[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Arvamus

Inimene on oma raha planeerimisel nutikam kui riik
Autor: Raivo Aeg, riigikogu Isamaa fraktsiooni liige
Teisipäev, 27. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Isamaa tehtud ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks, mis käsitlevad pensioni teise samba olemuslikku muutmist, on esile kutsunud kirglikke vastuväiteid.

Oleme saanud avalikku kriitikat eeskätt poliitilistelt oponentidel ja pankade pensionifondide haldurite huvides tegutsejatelt. Need, kes oskavad hinnata ettepanekute positiivseid mõjusid, on seni avalikkuses pigem vaikinud ja on alles alustanud oma analüüside ja seisukohtade avalikustamist.

Teatavasti on pensioni teise sambaga liitumine kohustuslik kõigile alates 1983. aastal sündinud inimestele. Vabatahtlikult said liituda aastatel 1942–1982 sündinud inimesed ja pärast liitumist muutus sammas ka neile kohustuslikuks, sest süsteemist väljuda ei olnud enam võimalik.

Tehniliselt seisnes liitumine selles, et inimese palgalt makstavast 33-protsendisest sotsiaalmaksust makstakse 13 protsenti ravikindlustuseks, kuid senisest 20-protsendisest osast, mis maksti riikliku pensioni kindlustusosakuteks, võetakse neli protsenti ja tõstetakse teise pensionisamba fondi, kuhu lisatakse veel inimese igakuisest brutopalgast kaks protsenti.

Miraaž – pensionipõli Vahemere kaldal

Tulemus on see, et riik vähendab sunniviisiliselt 2% inimese palka ja tulevikus niigi kasin esimesest sambast makstav riiklik pension on ka väiksem, kuna riikliku pensioni kindlustusosakusse ei kanta inimeste sotsiaalmaksust 20 protsenti, vaid 16 protsenti.

Selle pidi kompenseerima teine pensionisammas. Ootused loodud süsteemile olid optimistlikud. Mäletame kõik neid ilusaid reklaamklippe ja lubadusi, kui pensionipõli pidavat mööduma Vahemere soojades lainetes. Tegelikkus osutus miraažiks. Pensionifondide tootlus osutus viimasel kümnendil negatiivseks ja samal ajal fondide haldamisega seotud kulud olid ülikõrged.

Tänaseks on fondidesse kogutud üle nelja miljardi euro, mis on näiteks ca 40 protsenti Eesti riigi 2019. aasta riigieelarvest. See on üüratu summa, mis on pankurite käes ja inimestel ei ole selle kasutamiseks sisuliselt mingit sõnaõigust.

Isamaa seisukoht on, et pensionisüsteemi peab muutma, sest teine pensionisammas pole täitnud selle kehtestamisel seatud eesmärke. Peame põhimõtteliselt valeks, et riik on võtnud inimeste käest ära kogu otsustusõiguse teatud osa oma raha kasutamise üle ja sundinud pensioniraha investeerima halvasti toimiva konkurentsiga pensionifondide turule.

Teise samba pensionifondid tuleks teha vabatahtlikuks ja anda inimestele valikuvabadus ise oma raha käsutamiseks. Vabaduse all näeme kolme võimalust. Esiteks, kui inimene soovib lisaks riiklikule pensionile luua endale pensionieaks lisafondi, kuid samas ei taha või ei oska ise oma investeeringuid hallata, siis võib kõik jätkuda praegu kehtiva süsteemi alusel.

Teise võimalusena saaks inimene kanda fondi juba kogutud raha oma investeerimiskontole ja otsustada ise, millistesse aktsiatesse või väärtpaberitesse seda investeerida. Sellisel juhul ei tuleks tulumaksu tasuda enne, kui ükskord kasum välja võetakse.

Kolmanda võimalusena võib kogunenud raha kohe välja võtta, tasuda sellelt tulumaksu, kuna seda raha ei ole varem tulumaksustatud, ja teha oma rahaga, mida inimene õigeks peab. Teisel ja kolmandal juhul on vaja otsustada, kas ka edaspidi soovitakse kannete jätkumist oma investeerimiskontole, kust siis teha investeerimisotsuseid.

Alternatiiviks oleks ka vastavalt inimese soovile teise samba eelse olukorra taastamine. Nii oleks võimalik suurema riigikassasse laekuva maksuraha arvelt parandada praeguste pensionäride elujärge.

See, kui inimestest saavad oma kogumispensioni peremehed, tugevdab konkurentsi Eesti investeerimisturul. Selle ettepaneku kriitikud ütlevad, et nüüd lõpetavad inimesed säästmise ja kulutavad kogutud raha ära. Meie usume, et valdav enamus inimesi on piisavalt vastutustundlikud ega torma kogutud sääste arutult kulutama, sest teada on, et esimese samba pension on ka tulevikus pigem väike ja head äraelamist ei taga. Sellist käitumist piirab ka see, et väljavõetavalt summalt tuleb tasuda tulumaks. Samas, kui inimene on või satub hädaolukorda, võib tal kogutud vahenditest reaalselt kasu olla.

Näitena on toodud SMS-laenu kustutamist kui äärmiselt vastutustundetut raha kasutamist. Aga mina küsin, mis selles siis halba on, kui inimene on tõesti mingil ajendil võtnud ebamõistlikult suure protsendiga SMS-laenu ja nüüd vaevleb selle tagasimaksmisega? Kas on parem lasta tal võtta järjekordne laen eelmise kustutamiseks ja jäädagi sellesse nõiaringi, või koormast vabaneda ja elada edasi rahuliku südamega?

Kokkuvõttes – inimestele tuleb anda vabadus otsustada ise oma teenitud ja kogutud raha kasutamise üle ja riik ei pea käituma vabade kodanike lapsehoidjana.

Meie ettepanek lühidalt:

● Soovijad saavad pensioni kogumist jätkata samamoodi nagu seni ning kõigile, kes pole kogumist alustanud, antakse võimalus seda soovi korral teha.

● 2% töötaja palgast ja 4% palgast arvestatud sotsiaalmaksust suunatakse jätkuvalt kas inimese valitud pensionifondi või inimese enda investeerimiskontole. Investeerimiskonto kasutamise võimalusi laiendatakse, et selle kaudu saaks investeerida rohkematesse varaklassidesse.

● Kogu teise sambasse kogutud raha kuulub pensionikogujale. Igaühel on õigus raha ka investeerimiskontolt välja võtta, tasudes tulumaksu.

Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Kuidas kaotada elu maal?
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Iisraeli riigi madaldumine
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
Jumal annab alandlikele armu
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (6)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (6)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (10)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (5)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (4)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (2)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (5)
Jüriööl süüdati Saaremaal 61 tõrvikut (1)
Leisi saab maikuust uue apteekri (1)
Nöges – vägi, mis toob kogukonna kokku  (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud