[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 15. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Arvamus

Kallas(t)e seitsmes tulemine (8)
Autor: Toomas Alatalu
Laupäev, 09. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Reformierakond on taas võitnud, ent tegelikult on seis säärane, et ehkki oravaid seostatakse Siim Kallasega ja nüüd ka Kaja Kallasega, on see esimene kord, kus erakond võidab (Kaja) Kallase juhtimisel. Sest oravate senised võidud (2007 ja 2011) tulid Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase (2015) juhtimisel.

Siim Kallase suured šansid 1999. ja 2003. a läksid kaduma, sest esimesel korral edestas teda 800 (väliseestlase) häälega Mart Laar, kes omakorda kaotas võitjana võimust ilma jäetud Edgar Savisaarele, ning teisel korral Res Publica ja Juhan Parts. Sellest hoolimata on Siim Kallas suutnud end Eesti sisepoliitikas korduvalt kehtestada ja ikka nii, et jälg järel. Võib väita, et tal on, erinevalt enamikust kodustest konkurentidest, kaasasündinud vaist õigel ajal areenile ilmuda ja napsata just see, mis on antud  hetkel käeulatuses. Nii isikliku kui Eesti edu jaoks.

Ajalugu lehitsedes jääb mulje, et juba esimese kriisi puhkedes oli tagarivis olnud Kallas see, kes pakkus end valitsusjuhiks. Nagu see sündis novembris 1990 enamlaste-kelamlaste katsel võim Savisaarelt võtta. Järgnes tõus Eesti Panga presidendiks ja uusrikkurite ühenduse nutikas liit käputäie liberaalidega, et Reformierakonnana areenile tulla.

Oktoobris 1994 tuli uus katse saada peaministriks, ent sedapuhku õhutasid konkurendid Kallast kandideerima vaid selleks, et ta läbi kukutada. (Pärast seda tehti peaministriks väheambitsioonikas Andres Tarand.) Märtsis 1995 kindlalt valimised võitnud KMÜ (Koonderakond ja Maarahva Ühendus) juht Tiit Vähi ilmutas siiski kohe soovi võtta abiliseks just äsja alandatud Siim Kallas. Kui too veel kõhkles pangast äratuleku üle, tegi Vähi reformierakondlasest Toomas Savist riigikogu esimehe, mis on tänaseni jäänud ainsaks seisuks, kus riigikogu juhib opositsiooni esindaja.

Maameeste survel loodi toona valitsus Keskerakonnaga, mille lõpetas siseminister Savisaare hasart teisi poliitikuid pealt kuulata. Siis sündiski KMÜ-Reformi koalitsioon, kus Kallas võttis endale välisministri portfelli. Arvestus oli lihtne – aprillist novembrini 1996 oli Eesti Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujamaa, milles riiki esindas välisminister. Suurepärane võimalus enda näitamiseks ja seda Euroopa-Venemaa suhetes ehk Venemaa poliitika tundmises.

Kuna olin tollal üks Balti Assamblee tippudest, siis sai kohe tähelepanu juhitud Kallase liigsele enesekindlusele Venemaa käitumise arvustamisel. Pealegi oli jaanuaris 1996 Venemaa välisministriks demokraat Kozõrevi asemel tõusnud konservatiivist eksluuraja Primakov, kelle käekiri diplomaatias oli sootuks teistsugune kui eelkäijal.

Kuna Kallast näiliselt ebaloogiliselt Moskvasse ei kutsutud, hakkas ta ise kõikjale lendama üle Moskva lootuses, et ehk märgatakse ja palutakse paaritunnist peatumist. (Seda taktikat oli, ja edukalt, kasutanud Läti välisminister Birkavs.) Vaikus, ent aeg töötas, sest Kallas oli eesistumise alguses lubanud progressi Eesti-Vene piirilepingus. Läkski nii, et Eesti poole närvid ei pidanud ilmselgelt vastu, sest septembris said Kallase alluvad piirikõnelustel korralduse Tartu rahu mainimine piirilepingust eemaldada, mille järel Primakov nõustus Kallasega kohtuma tema eesistumise aja eelõhtul Petrozavodskis.

Seal nõuti juba taganemist ka Eesti sisepoliitikas, pannes lauale nn 10 nõuet. Sestap lõppes Kallase valitud taktika täieliku fiaskoga ja peaminister Vähi vabastas ta päevapealt välisministri kohalt. (Teised Reformi ministrid tiksusid oma ametis kuni uue valitsuse moodustamiseni.) Muide, ka Reformierakonna järgmine välisminister, Kristiina Ojuland vabastati päevapealt. Seda peaminister Juhan Partsi poolt ja selleski oli üheks süüdistuseks ebaloogiline taktika eesmärkide saavutamisel.

Kallase suurajaks Eesti poliitikas on peaministriks olemine jaanuar 2002 kuni aprill 2003. Nagu ülal viidatud, jäi Reform valimistel alla nii Keskerakonnale kui Isamaaliidule, ent Mart Laari valitsemise ja ka EL-iga peetud läbirääkimiste ebasoodus kulg (välisminister T. H. Ilves) tõid kaasa selle, et septembris 2001 valiti presidendiks „Teise Eesti“ esindaja Arnold Rüütel. See andis ka ettekäände valitsuse vahetamiseks.

Üks mees teadis, et eurokarjääriks on vaja olla peaminister. Nii sündiski Kallase-Savisaare valitsus, mis viis lõpule läbirääkimised NATO ja EL-iga ühinemiseks 2004. a. Paraku võtsid vahepealsed riigikogu valimised Kallaselt peaministri koha. Ometi – see tuli avalikuks novembris 2004 – oli ta sama aasta jaanuaris sõlminud salalepingu uue peaministri Juhan Partsiga Eestile kuuluvate ametikohtade jagamiseks Euroopa Liidus.

See on leping, mida täidetakse tänaseni, kui silmas pidada seda, et 2004–2014 oli seal üheks eurokomissariks Siim Kallas ja praegu on Eesti esindajaks kontrollikojas Juhan Parts. Täitmata on jäänud Kallase lubadus ühineda Res Publicaga ja seda konservatismi baasil.

Edasisest vahest seda, et märtsis 2014 üritas Kallas saada Ansipi järglaseks peaministri kohal, kuid 10 miljoni dollari afääri jmt kohene meenutamine lõppes sellega, et ta lihtsalt pages tagasi Brüsselisse.

Oktoobris 2015 üritas Kallas ebaõnnestunult saada ALDE ehk Euroopa liberaalsete parteide ühenduse presidendiks. Oktoobris 2016 tuli uus tagasilöök Eesti presidendivalimistel. Aasta hiljem oli Kallas platsis Eesti kohalikel valimistel ja tõusis Viimsi vallavanemaks.

Vahepeal oli Eesti poliitikute esirivvi rühkinud Siimu tütar, juristitöö jätnud Kaja Kallas, kes 2011–2014 oli riigikogu ja 2014–2018 Europarlamendi liige. Aprillis 2018 valiti ta aga opositsiooni jäänud Reformierakonna esimeheks.
Viimasel 3–4 aastal tekkinud üleeuroopaline seis – valimistel saavad lüüa võimuparteid, võidavad opositsioon ja protestiparteid – lõi Siimus taas võitleja vere keema ja veel jaanuaris 2019 lahkus ta vallavanema kohalt, et pühenduda täielikult oma tütre ja Reformierakonna võidule. See, mis ei õnnestunud isal kordagi, tuli tütrel kohe kätte. Ehk siis – palju õnne mõlemale!

Seda ka Keskerakonnaga koostööle minnes esimese tõsise poliitpähkli – 13. aprillil Tallinnas toimuva üleilmse vene keele etteütluse hindamises. Probleem on selles, et antud ürituse tõi Tallinna Keskerakonna Moskva-meelne tiib tugevdamaks hoiakut säilitada venekeelsed koolid. Samas sündis see Ukraina kriisi päevil ja etteütlust korraldatakse ka Venemaa kontrollitavates Donbassi linnades ehk siis tegu on ka poole valikus poliitikas.

Eesti keele mitteõppimine on selgelt halvendanud vene noorte perspektiive siin ja see tõusis äsjase kampaania tippteemaks, milles Ratase valitsus jätkas ühe jutu rääkimist eestlastele ja teise jutu rääkimist venelastele. Nüüd on Kallastel suur võimalus asi üheseks muuta.

Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (30)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Teelt välja sõitnud autos sai naine viga
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (8)
Laoküla rahvas on alates oktoobrist hädas joogiveega
Aaro ja Liisa Nursi: saare peal on mõnus elada
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
SÜG-i õpilane võitis rahvusvahelisel olümpiaadil pronksi
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Lastevanemate päkapikkude dilemma
Lasteaialastele tutvustati muusikapisikuid
Milliste ettepanekutega läheb riik vastu eelarveläbirääkimistele linnade ja valdade liiduga
JUHTKIRI - Parim kingitus
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Perekondlik (1)
Kommentaarid
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (30)
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (8)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Perekondlik (1)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (21)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud