[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Arvamus

Auu, rahva valitud uus riigikogu!? (1)
Autor: Toomas Alatalu
Kolmapäev, 20. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Otse öeldes on asi ju kentsakas – Eesti tippude kinnitusel ja ametlikes paberites vormistatuna on Eesti Vabariik parlamentaarne demokraatia ehk kõik peaks nagu sõltuma riigikogust, aga toda viimast lihtsalt pole füüsiliselt.

On küll valitud, aga mitte kokku võetud ja tööle rakendatud – ja kogu võimutäius on peaministri käes. Sealjuures valimised kaotanud peaministri käes, kes ühtaegu jätkab toimetamist jätkuvalt võimu omava valitsuse juhina ja peab kõnelusi uue koalitsiooni loomiseks. Seda kõike peaministri residentsis ehk Stenbocki majas, kus nagu oleks koos kaks – toimiv ja loodav valitsus. Täielikku idülli rikuvad vaid kontvõõra rolli sattunud sotsid, keda uude valitsusse ei taheta.

Tegelikult on vale öelda, et umbes samasugune seis on Eestis olnud iga nelja aasta tagant. Seda põhjendatakse väidetega, et valimised tingivad kaebusi ja kuniks need pole lahendatud vabariigi valimiskomisjonis või riigikohtus, läheb aega ehk uue riigikoguta elamine on paratamatus. Sestap oli loogiline esmaspäevane sõnum, et tõenäoliselt koguneb uus riigikogu aprillis.

Piisab meenutusest, et 5. märtsil 1995 valitud riigikogu tuli kokku juba 11. märtsil, mis tähendas Andres Tarandi valitsuse tagasiastumist ja Tiit Vähi sai seejuures volitused uue valitsuse loomiseks alles 11. aprillil. Teisisõnu – kogu see praegune koalitsiooni loomise protsess toimus toona uue riigikogu töö ajal ja n-ö kontrolli all.

Tasub mäletada, et riigikogu esimeheks sai siis Toomas Savi, sest Vähil oli plaan teha valitsus Reformierakonnaga, ent Siim Kallas kõhkles Eesti Pangast äratulemisega jne. Ehk siis – oli huvitav aeg kõigile. Peamine – oli riigikogu ja kõik muud toimetamised pidid sellega arvestama.

Mis aga puutub kaebustesse, siis olen juba ajakirjanduses üles tunnistanud, et mullegi tehti ühel korral ettepanek kaebus kirjutada (keeldusin ja maksin selle eest kõva lõivu!), sest see on üks lihtsamaid võtteid riigikogu kokkuvõtmist vältida. Põhjus on enam kui lihtne – see kergendab väiksemate seltskondade askeldamist võimu jagamisel. Mida aeg edasi, seda pikemaks see kulissidetagune võimuvõitlus on veninud ehk – riigikogu kokkuvõtmist aprillis peetakse juba normaalsuseks.

Aeg ise pole aga õnneks normaalne, vaid revolutsiooniline – lihtsalt kogu nn demokraatlik maailm elab 2015. aastast peale seisus, kus senised võimuparteid kaotavad valimistel, kuid uutel, protestimeeleoludest ja riigivargustest, korruptsioonist välja kasvanud jõududel pole veel säärast toetust, et neid võimu juures välja vahetada. Sestap sünnivad poliitilised kompromissid, mis nn tavalise arengu puhul on niivõrd välistatud, et sellest ei julgeta isegi mõelda.

3. märtsi valimistel sai ju lüüa Eesti senine võimukoalitsioon – Keskerakond (kogus 130 000 häält + 26 kohta), SDE (55 000 + 10) ja Isamaa (64 000 + 12). Suurvõitjad aga olid opositsioonis olnud Reformierakond (162 000 + 34) ja juba riigikogus esindatud, ent üleeuroopalise laine mõttes uustulnuk EKRE (100 000 +19). Kui veel lisada n-ö tühja läinud 51 000 häält väikeparteidele, kes ju kõik olid võimukoalitsiooni vastu, siis oli valimiste häältearvuline tulemus 259 000 võimulolijatele ja 313 000 (262 000 + 51 000) opositsioonile. Normaalne mõtlemine ütleb, et võim peaks minema opositsioonile.

Paraku alustas n-ö Euroopa väärtushinnangutele orienteeruv esioravake Kaja Kallas sellest, et kuulutas EKRE valitsuskõlbmatuks ja sama oli veelgi varem teinud sotside juht Jevgeni Ossinovski. Mõistagi pole tegu nende soleerimisega – mõlema taga on mõjukad jõud ja tegelased Euroopa komisjonis ja nõukogus, ent tuleb jällegi arvestada ka sealset valimiseelset revolutsioonilist õhkkonda – mais valitakse uus Europarlamendi koosseis.

Need tõotavad kadu aastast 2004 püsinud seisule, kus konservatiivid ja sotsialistid võidavad kahe peale suurema osa kohtadest ja moodustavad tänu sellele vaid omavahel võimu jagava koalitsiooni. Esimesel poolel ametiajast on ühed võimumehed ja -naised ning teisel poolel teised. Ehk siis ka seal seisab ees arvestamine kolmandate-neljandate võimugruppidega ja neist võib kõige lähemal võimule osutuda just liberaalide grupp, kuhu Eestist kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond. Sellest siis ka Guy Verhofstadti kiire ja valuline reageering Ratase n-ö valele valikule.

Pole teada, mida lubas president Kaljulaid valimistejärgsel kohtumisel Kaja Kallasele, kuid too tegi ettepaneku koalitsioonikõnelusteks Keskerakonnale. Läks aga nii, et Ratas mitte ainult ei lükanud tagasi Kallase pakkumist, vaid tegi ise pakkumise EKRE-le ja Isamaale uue koalitsiooni loomiseks. Eeldatud alltöövõtja hakkas ise peatöövõtjaks ja kuna teised olid pakutuga nõus, siis toimetataksegi koos juba teist nädalat.

Kui nüüd tulla tagasi meie imelise põhiseaduse juurde, mis lubab ühte ja teeb tegelikult teist, siis on tänu sellele isegi pimedal võimalik näha või aduda, millist võimu pälvib kavalalt kokku kirjutatud põhiseaduse alusel peaminister isegi siis, kui ta on kaotanud valimised.

Samasuguste mitmeti mõistetavate seaduste abil loodud seis, kus uus riigikogu on n-ö poliitikast väljas ajal, mil pannakse kokku uut koalitsioonivalitsust, on nüüd õnneks ka ohukohad avanud. Rahva mandaadiga poliitikute asemel on meedia eestvedamisel avaliku ruumi hõivanud hoopiski kõikvõimalikud poliitilised survegrupid, kelle („Kõigi Eesti“, piketid Stenbocki maja ees jmt) innukus ainult kasvab. Kas see siis ikka on nn õigusriik (olen korduvalt kirjutanud, et rule of law tuleks tõlkida seaduste riigiks), kui rahva vormistatud tahte kasutamise asemel kasutatakse kõikvõimalikke isehakanuid ja arendatakse seadustega mitte ette nähtud tegevusi!?


Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (1)
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Kuidas kaotada elu maal?
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
Iisraeli riigi madaldumine
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Jumal annab alandlikele armu
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (9)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (3)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (12)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (13)
Orissaare lasteaed unistab uutest õueatraktsioonidest (2)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (9)
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (1)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (5)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (5)
Jüriööl süüdati Saaremaal 61 tõrvikut (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud