Saaremaa elukeskkond on hea, lausa luksus – võtame kas või puhta joogivee. Kui tahad hingata värsket õhku ja vaadata sinist taevast, on samuti just Saaremaa õige koht, sest näiteks Tallinnas päeval sinist taevast ja öösel tähti ei näe. Saarel on ka turvaline, siin on laste kasvatamiseks ideaalne paik.

Kaugtöö tegijaile on Saaremaa samuti väga sobiv. Meil Kärla kandis on internetiühendused väga head. Kui aastal 1995 pidi mobiiliga rääkimiseks kasutama redelit, siis tänaseks on need võimalused muidugi palju edasi arenenud.

Iga saarlane saab oma tegevusega olla eeskujuks rahvaarvu tõstmisel. Lõppude lõpuks on kõik seotud töökohtadega. Kui oled ettevõtja, siis ei pea toimetama ainult suurlinnas – püüa leida sobiv äriidee, et tegutseda ka saarel. Aga ka töövõtjate suhtumine, et “looge töökohti, siis me tuleme”, ei vii edasi, sest kõik on omavahelises toiduahelas.

Muidugi mind rõõmustaks, kui Saaremaal oleks mandri koolidega võrdväärne kõrghariduse omandamise võimalus. Näiteks Tartu hingab üliõpilastega ühes rütmis. Püüdes meelitada inimesi Saaremaale, ei saa uutele tulijatele vaid meelelahutust pakkuda.

Peab hakkamist olema

Saaremaa on juba praegu piisavalt huvitav ja ihaldusväärne koht, kus elada. Kuigi vahel tekib tunne, justkui Kuressaare oleks välja surnud, peab nentima, et kargetes ilmastikutingimustes ei taheta ka Tallinnas ja Tartus koduseinte vahelt väljuda.

Ma ei saa kuidagi nõustuda, et Kuressaares pole midagi teha. Lõputu ilutulestik ja tsirkus ei muuda kunagi kõiki lõbusaks, endal peab ka hakkamist olema. Kuressaare linnaelu tegelikult keeb – mina näiteks ei jõuagi igale teatrietendusele või kontserdile minna.

Suurim probleem on minu meelest transport. Kui inimesel pole autot ja ta elab maapiirkonnas, on päris keeruline hakkama saada. Meil on küll tasuta transport, aga kui buss piltlikult öeldes kolme päeva pärast sind kuhugi viib ning viie päeva pärast tagasi toob, ei ole sellel suurt mõtet. Ka turisti vaatevinklist on ühistransport problemaatiline.