[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 20. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Jää murdmine ehk Valge kari sinisel maal
Autor: Ene Kallas
Laupäev, 23. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ütlen kohe ära – minu jaoks on need inimesed, kes oskavad oma mõtteid kirjasõnas väljendada, klass kõrgemal kui kõik teised. Olenemata sellest, kes nad on, mis nad on, palju neil raha, asju või võimalusi on. Millised nad välja näevad.

Põhjus on väga lihtne: need inimesed on suutnud ise selgeks saada midagi sellist, mida siin maanurgas kuskil ei õpetata. Täpsustus – Eesti koolides. Mujal maailmas on olemas kõikjal klassid, mis keskenduvad loovkirjutamisele.

Ah et kirjandustund? Loomulikult oli see koolis mu lemmikõppeaine, sest see oli ainus tund, mis veidigi tegeles sellega, mis mind huvitab. Tõeliselt. Aga esseistlikul kirjutamislaadil ei ole paraku suurt pistmist loovkirjutamisega. Kõik kirjandid, mis keskenduvad päevapoliitikale, sotsiaalsusele, kirjandusele või kannavad alapealkirja „minu koolivaheaeg“, „minu lemmiktegevus“, need ei lase fantaasial väga lennata.  Oma mõtteid loovalt arendada.

Muidugi võib kirjeldada emotsionaalselt, mõttetihedalt, lausa filosoofiliselt oma vaheaega või ehk lootusi tulevikuks, lisada tulesädemeid pilduvat fantaasialendu, aga kirjatüki struktuur määrab väga palju. Vähe on neid, kes suudavad struktuurist ilma kõrvalise abita läbi murda. Päris ise mõelda. Jah, neid on, ja loodetavasti märkavad neid ka õpetajad, aga enamasti siiski nii ei tehta. Seega müts maha nende õpetajate ees, kes suudavad tekitada õpilastes tunde, et kirjand on vaid vorm, kõik muu on sinu looming. Samas võib see kurjalt kätte maksta riigieksamil. Nii et eks ta selline kahe teraga mõõk ole.

Kirjand on niisiis väga rangelt paika pandud reeglitega kirjutamisvorm. Essee väike sugulane. Kui kellelgi selle kirjutamisvormi valdamisest üldse kasu on, siis hilisematel ajakirjanikel, kõiksugu  kolumnistidel ja neil, kes räägivad musta valgeks. Ehk PR-id. Ja ehk ka saatana advokaatidel.

Tulles aga tagasi mõtete kirjasõnas väljendamise juurde. Loovas vormis. Ei, see ei ole faktide üleslugemine. Ei, see ei ole kellegi täpne tsiteerimine. Lühidalt: see ei ole ajakirjandus. Miskipärast on hakanud vohama mõte, et kui oled ajakirjanik, siis oskad kirjutada. Jaah? Võibolla oskadki, aga näha seda enamasti pole...

Ja seda solvavam on see, kui kirjanik võrdsustatakse ajakirjanikuga. Või veel hullem, arvatakse, et kui oled eestlane, järelikult oskadki kirjutada. Oled grammatikas kodus. Ahah. Kuigi see viimane, õigekeele valdamine, on oluline, ei ole see siiski kirjaniku puhul kõige-kõige. 

Aga alati on hea lugeda tekste, mis on sujuvad, voolavad ja grammatiliselt enam-vähem korrektsed. Miks enam-vähem? Miks mitte absoluutselt? Aga sellepärast, et eesti keele reeglid näivad olevat pidevas muutumises. Väga keeruline on orienteeruda detailides. Lubatud näikse olevat justkui kõik. Aga võta näpust. Või miks mitte juustest.

See „kõige-kõige“ loovas kirjutamises ei ole grammatika ideaalne valdamine aga sellepärast, et alati on olemas toimetajaid, kes suudavad teksti muuta ideaalselt korrektseks. Võin oma tutvusringkonnast üles lugeda vähemalt kümmekond head ja väga head autorit, kes ei valda keelt tipptasemel. Nende seas on ka mitu tunnustatud kirjanikku. Neid, keda tõlgitakse võõrasse keelde. Nimesid päris üles lugema ei hakka. Ja sellele vastukaaluks on kümme teist autorit, kes näivad end grammatikas tundvat kui kala vees. Ja kelle loome ei ole seepärast ei parem ega halvem, et nad valdavad pea täiuslikult kirjakeelt.

Selleks, et arendada oma mõtete väljendamise musklit, tuleb lugeda. Ja lugeda. Ja lugeda. Aga alati ei piisa ka sellest. Ma olen kahevahel selle arvamuse osas, et kõik haritud ja suure silmaringiga inimesed oskavad ka oma mõtteid kirja panna nii, et need on loetavad. Et kirjutatut on hea lugeda. Nii ja naa. Mõnel puhul on see tõesti nii, et inimene ei vajagi loovkirjutamist, aga see on ainult mõnel puhul. Kui sul on vähegi jutustamisannet ja ideid, mis tahaksid pääseda maailma, aga sa ei oska neid kirja panna, siis kehtib eelmine nõuanne. Lugeda-lugeda-lugeda. 

Isegi kui arvad, et oskad juba kirjutada, on tark see lasta neutraalsel otsustajal üle vaadata. Armsam, isa või ema, vanavanemad või hea sõber ei kuulu sellesse seltskonda.

Ega ka mitte inimene, kes ühel või teisel põhjusel  tahab, et sa kirjutaksid. Enamasti on selleks n-ö majanduslik surve. Hea näide on nende à la reisikirjade produtseerimine. Mõnel juhul on see õigustatud, mõnel mitte.
Kui ütlen sõna „lugeda“, siis ei mõtle ma kohe kindlasti ajakirjandust.

Ajakirjandusel on oma roll ja otstarve, see võib olla teavitav, mõnikord isegi hariv, aga suurt kirjandust sellest otsida ei maksa. Tõesti, siin ja seal võib komistada selliste ajakirjanduslike lugude otsa, mida on hea ja muidu kena lugeda, aga see on pigem erand kui reegel. 

Kui ütlen sõna „lugeda“, ei mõtle ma ka kõike ajaviitekirjandusest. Mul tõesti ei ole naistekasoont, ei hinda ka väga olmekirjandust, aga sellel on oma kindel põhjus. Need ei paku mulle intellektuaalselt midagi. Tihtilugu ka mitte emotsionaalselt. Aga see on teine teema. Siiski on parem naistekaid lugeda kui üldse mitte lugeda.

Niikaua kui Eestis ei ole loovkirjutamise tunde, ei saa õppida ennast kirjasõnas loovalt väljendama, nagu näiteks muusikatunnis laulma või kunstitunnist joonistama, niikaua on ainus lahendus lugemine. Hea kirjanduse lugemine.

Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet
Perekondlik
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (1)
JUHTKIRI - Miks tehti nii?
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
Vaade keskelt
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (20)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (10)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Kommentaarid
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (1)
Tööjõupõuas tuleb appi võõrtööjõud (11)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (10)
On põhjust külastada kenasi kohti! (11)
Auriku taastanud saarlane Avo Mägi: see on liikuv muuseum  (1)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (5)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (8)
Võõrtööjõu kasutajaile pööratud tõendamiskohustus (3)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (20)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud