[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 22. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Lennukate lugude jutustaja (1)
Autor: Jaanis Prii, arvaja
Reede, 29. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täna on meie rajaleidja, kirjaniku ja presidendi Lennart Meri 90. sünniaastapäev. Olen vahel mõtisklenud, kas Lennart oli suurem kirjaniku või presidendina. See on natuke tühi vaimu närimine, sest Lennart jääb Lennartiks – fenomen nii kirjanduses kui ka poliitikas. Noorem põlv teab teda ehk siiski rohkem presidendina. Suurema osa elust oli ta aga kirjanik, kes ootas oma aega presidendiametis.

Samamoodi nagu poliitikuna, oli ta lennukas rajaleidja ka kirjanikuna. Või vastupidi.

Aasta tagasi kirjutas krimiromaanidega tuntuks saanud Katrin Pauts Postimehes artikli „Eesti kirjanik, õpi end müüma“. See oli väga otsekohene arutelu selle üle, kuidas kirjanik peaks kirjastustega nagu võrdne võrdsega läbi rääkima ja end kehtestama. Oluline on ka muu, nn müügitegevus.

Pauts kirjutas: „Kui ajakirjanik talle helistab, siis kirjanik vastab. Kui kirjanik kutsutakse telesaatesse, siis kirjanik läheb... Kui kirjanik ei ole loomult kuivik, siis seda tõenäolisem on, et teda kutsutakse esinema veel ja veel, sest iseendagi ajakirjanikupäevilt mäletan, et tõsimeelseid kultuuriinimesi kardeti toimetustes hirmsasti: kes seda kuiva targutamist küll lugema hakkab? Kui oledki värvikas isiksus, on sul vedanud – tola mängida pole kah mõtet ja seda ma ei teegi.“

Mulle tundub, et Lennart Meri natuke selline mees oli. Toona, kui kirjastatud raamatute nimekiri oli üsna lühike, tiraažid aga kolossaalsed, polnud raamatut vaja müüa – see müüs end ise. Lennart aga müüs: mitte raamatut, vaid raamatu ideed.

Mitu telekanalit meil nõukaajal oligi? Ikka üks. Ja paar raadiojaama. Lennartit kutsuti ilmselt meeleldi (sellest võiksid pikemalt kirjutada toonased toimetajad) pühapäevaõhtusesse menusaatesse „Reklaamiklubi“.

„Reklaamiklubi“ saatejuht Mati Eliste ütles kunagi Õhtulehele antud intervjuus, et produtsent Ojamaa tabas kohe ära: ka saate keskel ei tohi oma vaatajat kaotada ning lasta tal telerinuppu Soome kanali peale keerata. Sestap olidki intervjuud vaid viieminutised. „Ainult Lennart Meri sai kord eetriaega 10 minutit ning need olid meie kõige raskemad minutid,“ meenutab Eliste. „Sest ta ütles kümme sõna minutis. Aga jutt oli huvitav: Meri rääkis oma uuest valmivast raamatust.“

Need sada sõna ei olnud reklaam, vaid uue maailma tutvustus. Minusuguse esimese klassi poisikese jaoks eriti. Suurt aru sellest muidugi ei saanud, aga meelde see jäi.

No ja see, kuidas ta samas saates teinekord Ptolemaiose ja al-Idrīsī kaarte tutvustas …

„Hõbevalge“ jõudis raamatuna minu teadvusesse 1980-ndate algul. Leidsin sellele hea sissejuhatuse, sest värskelt oli ilmunud Isaac Asimovi „Seal, kus lõpeb Maa“. Need kaks köidet täiendasid teineteist. Kui üks reisikiri paneb ristuma ruumi horisondi ja aja vertikaali ning asetab sinna vahele võimaluste hüperbooli, siis kerge kirjandus see ei ole. Aga sellist 3D-mängu Lennart nautis.

Tiit Pruuli kirjutas kümme aastat tagasi Postimehes: „Meri jättis pausi sinna, kus ei pidanud vajalikuks niigi hästi teada olevaid asju üle seletada, sinna, kuhu arvas, et kaasamõtleja eruditsioon niikuinii küünib. Aga tihti ei küündinud. See oli Meri elevandiluutorn.“

Meri tõi oma raamatutega julgelt ääremaa ja Eesti maailmakaardile. Julgemalt, kui oleks ehk osanud oodata. Niimoodi raamaturidades esimest korda, ja seda meie endi jaoks. Teist korda tegi ta seda juba presidendina, siis juba kogu maailmale. “Mis parata, kõik uus ja võõras ärritab. Harjumus on hirmus jõud. Mind näiteks häirib, et ikka veel talume väärikate kannatajate poosis muinasjuttu seitsmesaja-aastasest orjaööst. See häälestab passiivsusele, nüristab peremehetunnet ja tõrjub meid eemale meie endi ajaloost,“ andis Meri hinnangu neile, kes pessimistlikult vaatasid tema lennukale fantaasiale. See väljaütlemine on „Hõbevalgemaga” üheealine, võiks aga olla ka tänapäevane. Ikka kõlab värskelt.

Ma ei ole kusagilt leidnud vastust sellele, kuidas leidis Meri enda jaoks Pythease, rohkem kui 2300 aastat tagasi reisinud Kreeka geograafi. Küllap leidis ta selle nii, nagu paljud teised oma tegelased – ikka raamatust. Nendest, mida loetud, ja mitte ainult loetud, vaid loetud rida-realt ja pliiatsiga konspekteeritult. Ja sel moel sadade, tuhandete kaupa. Ainuüksi „Hõbevalgema” kasutatud ja viidatud kirjanduse loetelu on 92 kirjet pikk. Üks teos raamatu iga kahe lehekülje kohta. Lisaks veel loetlemata kirjandus.

Kohtusin Lennartiga esimest korda tema presidendikampaania ajal. Minu hea tuttav ja kolleeg Raul Salumäe oli tema usaldusisik Saaremaal. Edasi kohtusid meie teed juhuslikult ja mõnikord ka kaudselt.

Ühel ilusal suvepäeval, kui olime Püha kogudusega külas Soome sõpruskogudusel, tehti meile üllatusvisiit sealses karulaanes suvitava suurvaimu juurde. See mees oli Lennarti sõber Matti Kuusi. Meenusid read päikese allalangemisest: „Surtsatas tulesädeke, kukkusi punakerake/looja loodulta kohalta, ilma Ukko annetulta/läbi taeva´a tasase kaudu ilmagi ilusa/läbi umbse suitsuaugu, kaudu kuiva harjapalgi/Tuuru uudeje tubaje Palvoise laetumaie.“ („Kalevala“ 47. runo)

„Ka luule on teaduslik fakt, sest teda on toitnud kogemus,” kirjutas Lennat Meri. Nii elame me tänu temale jätkuvalt legendide saarel.

Saaremaa sõber elas meile kaasa viimse hetkeni. Korraldasin toona üht merenduskonverentsi, mis toimus Tallinki uuel laeval. Lennart pidi ütlema avasõna. See avasõna, kuus-seitse tuumakat lauset, pidin ma kiiresti tema telefonikõnest konspekteerima ja hiljem ette lugema, sest kehva tervise pärast jäi see sõit tal tegemata. „Teate, te olete ju saarlane. Vaadake, minu arvates tuleks Saaremaal suve pikemaks venitada, turistide suve. Te võiks seal mere äärde ühe sooja veega väliujula rajada. Pange merelaht kinni ja soojendus sisse.“ Meie jaoks seni veel liiga lennukas mõte nagu paljud Lennart Meri omad.


Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (6)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (25)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (17)
Kommentaarid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (6)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (22)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (23)
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (25)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (120)
Perekondlik (1)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud