[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Piirkiiruse alandamine pole “poolt või vastu” küsimus (7)
Autor: Uku Tampere, accerelerista.com
Reede, 01. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mujal maailmas on kiiruse piiramine laialdane nähtus. Isegi kiiresti sõitmise meka – Saksamaa kiirteed – ei ole tänapäeval enam ilma piiranguteta.

Ohtlikes ja tiheda liiklusega kohtades on kiirus piiratud, kohati lausa kuni 60 km/h. Alati ei peeta sellest küll kinni, aga nii palju kui olen otsinud ja uurinud, ei vaidlusta keegi seda, et isegi suurimal ja parimal kiirteel on teatud kohas ja teatud ajal 60 km/h piirang aktsepteeritav.

Aga kui teemaks võtta üldine piirkiiruse langetamine Eestis, siis läheb sõneluseks. Ometi on teelõike, kus kiirus on piiratud ning keegi ei kipu kihutama – päriselus saavad kõik aru, miks näiteks Adavere vahel 90 km/h sõita ei või.

Piirkiiruse alandamist liiklussurmade vähendamise toimiva vahendina näevad nii maanteeamet, PPA kui ka ministeerium. Ja mitte ainult – ka kaaskodanikud, kui nad objektiivselt faktidele otsa vaatavad, ütlevad, et jah, see aitaks. Milline paradoks – kõik on ühel meelel, aga ikkagi vaidlevad!

Vastuargumendid näivad olevat seotud aga sellega, et tegemist oleks inimeste harjumuste muutmisega ja see on raske (sic!) ning piirkiiruse alandamine oleks justkui kellegi inimõiguse piiramine.

Läbi asula viiva maantee peal kiiruse piiramine on okei, aga üldine kiiruse piiramine ei ole okei, isegi kui see on põhjendatud? Siit tore hüüdlause tulevikus vabalt kasutamiseks: “Eestlaste õigus on üksteist surnuks sõita, sest me oleme nii harjunud.”

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütles neli aastat tagasi ajalehele Postimees, et kiirus on liiklusohutuse seisukohalt üks olulisemaid teemasid ja maanteeameti liiklusohutusprogrammis on kirjas lähenemine, mida kutsutakse nullvisiooniks.

“Selle kohaselt tuleks piirkiirused kehtestada nii, et kui lubatud piirkiirusega sõitev auto liiklusõnnetusse satub, ei saaks inimesed surma ega raskelt vigastada,” selgitas Ernits.

Teadusuuringutest selgub, et sõiduki liikumiskiirus määrab suures joones ära, kas liiklusõnnetus toimub ja kui rasked on selle tagajärjed – kehtib rusikareegel, et kiiruse kasv 1 km/h võrra toob kaasa liiklusõnnetuse juhtumise tõenäosuse kasvu 3% võrra.

Ka Arvamusfestivalil on teema üles võetud. Osalejad leidsid toona, et piirkiiruse alandamisest ei ole kindlasti kasu ning piirkiiruse alandamine oleks mõttetu ettevõtmine, sest keegi sellest kinni ikka ei peaks. Ehk siis see on liikluskultuuri küsimus.

Huvitav, et mujal Euroopas on sõidukiirused palju suuremad kui meil ja statistika suhtarvud samas paremad. Kas siit peaks järeldama, et suurem sõidukiirus on siiski turvalisem?

Eesti 2018. aasta liiklusstatistikast selgub, et kiirus on pea poolte hukkunuga liiklusõnnetuste puhul mingil määral faktoriks. Rohkem kui 40% juhtudest on surm tulnud kiirustamise läbi.

Siit võiks järeldada, et kurbade numbrite taga on meie juhid, kelle näoga liikluskultuur pole suuremateks kiirusteks veel valmis. Juhid ise jäävad eriarvamusele.

Suure kiirusega sõitmine ning ihalus kiire ja võimsa auto suunas ei ole mitte üksnes poisikeste unistus, vaid justkui inimõigus. Lubatud kiiruse ületamine on harjumus, mida ei peaks muutma. Just seetõttu tekitab üleskutse, langetada piirkiirust, pahameeletormi.

Soomes, kus teed on üldiselt paremad, on üldine kiirusepiirang maanteel 80 km/h, sest seal on palju ulukeid, ristuvaid teid, põllumajandustehnikat teedel. Ehk siis suhteliselt sarnane seis nagu Eestis. Nagu meil, nii ka Soomes on piirkiirust teatud lõikudes tõstetud – kuni 100 km/h ja isegi 120 km/h.

Aga on üks oluline erinevus Soome ja Eesti vahel – pea kõigi suuremate teede äärde, kus kiirust tõstetakse, on põhjanaabrid paigaldanud aiad metsloomade kulgemise tõkestamiseks. See on tugev argument kiiruse kõrgemaks reguleerimiseks.

Kiirus on turvalise liiklemise A ja O. Reageerimisaja jooksul läbitud teekond, peatumis- ja pidurdusteekond ning kokkupõrkel saadavate vigastuste raskusaste sõltuvad üheselt auto sõidukiirusest. Fakt.

Emotsionaalseid väiteid võib ju loopida ning ennast üle hinnata, aga rumalaks jääb ja tõenäoliselt raskelt viga või surma saab see, kes keeldub tõde tunnistamast.

80 km/h on maagiline piir, kust edasi muutub asi liikluses ohtlikuks: seda näitavad uuringud ning kinnitab statistika.

Viimasel ajal on Eesti teedele kerkinud elektroonilisi liiklusmärke nagu seeni pärast vihma. Ja tuleb juurde. Ikka sinna, kus liiklusvool tihedam ning teeolud muutlikumad.

Liiklusjuhtimiskeskus hoiab reaalajas silma ilmal peal ja kohendab kiiruse märkidel vastavaks: möödunud talvel sai näiteks Tallinna-Pärnu maanteel rahulikult 110 km/h tunnis sõita.

Just nimelt, talvel! Vanasti võeti 110 maha ja pandi 90 asemele. Nüüd vaatab spetsialist ilma ja lubab toredate teeoludega ametlikult rohkem vajutada.

Ideaalis oleksid elektroonilised liiklusmärgid igal teelõigul ning piirang muutuks vastavalt liiklussagedusele, temperatuurile, sademetele, valgusele ning isegi ulukite liikumisgraafikutele. Päris maailmas võtab see veel natuke aega, kuniks innovatsioon kõikjale riigimaanteedele laieneb.

Mida aeg edasi, seda enam hindan aeglasemat sõitu. Kütuse hind lööb ikka rahakoti, mitte naabri aia pihta. Enamik autodest on kõige ökonoomsemad just 70–80 km/h kiirusel. 10 km/h madalam maanteekiirus võtab kütusekulust maha umbes 15%. Mulle meeldib raha kokku hoida.

Eestil tekib peagi probleem kliimamuutuse peatamisega võetud kohustuste täitmisel. Tegelikult on elevant juba toas. Oleme üks rohkem saastavaid riike Euroopas. Piirkiiruse üldine langetamine võib aidata mõnel määral kaasa CO2 heitmekoguste vähendamisele ja selle läbi normidele vastamisele.

Maailma muutmine pidavat algama iseendast. Olles läbi teinud alarmsõidukoolituse ja vuranud kaubiku ja käruga üle miljoni kilomeetri Euroopa vahet, võingi jääda loetlema madalamast kiirusest saadud võite.

Madal kütusekulu sai juba mainitud, lühem peatumisteekond on päästnud nii mõnestki täbarast olukorrast.

Ennekõike teeb rahulik sõit olemise rahulikumaks. Määrav faktor on keskmine kiirus, mitte võimalus vahepeal hirmus kiiresti sõita.

Ja vähendades maksimaalset kiirust, ei vähenegi keskmine kiirus nii palju, kui arvata võiks. Juhtidena tajume kiiret sõitu abinõuna kiiremini kohale jõuda, aga see taju on…ekslik.

Arutult kihutades võib mõne minuti võrra varem kohale jõuda, aga kui teisele kaalukausile panna meelerahu, turvalisus, stressitaseme langus ning säästetud paagitäis kütust, siis tundub kiiremini sõitmine järsku väga tühisena.


Avaldatud portaalis accelerista.com


Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku
Ave Kirppis otsib uut omanikku
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja
Lugeja küsib, jurist vastab
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (41)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (18)
Kommentaarid
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (18)
UUS! Tanklat röövida üritanud naistele pikk tingimisi vangistus (12)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (16)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (4)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Naisi oodatakse videosilla vahendusel riigikaitse teabepäevadele (1)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Kaluri tee elanikud ei nõustu uue aadressiga (lisatud valla selgitus) (2)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (41)
Mikk Tuisk sai koalitsiooninõukogu toetuse  (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud