[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 22. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Sõber ja rahvuslik julgeolek
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 11. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meie kirjavahetus Jüri Pihliga oli selgesti asümmeetriline. Tal oli muudki teha kui olla telefoni juures valves ja tihtipeale pidi ta kõne üldse katkestama, sest kohe algas mingi koosolek või tuli teine kõne peale. Minul oli lihtsam talle kirjutada, temal kergem helistada. Viimane e-kiri läks Tähtverest Mähele 30. jaanuaril, Jüri helistas päev hiljem.

Kirja sisuks oli Saaremaa, täpsemalt Veske küla, kus vabadiku peres oli sündinud ajakirja  “Keel ja Kirjandus” esimene ja kõige kauaaegsem peatoimetaja Olev Jõgi. Tahtsin teada, kaugele sisemaale see küla jääb. Hiljem sai Jõgede pere asundustalu (umb. 15 ha) Parasmetsa rüütlimõisasse, kus koht oli suurem. Tahtsin Jürilt teada sedagi, kui lähedal väinale asub see koht, kus uus peahoone on veel alles.

Oletasin, et Jüri, kes ise oli pärit Upa-Leisi maantee äärest, oskab vastavaid vahemaid konkreetsemalt kirjeldada. Aga ta ei olnud kunagi sealset maastikku väga täpselt uurinud ja umbropsu ta vastata ei tahtnud. Siis rääkisime Jüri mitmenädalasest sõidust aastavahetuse paiku Uus-Meremaale, kuid ka sellest, et Aafrikasse ja Aasiasse ta küll ei lähe.

Ühel maanteel oli tal tekkinud tunne, et kohe-kohe jääb ta lumelaviini alla. Pöörata polnud kuskile, aga siis selgus, et mäest tuli alla tohutu lambakari.
 Lõpetasime kahe teemaga. Üks oli ikka ja jälle korduv küsimus, millal ma Tallinna tulen. Seal oli meil kombeks istuda tunniks või pisut pikemaks ajaks mõnes söögikohas ning võtta läbi kõik, mis Jürit huvitas. Mis ja kes. Jürile ei meeldinud, kui naerdi tema aadressil, ent ta naeris meelsasti enda üle ise ja kui ta just ei aasinud, siis võis ta öelda rängalt (muide, ilma roppusteta).

Need ütlemised kestsid kümmekond minutit. Kui need läbi said, võis Jüriga rääkida täiesti sundimatult ega juhtunudki väga harva, kui ta tunnistas, et  “selles suhtes on Sul õigus”.

Kui need minutid aga veel jooksid, siis oli tervislikum olla vait, süüa, vaadata aknast välja ja mõelda omi mõtteid. Teiseks teemaks olid tütar Terje kolm last. Jüri hoolitses nende eest väga, ehkki mul on keeruline kujutleda teda kui hellitajat. Tundsin hästi inimest, kes oli veendunud, et Jüri Pihl on loomult kuri. Ja, ta oli pika vihaga, ent ta ei õpetanud seda.

 31. jaanuaril panime oma kõneluse lõppu seega kolm punkti. Kuni 3. veebruari lõunal saabus teade, et nüüdsest peale valitseb Jüri üle igavene punkt. Ta viimane kodu asub Mähe alguses puude vahel. Pood on sealsamas, kuid Jüri tegi oma ostud Kadriorus või käis kesklinnas söömas ja mõne tuttavaga juttu ajamas. Koduväravast kuni ristimiseni Pirita teega on sõita mõni minut. See on avariitundlik ristmik. Jüri oli võtnud tee paremasse serva, tulnud autost välja ja helistanud kiirabisse. Polnud aga selle võimuses enam Jürit aidata.

 Kunagi tunnistas Jüri Pihl, et luuretegevuse kõigist liikidest sobib talle enim vastuluure. Kaitsepolitseiamet on julgeolekuasutus, vastuluure seevastu on hajutatud tegevus, mille ühisnimetajaks võiks pidada tööd reetmisega. Nii on see kas paberil või tavaettekujutuses.

KaPo sündides olid päevaprobleemid sootuks teistsugused ja praegu on nad omakorda teised kui vahepeal. Luuraja on alati inimene, järelikult peab vastuluurajate kindlakstegemiseks oskama töötada teise inimese, õigemini inimeste võrgustikuga.

KaPo algusaegadel tuli Eestis vastavad inimesed välja õpetada, kuid tagada neile ka pisutki normaalsed töötingimused alates toolist ning lauast ja lõpetades tehnika ning pädeva koostööga.

Olgu mõnevõrra hilisemast ajast toodud näiteks Eesti Vabariigi ühinemine Schengeni viisaruumiga, mis osalt on tõepoolest Euroopa Liidu sisene ruum, osalt aga poolväline (käib ka Eesti kohta) ja osalt poolläbilaskev nagu näiteks Ida-Balkanil.

Meie päevil rõhutatakse eriti korruptsiooni, rahapesu ja illegaalset kaubandust. Kaitsepolitseid luues oli üheks probleemiks see, kes kontrollib Ida-Virumaad ja Tallinna mõnda linnaosa. Ei peagi aga minema nii  “kaugele”. Kas vihakõned on politseiline või kaitsepolitseiline mure?

Minu meelest on headuse ja karmuse või ka valjuse balanss juba pikemat aega paigast ära, sest on paljugi mõisteid, mille sisu on ammu kadunud. Mitte lihtsalt peidus, vaid tallatud porri ja kaotanud maksvuse. Üks niisuguseid on vastutustunne. Vihakõne on vastutustundetu, sest ta rajaneb ülekohtul.

Mida tähendab ülekohus?  “Õigusemõistmist” ilma kohtuta, mõnel juhul muide ka seda, kui õiguskaitse on arg. Õiguskaitse julgustamine aga ei ole kaitsepolitseiline asi, kuna ükski seadus ei sätesta, mis on lubatav teisitimõtlemine kui demokraatia vundament.

 Kas Jüri Pihl mõtles sääraste probleemide üle? Eriti nooremana oli Jüri praktilisem. Iga korruptiivselt hangitud ja kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud rahasumma tähendas tema jaoks lisa riigieelarvele, kusjuures ta oli küllalt romantiline uskumises, et edaspidi tarvitatakse sedasama raha õigesti.
Vihakõne oli tema jaoks hälve, korruptiivne teenistus  “puhtakujuline” vargus – kuigi ta möönis, et niikaua, kuni on võimalik hõimlaskonnasisene sugulus, ei ole võimalik viia korruptiivsust nullini.

Kokkukuuluvus ja vastutulek on eraldatavad võrdlemisi tinglikult. Tundus siiski sedamoodi, et neist kahest eelistas Jüri esimest, nii et kui ta vanemana oli sageli ja, võib-olla ka meelsasti, üksi, siis teadmises, et ta ei pea ses suhtes kellelegi mitte-oma inimesele vastu tulema.

 Teatavas mõttes oli ta sõltumatu, iseasi, et jäigi ära too aeg, mille jooksul oleks ta saanud segamatult kokku arvata, mis ta on teinud ja kuidas see on korda läinud. Aeg jättis ta keset hingamisepäeva maha.

Tähtvere mõisas 6. II 2019

Täna loetuimad
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Lehm ilmus teele (27)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (5)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (1)
Kolm juhti olid napsitanud  (6)
Aigis Audere otsingud Liivi lahel
Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (8)
Jutuajamine suvesaarlasega iseseisvuse taastamise aastapäeva künnisel (1)
JUHTKIRI - Tegevust kõigile (4)
21. augustil 1991 – taaskehtestatud Eesti Vabariigi esimesel päeval laeval Georg Ots (2)
Saia kalmistul mälestati Vabadusristi kavalere
Saaremaa suurperedele koguti koolitarbeid  (1)
Seminar sukeldub mereajalukku
Kas Ott Tänak teeb kübaratriki? (5)
Treiel ja Nurme on Eesti parimad
Nädala loetavuse top 5
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Lehm ilmus teele (27)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (5)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (1)
Kolm juhti olid napsitanud  (6)
Kommentaarid
Kolm juhti olid napsitanud  (6)
Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (8)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (64)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (5)
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (19)
Lehm ilmus teele (27)
Kas Ott Tänak teeb kübaratriki? (5)
Saaremaa suurperedele koguti koolitarbeid  (1)
JUHTKIRI - Tegevust kõigile (4)
Jutuajamine suvesaarlasega iseseisvuse taastamise aastapäeva künnisel (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud