[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 18. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (3)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolasest poliitik
Esmaspäev, 17. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

7. detsembril toimus Milanos Euroopa vanimaks julgeolekufoorumiks pidada võiva (mäletate Helsingit 1975.a.!) OSCE välisministrite 25. kohtumine. Ei sündinud seekordki ülepoliitilist deklaratsiooni - nii on olnud 2002.a. peale, sest eelnevalt presidentide tasemel kohtunud OSCE 1999.a.

Istanbuli istungil lubas Venemaa president Jeltsin tuua ära väed Gruusiast ja Moldovast just 2002-3.a.. Kuna tema järglane Putin jättis lubatu täitmata, siis on OSCE sealtpeale toimetanud madalamal tasemel. Hea seegi, et välisministrite tasemel, kes 2002-7.a. koostatud dokumentides püüdsid Venemaa 180-kraadist pööret paraku varjata kõikvõimalike sõnamängudega kuniks tuli sõda Gruusias, mida ju ka püüti sõnades pehmendada.

Alles agressioon Ukrainas 2014.a. pani Lääne lõpuks ometi rääkima rohkem tõtt kui kunagi varem ja kui täna on paljud nõus, et kõik muutus Euroopas 2007-8.a., siis veel õigem on öelda ja teada, et pööre algas tegelikult 2002.a. ning seda püüti pikalt jätta New Yorgi kaksiktornide ja mujal alustatud sõdade varju.

Eesti välisministeeriumi info jälgijad mõistagi märkasid, et Sven Mikseril tuli varem teadaantule pidada Milanos lisaks kohtumine OSCE rahvusvähemuste ülemvolinikuga. Arvatavalt nähti seda ette ja ka vastav aeg oli varutud. Kohtumise vajadus tulenes Venemaa välisministri Lavrovi kõnest, mille eelreklaam andis teada, et Moskva tõstatab jälle küsimuse venekeelse vähemuste õigustest ja natsismi meeleoludest Eestis ja Lätis.

Nii ka läks ja paratamatult jääb mulje, et Lamberto Zanieri on veel kärmem Kremli märkustele reageerija kui tema kunagine eelkäija Max van der Stoel. Paraku nii see suur poliitika käib – Ida eelistab punnseisu päevadel peksta suurte ja väikeste ühisüritusel kõnepuldist väikseid, et siis jälgida ja rahulduda nende mõistagi et vastassuurte soovitatud vaibalkäimisest. Justkui see tooks kaasa märkimisväärse muutuse probleemidest ülekuhjatud kontinendil.

Venemaa ajaloo üheks uhkeldusmeheks on vürst Svjatopolk, kes väidetavalt hoiatas alati naabreid ette, kui läks neile kallale. (See laiutamine kestis lühikest aega, sest peatselt pandi ennetav varitsus üles ja mees löödi maha). Ka praegu püüab Smolenski väljak (Venemaa välisministeeriumi asupaik Moskvas) jätta pidevalt mulje lahtiste kaartidega mängivast, vahel kümneid aastaid ühte ja sama mantrat kordavast ja kogu aeg pealetungivast diplomaatiast elik – kõik läheb nii, nagu me lubame, sest meil ja meie moodi mõistetud rahvusvahelisel õigusel on õigus!

Tegelikult on asi edust ja lõputust endakehtestamisest kaugel. Isegi Vene-Jaapani territoriaalvaidluses anti äsja – pärast kolm aastat kestnud näilist vastastikkust miilustamist - tagasikäik ehk siis pöörduti taas lahenduse algusesse, 1956.a. deklaratsiooni juurde tagasi. Teisisõnu – Venemaa välispoliitika võib väga olulises küsimus muutuda küll ja küll. Vaatamata sellele, kui ilusaid või ülbeid pilte ning stamplähenemisi ühe või teise probleemi kohta on vahepeal toodetud.

Praegu üleelatava rahvusvahelise suhtlemise kriisi tegelik teravus tuleb eriti hästi välja kokkupõrgete puhul väljastatavas infos. Praegu ilmutatakse Smolenski väljakul selles teinekord niisugust jultumust, et muu maailm nagu ei söandagi reageerida. Vähemalt hetkel, sest suures poliitikas on kaalul liiga palju, igal valitsusel jagub omagi probleeme ja jõuad sa siis alati reageerida väiksemate ja nõrgemate kaitseks. Moskva jultumuste tipuks võib täna pidada Venemaa välisministeeriumi kõneisiku Maria Zahharova esinemist 30. novembril ehk siis pärast Ukraina-Venemaa sõjalist kokkupõrget Kertshi väinas. Putin ja Lavrov olid sel hetkel Buenos Aireses.

Zahharovale tuli aga selgelt tellitud küsimus, mis algas heietusest Ukrainas tekkinud füüsilisest ohust Venemaa diplomaatidele ja järgnes tekst: „ Kui pinge kasvab, kas siis tuleb kõne alla teatud diplomaatiliste funktsioonide Kiievist ja Lvivist üleviimine Donetski ja Luhanski, mis toetab 2014.a. sõjalisele riigipöördele mittealluva Donbassi kui Ukraina territooriumi legitiimsust. Nii tagatakse diplomaatide julgeolek ja ühtaegu toetatakse poliitilist projekti Malorossija, mille meile pärandas A.V. Zakharchenko!?”

Super kombineering – 5-6 sõnumit ühes küsimuses pluss Donetski separatistide pealiku mainimisega, kelle Putin oli kuulutanud tõeliseks rahvajuhiks ja avaldanud lootust, et küllap tema tapjad saavad väärt karistuse. Zakharchenko tapmisega õigustati järgnevalt valimiste läbiviimist separatistlikes moodustites ja praegu kogu kriisi paigaltammumist.

Mõistagi võib ajakirjanik küsida mida iganes, ent pommiks sai Venemaa välisministeeriumi ametliku kõneisiku vastus: „ Meie hiljutine ajalooline kogemus räägib sellest, et polegi vaja esindusi üle viia: vahel juhtub nii, et muutub diplomaatilise esinduse staatus. Näiteks oli meil Simferoopolis peakonsulaat, aga nüüd on välisministeeriumi esindus regioonis.“ Pole raske ette kujutada, milline ajakirjanduslik reageering järgnenuks, kui midagi säärast oleks öelnud mõne teise riigi välisministeeriumi kõneisik.

Kuna vaikus oli üldine, lisas Putin päev hiljem särtsu juurde, lubades anda lihtsustatud korras Venemaa passid Ukraina kodanikele, kui need seda soovivad. – teema, mis leidis lahtirääkimist Lavrovi pressikonverentsil nädal hiljem Milanos. Euroopa meedia aga noppis üles vaid selle, mida Smolenski väljakul öeldi väikeriikide kohta, sealhulgas ka Riigikogu avalduse kohta seoses agressiooniga Kertshi väinas.

Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kui kändudele tuleb elu sisse
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (17)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata (1)
Kommentaarid
Mees võis naise riided süüdata (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (10)
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (5)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (3)
Tumala lahing kütab jätkuvalt kirgi (32)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud