[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 28. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Sõber ja rahvuslik julgeolek
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 11. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meie kirjavahetus Jüri Pihliga oli selgesti asümmeetriline. Tal oli muudki teha kui olla telefoni juures valves ja tihtipeale pidi ta kõne üldse katkestama, sest kohe algas mingi koosolek või tuli teine kõne peale. Minul oli lihtsam talle kirjutada, temal kergem helistada. Viimane e-kiri läks Tähtverest Mähele 30. jaanuaril, Jüri helistas päev hiljem.

Kirja sisuks oli Saaremaa, täpsemalt Veske küla, kus vabadiku peres oli sündinud ajakirja  “Keel ja Kirjandus” esimene ja kõige kauaaegsem peatoimetaja Olev Jõgi. Tahtsin teada, kaugele sisemaale see küla jääb. Hiljem sai Jõgede pere asundustalu (umb. 15 ha) Parasmetsa rüütlimõisasse, kus koht oli suurem. Tahtsin Jürilt teada sedagi, kui lähedal väinale asub see koht, kus uus peahoone on veel alles.

Oletasin, et Jüri, kes ise oli pärit Upa-Leisi maantee äärest, oskab vastavaid vahemaid konkreetsemalt kirjeldada. Aga ta ei olnud kunagi sealset maastikku väga täpselt uurinud ja umbropsu ta vastata ei tahtnud. Siis rääkisime Jüri mitmenädalasest sõidust aastavahetuse paiku Uus-Meremaale, kuid ka sellest, et Aafrikasse ja Aasiasse ta küll ei lähe.

Ühel maanteel oli tal tekkinud tunne, et kohe-kohe jääb ta lumelaviini alla. Pöörata polnud kuskile, aga siis selgus, et mäest tuli alla tohutu lambakari.
 Lõpetasime kahe teemaga. Üks oli ikka ja jälle korduv küsimus, millal ma Tallinna tulen. Seal oli meil kombeks istuda tunniks või pisut pikemaks ajaks mõnes söögikohas ning võtta läbi kõik, mis Jürit huvitas. Mis ja kes. Jürile ei meeldinud, kui naerdi tema aadressil, ent ta naeris meelsasti enda üle ise ja kui ta just ei aasinud, siis võis ta öelda rängalt (muide, ilma roppusteta).

Need ütlemised kestsid kümmekond minutit. Kui need läbi said, võis Jüriga rääkida täiesti sundimatult ega juhtunudki väga harva, kui ta tunnistas, et  “selles suhtes on Sul õigus”.

Kui need minutid aga veel jooksid, siis oli tervislikum olla vait, süüa, vaadata aknast välja ja mõelda omi mõtteid. Teiseks teemaks olid tütar Terje kolm last. Jüri hoolitses nende eest väga, ehkki mul on keeruline kujutleda teda kui hellitajat. Tundsin hästi inimest, kes oli veendunud, et Jüri Pihl on loomult kuri. Ja, ta oli pika vihaga, ent ta ei õpetanud seda.

 31. jaanuaril panime oma kõneluse lõppu seega kolm punkti. Kuni 3. veebruari lõunal saabus teade, et nüüdsest peale valitseb Jüri üle igavene punkt. Ta viimane kodu asub Mähe alguses puude vahel. Pood on sealsamas, kuid Jüri tegi oma ostud Kadriorus või käis kesklinnas söömas ja mõne tuttavaga juttu ajamas. Koduväravast kuni ristimiseni Pirita teega on sõita mõni minut. See on avariitundlik ristmik. Jüri oli võtnud tee paremasse serva, tulnud autost välja ja helistanud kiirabisse. Polnud aga selle võimuses enam Jürit aidata.

 Kunagi tunnistas Jüri Pihl, et luuretegevuse kõigist liikidest sobib talle enim vastuluure. Kaitsepolitseiamet on julgeolekuasutus, vastuluure seevastu on hajutatud tegevus, mille ühisnimetajaks võiks pidada tööd reetmisega. Nii on see kas paberil või tavaettekujutuses.

KaPo sündides olid päevaprobleemid sootuks teistsugused ja praegu on nad omakorda teised kui vahepeal. Luuraja on alati inimene, järelikult peab vastuluurajate kindlakstegemiseks oskama töötada teise inimese, õigemini inimeste võrgustikuga.

KaPo algusaegadel tuli Eestis vastavad inimesed välja õpetada, kuid tagada neile ka pisutki normaalsed töötingimused alates toolist ning lauast ja lõpetades tehnika ning pädeva koostööga.

Olgu mõnevõrra hilisemast ajast toodud näiteks Eesti Vabariigi ühinemine Schengeni viisaruumiga, mis osalt on tõepoolest Euroopa Liidu sisene ruum, osalt aga poolväline (käib ka Eesti kohta) ja osalt poolläbilaskev nagu näiteks Ida-Balkanil.

Meie päevil rõhutatakse eriti korruptsiooni, rahapesu ja illegaalset kaubandust. Kaitsepolitseid luues oli üheks probleemiks see, kes kontrollib Ida-Virumaad ja Tallinna mõnda linnaosa. Ei peagi aga minema nii  “kaugele”. Kas vihakõned on politseiline või kaitsepolitseiline mure?

Minu meelest on headuse ja karmuse või ka valjuse balanss juba pikemat aega paigast ära, sest on paljugi mõisteid, mille sisu on ammu kadunud. Mitte lihtsalt peidus, vaid tallatud porri ja kaotanud maksvuse. Üks niisuguseid on vastutustunne. Vihakõne on vastutustundetu, sest ta rajaneb ülekohtul.

Mida tähendab ülekohus?  “Õigusemõistmist” ilma kohtuta, mõnel juhul muide ka seda, kui õiguskaitse on arg. Õiguskaitse julgustamine aga ei ole kaitsepolitseiline asi, kuna ükski seadus ei sätesta, mis on lubatav teisitimõtlemine kui demokraatia vundament.

 Kas Jüri Pihl mõtles sääraste probleemide üle? Eriti nooremana oli Jüri praktilisem. Iga korruptiivselt hangitud ja kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud rahasumma tähendas tema jaoks lisa riigieelarvele, kusjuures ta oli küllalt romantiline uskumises, et edaspidi tarvitatakse sedasama raha õigesti.
Vihakõne oli tema jaoks hälve, korruptiivne teenistus  “puhtakujuline” vargus – kuigi ta möönis, et niikaua, kuni on võimalik hõimlaskonnasisene sugulus, ei ole võimalik viia korruptiivsust nullini.

Kokkukuuluvus ja vastutulek on eraldatavad võrdlemisi tinglikult. Tundus siiski sedamoodi, et neist kahest eelistas Jüri esimest, nii et kui ta vanemana oli sageli ja, võib-olla ka meelsasti, üksi, siis teadmises, et ta ei pea ses suhtes kellelegi mitte-oma inimesele vastu tulema.

 Teatavas mõttes oli ta sõltumatu, iseasi, et jäigi ära too aeg, mille jooksul oleks ta saanud segamatult kokku arvata, mis ta on teinud ja kuidas see on korda läinud. Aeg jättis ta keset hingamisepäeva maha.

Tähtvere mõisas 6. II 2019

Täna loetuimad
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (17)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (13)
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (7)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (10)
Orissaare spordijuhataja konkurss luhtus (3)
Käsitööst naudingut tundva abielupaari rõõmud ja mured (3)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (8)
SAK tunnustas maakonna parimaid kodanikuühendusi (5)
Perekondlik (4)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (7)
Miks ainult naised on nõiad (12)
Kahele saarlasele kodanikupäeva aumärgid
Muusik Margus Vaher naudib elus uusi väljakutseid
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri
JUHTKIRI - Ääremaa valikud (5)
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (42)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (15)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (26)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kommentaarid
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (7)
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (17)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (7)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (13)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (15)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (26)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (10)
Vallal ei jätku Kaitseliidu mõlema kinnistu ostuks raha (lisatud Jüri Linde kommentaar)  (9)
Saaremaakera vaidlustas öise alkoholimüügi ettekirjutuse (1)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud