumisharjumuste muutmiseks.

Sagedasi tarvitajaid sama palju

24% vastanutest (36% meestest, 15% naistest) tarvitab alkoholi mõned korrad nädalas või sagedamini. See ei ole võrreldes 2016. aastaga suurenenud, pigem on 10 aasta perspektiivis sagedaste alkoholitarvitajate osakaal vähenemas – 2008. aastal oli selliseid vastanuid 27%. Tervist ohustav tarbimine (nädalas meestel üle 160 g ja naistel üle 80 g alkoholi) esines 22% meestest ja 9% naistest.

Märgatavalt on kasvanud mitteametlikust müügikohast alkoholi ostnute hulk, 16% meestest ja 9% naistest on alkoholi ostnud käest kätte või muul mitteametlikul moel. 2016. aastaga võrreldes on kasv olnud meestel puhul 6% ja naiste puhul 4%.

Igapäevasuitsetajaid järjest vähem

Suitsetajaid (igapäevased või juhusuitsetajad) oli veerand vastanutest (31% meestest ja 20% naistest). Igapäevasuitsetajaid oli 17% (2016. aastal 21%), sh meestest 23% (2016. aastal 30%) ja naistest 13% (2016. aastal 16%). Nii igapäevasuitsetajate kui ka suitsetajate osakaal tervikuna on võrreldes 2016. aastaga oluliselt vähenenud.

Praegustest suitsetajatest tahaksid suitsetamisest loobuda ligi pooled (48%). Ligi kolmandik igapäevasuitsetajatest oli arstilt saanud soovituse suitsetamisest loobuda.

Passiivne suitsetamine on viimase 10 aasta jooksul järjepidevalt vähenenud. Kui 2008. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 13% vastanutest, siis 2018. aastal vaid 4%. Suitsustes avalikes ruumides viibis 2008. aastal 6%, 2018. aastal aga 2%. Eluruumides suitsetati 2008. aastal 27% vastanute kodudes, 2018. aastal aga 12% kodudes.

Täna loetuimad
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (29)
Kus sa oled, arst? (5)
Naise süüdanud mees tunnistas end mõrvakatses süüdi
Muhus kukkus teele elektriliini õhukaabel  (2)
Kadunud naine leiti üles
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kuressaare komando sai uued päästemasinad
Kuivastu sadama infosüsteemis tekkis rike
Naine läbi mehe pilgu
Meenutusi tööajast
Eesti Laul kõlab Thule Kojas
Kalameeste bänd kutsub Kassarisse
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Türgi kultuuripärand ja Kuressaare ametikooli õpilased
Nädala loetavuse top 5
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Auto sõitis Loode tammikus vette (2)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Vallal ei ole tervisepargi raja kordategemiseks raha (15)
Kommentaarid
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (29)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kus sa oled, arst? (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (127)
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Nõudlus spordisaalide järele ületab pakkumist (19)
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Veritsushaigustega patsiendid saavad Kuressaares parimat ravi (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud