[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 26. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Jaanuaritorm (9)
Autor: Kalle Laanet, riigikogu aseesimees
Reede, 11. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Jaanuaritorm on saanud eesti keeles üldiseks mõisteks. Täna, mil paljudes kohtades äsjase müraka pahandusi koristatakse, oleme juba justkui harjunud, et aasta alguses üks sakutamine meist üle käib.

Esialgu, 2005. aastal tähistas see sõna üht konkreetset maru, mis möllas ööl vastu 9. jaanuari. Selles tormis oli koguni inimohver, 93-aastane proua Linda, kes uppus Pärnus oma koduõuele tõusnud merevees. Pärnumaal ja Läänemaal, kus tormikahjud olid suurimad, löödi kulusid kokku, numbrid ulatusid kümnetesse miljonitesse. Üheks kahjukannatajaks osutusin ma ka ise, sest meie pere tollane elukoht Pärnu linnas jäi vee alla.

Saartel jäi tormi mõju Haapsalu ja Pärnu randadega võrreldes suhteliselt väiksemaks. Meie Saaremaa kodu ümbritses vesi, mis õnneks tuppa ei jõudnud. Võib-olla oli tagasihoidlikum ka kajastus, sest eks ranna- ja saarerahvas on mere ja tema tujudega rohkem harjunud.

2005. aasta jaanuaritorm tõi peale suure varalise kahju esile ühe asjaolu, mis ei tohiks olla üllatav. Siin-seal läänerannikul tõdesid inimesed tagantjärele, et vanad talumajad pääsesid tormist võrdlemisi kergelt ning pidasid põhjuseks just kogemuste põhjal valitud hoonete asukohti, asetust ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes. Rõhutati esivanemate kommet elutähtsate ettevõtmiste puhul lähtuda kogemustest.

Kogemustest kõneldes olgu märgitud, et Eestis on merevee taset mõõdetud pidevalt alates 1842. aastast, esialgu ikka mõõdulatiga, tänapäeval mitmes automaatjaamas keeruliste iseseisvate seadmetega. Andmeid töödeldakse reaalajas, rahvusvahelistes programmides, maailmamere ühtsusest lähtudes.

Aga torme see ära ei hoia ja isegi ennustus ei aita meid kuigi palju, ikka on tuhanded majapidamised ilma elektrita, praamid-lennukid ei sõida, inimeste ja äride plaanid lüüakse uppi. Ja siis lüüakse kokku kahjud. Ja elatakse edasi.
Tormide ärahoidmine ei ole meie võimuses, kriise tuleb ette perekonnas, riigis, looduses. Aga tormide ja kriiside vahepealse elu-olu senisest paremini korraldamine on meie võimuses. On võimalik, et sellel kombel oleme kriisideks paremini ette valmistatud ning kahanevad ka tormikahjud. Pean ikka ja jälle silmas transporti, ühenduste igapäevast korraldamist.

Sotside suurprojekt – praamiühenduste riigistamine – on näilisest edenemisest hoolimata tegelikult seisak. Selle juures on kõrvale jäänud põhimõtteline ja sisult väga tähtis küsimus: kuidas saab riigi äriühing pakkuda paremat ja odavamat, seega optimaalsemat teenust, kui seda teevad vaba konkurentsi tingimustes tegutsevad äriühingud? Kuidas needsamad poliitikud ja nende poolt volitatud ametnikud, kes hiljuti ei osanud korraldada ja läbi viia tõhusat hanget, võistlevat menetlust ettevõtete vahel parima teenindaja leidmiseks, needsamad inimesed, kes olid hädas riiklike dotatsioonide maksmise ja selle tulemuse hindamisega, kuidas need tegelased nüüd sedasama asja ise paremini teha oskavad? Nagu oleme tõdenud – ei oskagi! Meremehed ja teenindajad on ju samad, neist me siinkohal ei kõnele ja neid tuleb vaid tänada.

Teine küsimus: kas keegi ühenduste eest vastutav on kas või tagantjärele püüdnud aru saada ja arvutada, millist tegelikku kahju tähendas praktiliselt uute parvlaevade kõrvaleheitmine ja taas uute, kuid tegelikult nadimate aluste tellimine?! Korruptsioonijuhtumi tekitatavast kahjust rääkimata. Ehk selgitab mõni nutikam ajakirjanik, kuidas jonni pärast tehtud otsuse – praamid välja vahetada – maksid asja eest teist taga kinni meie maksumaksjad?!

Ent aitab kirumisest! Mõte on selles, et nüüd, kus oleme värskelt üle elanud mitu tormakat otsust Eesti majandus sotsialistliku ümberjagamise juurde tagasi pöörata, oskaksime tulevikuks paremaid valikuid teha. Et me juba loodud väärtuste sotsialistliku ümberjagamise asemel rakendaksime oma jõu uute väärtuste loomisele.

Et lennunduses, teedeehituses, raudteeühenduse edendamises ei kordaks samasugust vilgast, kuid viljatut tegevust, nagu äsja praaminduses. Pidev ebaõnnestumine nn rahvusliku lennukompaniiga, ummikvaidlus uue raudtee üle – kõik see on politikaanlus ja mitte majandamine.

Riigi osalemine praktilises majanduses peab piirduma tingimuste loomisega ning maksunduse kõrval on vähemalt sama tähtis infrastruktuur. Tuletan meelde, et kõigi meie elu-olu ja töötingimused sõltuvad ennekõike ettevõtlusest. Õpetajate, pensionäride, orkestrantide, teadlaste tingimused sõltuvad uute väärtuste loomisest, mitte olemasolevate ümberjagamisest. Jah, uute väärtuste loomine sõltub muidugi omakorda sellest, kui head haridust annavad koolid, kui tõhus on meie teadus; meie rahvusvaheline maine sõltub meie muusikuist ja kunstnikest samuti kui meie infotehnoloogia- ja idufirmadest.

Ja kuna ka poliitikud sõltuvad kõigest sellest samast, siis poliitikuid ees ootava märtsitormi ehk riigikogu valimiste puhuks on mul ootus: ehk saame läbi aruka koostöö endale valitsuse, kes tegutseb inimestele ja nende ettevõtmistele võimalikult heade tingimuste loomiseks.

Täna loetuimad
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (8)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (17)
Sigalahe kook ja remont (1)
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (15)
Saaremaal meenutati küüditamise 70. aastapäeva (2)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (4)
MÕTE - Kevad käes (4)
Kevadjooksu võitsid Marek Nõmm ja Õnnely Rahu (1)
Uni: peavalude leevendaja või tekitaja? (1)
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva  (3)
Ehitusviimistluse õppur võistlusel kolmas (3)
Pinksimängijad võitsid Eesti teise liiga (1)
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu (1)
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018  (2)
Saarlased jätsid võidud koju (1)
Nädala loetavuse top 5
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (36)
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (8)
Kommentaar - Kajar Lemberi kommentaar esitatud süüdistusele (7)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (17)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (7)
Kommentaarid
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (17)
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (15)
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (36)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (4)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (7)
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva  (3)
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018  (2)
Koolitus kasvatas eneseteadlikkust (1)
Saarlased jätsid võidud koju (1)
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud