[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 21. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Arvamus

Igaühe panus maapiirkondade arengusse (2)
Autor: Kristel Urke
Laupäev, 16. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ilmselt on tänaseks vähe neid, kes arvavad, et elu jätkumine Eesti maapiirkondades ja väikelinnades on midagi iseenesest mõistetavat. Seetõttu korraldas riigikogu eelmise aasta lõpus olulise arutelu „Elu võimalikkusest maal“. Arutelu eesmärk oli koguda ideid, kuidas soodustada inimeste elama siirdumist maale.

Võib öelda, et praeguseks on saanud üldtunnustatud arvamuseks järgnev seisukoht – kui tahame, et elanike arv kasvaks või säiliks väiksemates piirkondades, peab riik soodustama nendes piirkondades töökohtade loomist, arendama edasi taristut ja tagama igal juhul oluliste teenuste kättesaadavuse.

Samas unustatakse, et praeguses digi-, idufirmade ja FIE-de ühiskonnas saavad väiksemates piirkondades elavad inimesed tegelikult ka ilma riigipoolse sekkumiseta endale ja teistele ettevõtlusega tegeledes ise tööd pakkuda. Kui tingimused ettevõtlusega tegelemiseks oleksid paindlikud, innustaksid maapiirkondades elamise positiivsed küljed – puhas õhk, vaikne ja roheline elukeskkond ning ruumiline vabadus – kahtlemata rohkem noori peresid ja ettevõtlikke inimesi maale elama asuma või sinna elama jääma ning sealset elu edendama.

Paraku on paindlikkus olematu. Maapiirkondades ettevõtlusega alustamisel või tegelemisel ei tule praegusel ajal rinda pista üksnes tööjõu nappusega, keskmisest kõrgemate transpordikulude ja muude taoliste ettevõtlust pärssivate teguritega. Ettevõtjaid pitsitavad lisaks tohutud bürokraatlikud nõuded ja linnainimese vaatevinklist tehtud õiguslikud regulatsioonid, mis on sageli tegelikust elust ja vajadusest irdunud.

Vohav õigusloome ja ülereguleeritus on praktikas tipnenud absurdsete olukordadega, kus näiteks ettevõttelt, kes eksponeerib rahvale ühte lammast, on nõutud loomaaia tegevusluba.

Saamaks aga aru, mis on „põld“, mille harimisel on võimalik saada keskkonnasõbraliku harimise toetust, tuleks põllumehel ilmselt appi võtta terve ekspertidest töörühm:

„Põld lõike 8 tähenduses määratletakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 67 lõike 4 punktis a sätestatust.”

Need on vaid üksikud (!) näited segasest õiguskeelest ja liigsetest bürokraatlikest nõuetest, mille vahel nii ettevõtjad kui ka üksikisikud iga päev tegutsema peavad.

Üks asutus, kes sellele probleemile viimasel ajal häälekalt tähelepanu on pööranud, on ettevõtjate kodanikualgatusena tegutsev Riigireformi Sihtasutus. Muude ettepanekute kõrval, mis aitaksid Eesti riigi paindlikkust, edukust ja kestvust, käis sihtasutus eelmise aasta novembris välja ettepanekud ülereguleerituse ja bürokraatia vähendamiseks, samuti õiguskeele lihtsuse ja selguse tagamiseks. Eesmärk on, et Eesti oleks hästi juhitud ergas riik, mis tõeliselt tegutseks oma rahva teenimiseks, mitte vastupidi.

Hiljuti Turu-uuringute AS-i korraldatud küsitluse andmetel peab 83% vastanutest Eesti elu ülereguleerituks ning toetab bürokraatia, normide ja ametnike arvu vähendamist. Üksnes vaikivast nentimisest, et ühes või teises valdkonnas esineb probleeme, siiski ei piisa. On selge, et tõelisteks ja sisulisteks muutusteks on vajalik poliitiline tahe, mida on võimalik kujundada vaid igaühe tehtavate valikutega.

Teadvustagem siis kõik endale, et valimiste-eelne periood on hea aeg küsida kandidaatidelt – millised on nende plaanid maapiirkondades ja väikelinnades ettevõtluse arendamiseks ja nende piirkondade konkurentsivõime suurendamiseks?

Kuidas tagatakse, et elu maapiirkonnas kestab ja areneb ka Eesti iseseisvuse järgmised sada aastat?

Oma valikuid tehes ja tegemata jättes vastutame kõik selle eest, milline on tuleviku-Eesti, sealhulgas tuleviku-Eesti maapiirkonnad.

Täna loetuimad
28 projekti said Kristjan Rahu fondist toetust
Kuressaare turul pannakse grillid huugama
Haagis koos heinapallidega läks põlema
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (1)
Saaremaa vallal on vara rohkem kui vaja
Praamide ekstra lisareisid laulu- ja tantsupeolistele
Hooldust vajavate inimeste toetamise lepe sai allkirjad
Triigi Filharmoonias tuleb üritusterohke hooaeg
Saaremaa Võrkpalliklubi palkas Šveitsi sidemängija
Kirikutornile raha kunstlume tootmise arvelt
JUHTKIRI - Kogukonna eelis
Saaremaa uus lihatööstus on 25-aastane
Musta leedri, ebajasmiinide ja jaanilillede õitsemise aeg
Õnnesärgis sündinud Henno Sepp – andekas, laia huvideringiga ja ülimalt tegus mees
Nädala majandusnoppeid
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (11)
Varas istutas potililled oma aeda (22)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (91)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (1)
Kuressaare lennuväljal saab näha Eesti parimaid rallikrossisõitjaid (6)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (29)
Vald plaanib Kalevi tänavale lemmikloomade turvakodu (13)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (11)
Varas istutas potililled oma aeda (22)
Saaremaal on tänavu kümme teemantpaari (2)
Politsei kutsub üles jaaniajal vähem alkoholi tarbima (5)
Meeldiv kohtumine hooliva siin töötava välismaalasega (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud