[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 20. jaanuar 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (3)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolasest poliitik
Esmaspäev, 17. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

7. detsembril toimus Milanos Euroopa vanimaks julgeolekufoorumiks pidada võiva (mäletate Helsingit 1975.a.!) OSCE välisministrite 25. kohtumine. Ei sündinud seekordki ülepoliitilist deklaratsiooni - nii on olnud 2002.a. peale, sest eelnevalt presidentide tasemel kohtunud OSCE 1999.a.

Istanbuli istungil lubas Venemaa president Jeltsin tuua ära väed Gruusiast ja Moldovast just 2002-3.a.. Kuna tema järglane Putin jättis lubatu täitmata, siis on OSCE sealtpeale toimetanud madalamal tasemel. Hea seegi, et välisministrite tasemel, kes 2002-7.a. koostatud dokumentides püüdsid Venemaa 180-kraadist pööret paraku varjata kõikvõimalike sõnamängudega kuniks tuli sõda Gruusias, mida ju ka püüti sõnades pehmendada.

Alles agressioon Ukrainas 2014.a. pani Lääne lõpuks ometi rääkima rohkem tõtt kui kunagi varem ja kui täna on paljud nõus, et kõik muutus Euroopas 2007-8.a., siis veel õigem on öelda ja teada, et pööre algas tegelikult 2002.a. ning seda püüti pikalt jätta New Yorgi kaksiktornide ja mujal alustatud sõdade varju.

Eesti välisministeeriumi info jälgijad mõistagi märkasid, et Sven Mikseril tuli varem teadaantule pidada Milanos lisaks kohtumine OSCE rahvusvähemuste ülemvolinikuga. Arvatavalt nähti seda ette ja ka vastav aeg oli varutud. Kohtumise vajadus tulenes Venemaa välisministri Lavrovi kõnest, mille eelreklaam andis teada, et Moskva tõstatab jälle küsimuse venekeelse vähemuste õigustest ja natsismi meeleoludest Eestis ja Lätis.

Nii ka läks ja paratamatult jääb mulje, et Lamberto Zanieri on veel kärmem Kremli märkustele reageerija kui tema kunagine eelkäija Max van der Stoel. Paraku nii see suur poliitika käib – Ida eelistab punnseisu päevadel peksta suurte ja väikeste ühisüritusel kõnepuldist väikseid, et siis jälgida ja rahulduda nende mõistagi et vastassuurte soovitatud vaibalkäimisest. Justkui see tooks kaasa märkimisväärse muutuse probleemidest ülekuhjatud kontinendil.

Venemaa ajaloo üheks uhkeldusmeheks on vürst Svjatopolk, kes väidetavalt hoiatas alati naabreid ette, kui läks neile kallale. (See laiutamine kestis lühikest aega, sest peatselt pandi ennetav varitsus üles ja mees löödi maha). Ka praegu püüab Smolenski väljak (Venemaa välisministeeriumi asupaik Moskvas) jätta pidevalt mulje lahtiste kaartidega mängivast, vahel kümneid aastaid ühte ja sama mantrat kordavast ja kogu aeg pealetungivast diplomaatiast elik – kõik läheb nii, nagu me lubame, sest meil ja meie moodi mõistetud rahvusvahelisel õigusel on õigus!

Tegelikult on asi edust ja lõputust endakehtestamisest kaugel. Isegi Vene-Jaapani territoriaalvaidluses anti äsja – pärast kolm aastat kestnud näilist vastastikkust miilustamist - tagasikäik ehk siis pöörduti taas lahenduse algusesse, 1956.a. deklaratsiooni juurde tagasi. Teisisõnu – Venemaa välispoliitika võib väga olulises küsimus muutuda küll ja küll. Vaatamata sellele, kui ilusaid või ülbeid pilte ning stamplähenemisi ühe või teise probleemi kohta on vahepeal toodetud.

Praegu üleelatava rahvusvahelise suhtlemise kriisi tegelik teravus tuleb eriti hästi välja kokkupõrgete puhul väljastatavas infos. Praegu ilmutatakse Smolenski väljakul selles teinekord niisugust jultumust, et muu maailm nagu ei söandagi reageerida. Vähemalt hetkel, sest suures poliitikas on kaalul liiga palju, igal valitsusel jagub omagi probleeme ja jõuad sa siis alati reageerida väiksemate ja nõrgemate kaitseks. Moskva jultumuste tipuks võib täna pidada Venemaa välisministeeriumi kõneisiku Maria Zahharova esinemist 30. novembril ehk siis pärast Ukraina-Venemaa sõjalist kokkupõrget Kertshi väinas. Putin ja Lavrov olid sel hetkel Buenos Aireses.

Zahharovale tuli aga selgelt tellitud küsimus, mis algas heietusest Ukrainas tekkinud füüsilisest ohust Venemaa diplomaatidele ja järgnes tekst: „ Kui pinge kasvab, kas siis tuleb kõne alla teatud diplomaatiliste funktsioonide Kiievist ja Lvivist üleviimine Donetski ja Luhanski, mis toetab 2014.a. sõjalisele riigipöördele mittealluva Donbassi kui Ukraina territooriumi legitiimsust. Nii tagatakse diplomaatide julgeolek ja ühtaegu toetatakse poliitilist projekti Malorossija, mille meile pärandas A.V. Zakharchenko!?”

Super kombineering – 5-6 sõnumit ühes küsimuses pluss Donetski separatistide pealiku mainimisega, kelle Putin oli kuulutanud tõeliseks rahvajuhiks ja avaldanud lootust, et küllap tema tapjad saavad väärt karistuse. Zakharchenko tapmisega õigustati järgnevalt valimiste läbiviimist separatistlikes moodustites ja praegu kogu kriisi paigaltammumist.

Mõistagi võib ajakirjanik küsida mida iganes, ent pommiks sai Venemaa välisministeeriumi ametliku kõneisiku vastus: „ Meie hiljutine ajalooline kogemus räägib sellest, et polegi vaja esindusi üle viia: vahel juhtub nii, et muutub diplomaatilise esinduse staatus. Näiteks oli meil Simferoopolis peakonsulaat, aga nüüd on välisministeeriumi esindus regioonis.“ Pole raske ette kujutada, milline ajakirjanduslik reageering järgnenuks, kui midagi säärast oleks öelnud mõne teise riigi välisministeeriumi kõneisik.

Kuna vaikus oli üldine, lisas Putin päev hiljem särtsu juurde, lubades anda lihtsustatud korras Venemaa passid Ukraina kodanikele, kui need seda soovivad. – teema, mis leidis lahtirääkimist Lavrovi pressikonverentsil nädal hiljem Milanos. Euroopa meedia aga noppis üles vaid selle, mida Smolenski väljakul öeldi väikeriikide kohta, sealhulgas ka Riigikogu avalduse kohta seoses agressiooniga Kertshi väinas.

Täna loetuimad
Perekondlik (1)
Ametist lahkuv Mihkel Tamm: tegemist on suure vallaga  (13)
Kalle Bussid hakkab taas Tallinna liinil sõitma (2)
Triinu Putnik: ühisgümnaasium kasvatas minust inimese (1)
Janar sai juba kooliajal suurima piimafarmi loomakasvatusjuhiks
Millisesse perre sünnivad lapsed?
Saarlannalt nime saanud täht tiirleb taevaavarustes
Sotsiaaltranspordi projektijuhiks valiti Aare Voksepp
Sõjavangide kirjad saavad raamatuks (1)
Hiiemäe türnpuumets
Saaremaa Võrkpalliklubi sai vallalt rahalise preemia (3)
Kohtumised inimeste ja loodusega
JUHTKIRI - Oma koht päikese all
Suursaarte ja mandri vahel liikus aastaga üle veerand miljoni veoki
Nädala loetavuse top 5
Vaatetorni ronimine põhjustas alarmtalituste väljasõidu (21)
Niidu Apteek avas peale kolimist uksed kesklinnas (13)
20 saarlast asusid koos kaalu langetama
Perekondlik (1)
Ametist lahkuv Mihkel Tamm: tegemist on suure vallaga  (13)
Kommentaarid
Rasked ilmaolud tõid elektrikatkestused  (6)
Ametist lahkuv Mihkel Tamm: tegemist on suure vallaga  (13)
Abivallavanem Mäekerist sai paberil äkki vallavanem (38)
Vaatetorni ronimine põhjustas alarmtalituste väljasõidu (21)
Saaremaa Võrkpalliklubi sai vallalt rahalise preemia (3)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (137)
Niidu Apteek avas peale kolimist uksed kesklinnas (13)
Triinu Putnik: ühisgümnaasium kasvatas minust inimese (1)
Kalle Bussid hakkab taas Tallinna liinil sõitma (2)
Roomassaare sadam kordas rekordit (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud