[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 22. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Kuiv ja poolkuiv seadus
Autor: Jüri Kallas
Laupäev, 09. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ilmselt on alljärgnev jutt juba korduvalt läbi nämmutatud, aga kuna need, kes on end valitsema seadnud, ikka ja jälle ühe ja sama reha otsas sõtkuvad, siis vist peab – ikka ja jälle! Ehk tuleb kellelgi kunagi kord ka mõistus sinna, kus see olema peaks. Iseküsimus, kas on midagi, mis saaks tulla ja kas on kohta, kuhu see mõistus tulla saaks. Või on hoopis rõlgem olukord ning mõistus on kodus ja saab aru, aga parteipoliitika või mõni muu labasem argument ei luba mõistusel häält teha.

Teema on lihtne ja eks pealkiri annab ka suure ja rammusa vihje kätte. Alkoholi kättesaadavus, selle piiramine, alkoholi pealt teenimine, riiklik ahnus ja mittehoolimine osast elanikkonnast.

Kas mina joon?

Aus vastus on, et praktiliselt mitte. Jah, täiskarsklastega võrreldes ma ikka võtan, aga üks õlu saunas ja mõnikord sõpradega ka rohkem – seda ei saa tõesti joomiseks nimetada, eriti, kui võrrelda üldise fooniga. Või siis toon näiteks kõik need poolikud pudelid või n-ö pärad, mis ma kraanikaussi valan, sest sõbrad/tuttavad läksid ära ja midagi jäi pooleli ning aasta hiljem, kui ma ikka pole veel suutnud poolikut pudelit lõpetada, siis tulebki mul lahtunud pärad ära valada.

Noh, et minu poolest võib alkohol ka olemata olla – saan ilma hakkama küll. Samas olen ma oma elu jooksul näinud enam kui lähedalt napsutajaid, kergeid võtjaid, parajaid joodikuid ja suisa alkohoolikuid. Olen näinud, kuidas nõrgema iseloomuga sõbrad on enesele ampullid pannud ja siis need jälle ise välja lõiganud. Igasugu asju olen näinud...

Lühidalt, et kes joob, see joob kõigest hoolimata. Nimetame seda siis haiguseks või milleks tahes. Hind, kättesaadavus ja kõik muu teeb joomise ebamugavamaks, aga juuakse igal juhul. Ja ma ei räägi siin ainult kõikvõimalikest eluheidikutest. Ka hästikindlustatud ja eluga kenasti hakkama saavad inimesed joovad ning joovad kõigist piirangutest hoolimata. Viimase näiteks on kas või kellaajaline alkoholimüügi piirang, mille ainus tulemus on see, et inimene võtab ühe pudeli asemel kaks või kolm, sest järsku ei jagu ning kui juba ostetud, siis ära ka juuakse. Tulemus on soovitule risti vastupidine – tarbimine hoopis suureneb. Aga võib-olla see oligi eesmärk!?

Riigil pole häbi sõltlaste pealt teenida

Alkohol on riigi monopol. Riik teenib alkoholi pealt. Riik ei kannata sellealast konkurentsi ehk siis ei mingit lustitubakat, ei mingeid muid mittevedelaid mõnuaineid ning otse loomulikult ei mingit kodus aetud kanget alkoholi.

Viimasel teemal ehk koduse samagonniajamise asjus sain hiljuti lugeda ühe ametniku äärmiselt silmakirjalikku avaldust. Nagu oleks riigi suurim mure, et inimesed kodudes pole sedavõrd haritud kui viinavabrikandid ning inimesed võivad ajada kodus kogemata ebakvaliteetset ja suisa eluohtlikku kraami. Eksole, liigutuspisar tuleb silma! Küll ikka riik hoolib!? Teate, metsast võid kogemata ka (pool)mürgise seene korjata ja sellest tapva toidu teha jne.

Selge see, et keegi kusagil on kokku arvestanud, kui palju peab aastas laekuma maksu alkoholi pealt. See kõlab küüniliselt, aga sellised arvestused on tehtud ning selle taustal mõjub enam kui silmakirjalikult jutt, kuidas kellelgi on mure ebakvaliteetse alkoholi pärast, või üldse on mure rahva tervise pärast. Nagu oleks alkoaktsiisi tõstetud seepärast, et siis inimesed joovad vähem. Ahned oldi ja otsustati riigi kukkur haigete inimeste kihu pealt kosuma panna. Aga jälle juhtus nii, et plaaniti elegantset skeemi, aga välja kukkus taas üks käkk. Küsimus polegi selles, kui palju riigil jääb alkoraha saamata jne. Inimesed lihtsalt hakkasid Lätis järel käima ning kui seal juba ollakse, siis ostetakse kõike – saamata ei jää vaid alkoholimaksud.

Lätist tuuakse pea kõike, seal lõigatakse isegi juukseid ja parandatakse hambaid. Toon ilmeka näite. Mul kerkis päevakorda uue ahju ladumine, konsulteerisin siis asjatundjatega, et kui suure summaga peaksin arvestama jne. Täiesti endastmõistetavalt käis jutust läbi selline lause: „Kui materjalid Lätist tuua, siis on hind selline.“

Õige eestlane Lätist ei too!

Või kuidas see riiklik hurjutus kõlaski!? Tõsi, patriotism ja puha, aga õigel eestlasel või õigel kodumaisel firmal sobib küll palgaga närutada, nii summade kui ka maksetähtaegadega. See on patriootlik, sest rahvuslik-kapitalistlik lihakeha peab ju kosuma. Inimesed on oma vähese rahaga jäetud omapead. Ja kui rahaline seis pigistab, siis ikka otsitakse, kust saab odavamalt. Ja tegelikult pole sellises käitumises ka midagi kuritegelikku ja ebapatriootlikku, sest igal pool maailmas on olemas selline mõiste nagu piirikaubandus ehk siis piiriäärsed elanikud kiikavad ikka üle piiri...

Olen seda kunagi juba kirjutanud, aga mind tõsiselt vihastab meie riigi kahepalgelisus. Meile ju kogu aeg räägitakse, kuidas kapitalil pole kodumaad ning kuidas iga vähegi viisakamate kingadega siiasaabunu on kohe unelmate investor. Räägitakse seda, kuidas riik ja kogu rahvas peaks end iga välismaa onu ees urvakile ajama, sest tegu võib olla potentsiaalse investoriga. Ehk siis pruugitagu meid igatpidi ja igal ajal, sest see kõik on Eesti hüvanguks. Ja siis järsku tekib kapitalile kodumaa, just sel hetkel, kui see väike raha jõuab kodaniku tasku/arvele. Siis tekivad kohustused ja (esialgu õnneks vaid moraalsed) piirangud.

Olgu, mingi raha jääb riigil saamata. Riik saab hakkama. Ajab oma karvase kämbla kuhugi teise taskusse, nii et lõppkokkuvõttes võetakse meilt ikka see raha ära. Probleem on üldisem: me ehitame üles Läti õitsengut! Ja teine, märkamatum probleem... no ütleme et probleem, on selles, et ka väga idealistlik inimene näeb, kuidas meie oma Eesti kaupmehed meid pügavad, kuidas sedasama kaupa saab seesama meie kaupmees meile Lätis tunduvalt odavamalt müüa.

Millal tuleb Pärnu-2?

Ja kui minna lõpuks korra veel tagasi selle kuiva seaduse temaatika juurde, siis tasub meenutada, et kõik nn kuivad seadused on viinud kuritegevuse õitsengule, solkalkoholi levikule jne. Juba on taas lugeda, kuidas leitakse samagonniaparaate ja -ajajaid, kes teevad seda müügiks. Saaremaa võib ju Lätist kaugel olla, aga käiakse ka siit järel. Pealegi, internet vahemaid ei tunne, samuti ei ole need vahemaad kuigi olulised internetis toimivale nn alkoholilaenutusele. Illusioonidevaba isikuna arvan ma, et on vaid aja küsimus, mil meie riigis toimub järjekordne solkalkoholist tingitud massiline mürgitus...


Täna loetuimad
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Lehm ilmus teele (27)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (5)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (1)
Kolm juhti olid napsitanud  (5)
Aigis Audere otsingud Liivi lahel
Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (6)
Jutuajamine suvesaarlasega iseseisvuse taastamise aastapäeva künnisel (1)
JUHTKIRI - Tegevust kõigile (4)
21. augustil 1991 – taaskehtestatud Eesti Vabariigi esimesel päeval laeval Georg Ots (2)
Seminar sukeldub mereajalukku
Saia kalmistul mälestati Vabadusristi kavalere
Saaremaa suurperedele koguti koolitarbeid  (1)
Kas Ott Tänak teeb kübaratriki? (5)
Treiel ja Nurme on Eesti parimad
Nädala loetavuse top 5
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Lehm ilmus teele (27)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (5)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (1)
Kolm juhti olid napsitanud  (5)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (64)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (5)
Kolm juhti olid napsitanud  (5)
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (19)
Lehm ilmus teele (27)
Kas Ott Tänak teeb kübaratriki? (5)
Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (6)
Saaremaa suurperedele koguti koolitarbeid  (1)
JUHTKIRI - Tegevust kõigile (4)
Jutuajamine suvesaarlasega iseseisvuse taastamise aastapäeva künnisel (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud