[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 07. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Arvamus

RMK röövib töö tuhandetelt maaperedelt (7)
Autor: Kaul Nurm, Vabaerakonna esimees
Esmaspäev, 26. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti poliitiline eliit naudib küll tähesära, kui keegi kusagil Eestit taas turumajanduse musternäiteks toob, kuid tegelikult on riik eraomandist ja ettevõtlusest tüdinud. Nii konkureerib Eesti riik Eesti ettevõtjatega loodusvaradele, tööjõule ja tootmisvahenditele valdkondades, kus sel puudub igasugune õigustus – eriti ülekohtuselt tunnevad seda Eesti metsaomanikud ja maainimesed.

Just erametsaomanike ja maainimeste taskust imeb riigikapitalist Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) igal aastal välja ligi 180 miljonit eurot. Ainuüksi Saaremaal võiks aastaringselt tööd ja leiba saada veidi üle 100 talupere, kui õigustamatu riigimonopoli asemel majandaksid metsa eraomanikud.

Põllumaa andis riik pärast kolhoosikorra kokkukukkumist eraomandisse või erakasutajatele rendile, praegu teenivad 17 000 majapidamist endale põlluharimisest kas põhielatist või leivakõrvast. Eesti talupidajad ja ettevõtjad harivad umbes miljonit hektarit põllumaad, müües igal aastal kokku ligi miljardi euro eest toodangut. Suuresti kodumaisel toodangul rajaneb ka meie 1,4-miljardilise aastakäibega toiduainetööstus.

Põllumajandus annab tööd ja leiba ning põhjuse maal elada kümnetele tuhandetele Eesti peredele. Me ei kujuta ettegi, et poole põllumaast võiks enda kätte võtta supersovhoos või riikliku agrovalitsuse kaudu majandada. Me ju ei usu seda, et riik teab talunikust paremini, kuidas põldu harida. Kuid Eesti riigimetsas, mis on ju samuti meie ühiskonna ühine vara, aktsepteerime me tänini sellist riigikapitalistlikku supersovhoosi nimega RMK.

Kui Eesti metsal enam krooni kattevara rolli polnud, anti 1,2 miljonit hektarit metsa mitte õiglase hinna eest eraomanikele või -rentnikele majandamiseks, vaid riigiettevõttele RMK. Ja seda täiesti tasuta. Üle poole Eesti metsast kuulub supersovhoosile, kes pole selle eest sentigi maksnud ja saab seetõttu teha Eesti erametsaomanikele dumpingut mitte ainult puidumaterjali turul, vaid ka maaturismis, taimla- ja seemnemajanduses, istikute kasvatamises ja kalakasvatuses. Seda kõike saaks ja tahaks teha erasektor, aga riik on majandusharu, mis pakuks aastaringselt tööd ja leiba tuhandetele taluperedele ja ettevõtjatele, ebaausa konkurentsiga eos närtsitanud.

RMK supersovhoosist üle jäänud miljon hektarit metsamaad jaguneb eraomanike vahel. Aktiivses majandamises on sellest umbes pool, mis jaguneb 12 000 erametsaomaniku vahel.

See teeb metsamaa keskmiseks suuruseks pisut alla 50 hektari omaniku kohta. 50-hektariline metsalapp mõistlikku sissetulekut ja tulusat majandamist ei taga, ühe talupere aastaringi äratoitmiseks on vaja majandada umbes 200 hektarit metsa.
Samal ajal teenis meie ühist loodusvara majandav supersovhoos RMK mullu 175 miljonit eurot müügitulu ja 43 miljonit eurot puhaskasumit.

Meie poliitikud ei oska või ei soovi tänini aru saada, millise karuteene on maaelule ja maaettevõtlusele teinud nii suure ühise ressursi erakasutusest väljaviimine ja riigimonopoli kätte andmine. Valimiste eel räägitakse üksteise võidu maaelu väärtustamisest ja lubatakse üha uusi külakiikesid kellegi teise raha eest, olles samal ajal võtnud mitmelt tuhandelt perelt või ettevõttelt võimaluse maal, oma kodukohas, ise endale mõistlikult elatist teenida. Need ei ole perekonnad, kes teevad praegu maal midagi muud – need on perekonnad, kes on tänaseks Tallinnas või Soomes, sest nad on maalt välja söödud.

Riigimetsa kuni 300-hektariliste talunditena kohalikele väikeettevõtetele, erametsaomanikele, talunikele ja rannakaluritele väljarentimine looks uut väikeomandit, uusi peremehi, pereettevõtlust (mis on kõige kriisikindlam ettevõtluse vorm maailmas!), ning Eestis oleks mitu tuhat taluperet rohkem, kes poleks osa maapiirkondade sotsiaalsest probleemist, vaid selle lahendusest. Meie arvutuste järgi annaksime niimoodi umbes 4000–5000 väikeettevõtjale üle Eesti püsiva põhjuse ja võimaluse korraldada oma elu ja äri maal.

Rendilepingul oleks mõistagi tingimused, mis nõuavad metsa säästlikku, vastutustundlikku ja heaperemehelikku majandamist ja välistavad vastutustundetu ümberkäimise ühise loodusvaraga. RMK-le jääks majanduslikust kasutusest väljas olevad keskkonnakaitse all olevad metsad, nende kaitsmine ja loodushoid, aga ka avalikud teenused, nagu puhkealad, terviserajad, looduskeskused. Renditulu rahastakski RMK tehtavat loodushoidu ja avalikke teenuseid.

Tohutu raiskamine

Tulemusena saab palju paremasse seisukorda ka Eesti metsad. Suuromanikust supersovhoosi huvitab vaid mastaabiäri metsamaterjali ahjuajamine Narva elektrijaamades, mistõttu jäetakse metsa maha tohutus koguses puitu, mis sobiks näiteks hakkepuiduna kasutamiseks koostootmisjaamades.

Vaid peremehetundega omanik suudab metsa majandada nii, et seal midagi raisku ei läheks ja et metsas ei valitseks sovhoosisuhtumine. Supersovhoos ei mõtle kunagi sellele, et koos piirkonna metsamajandajatega ühistulise saekaatri või puidutööstuse rajamine oleks ühtaegu mõistlikum ja ka piirkonnale kasulikum kui töötlemata ümarpalgi vedamine kaugele tööstusesse. Vaid kohalik ja peremehetundega omanik on see, kes mõtleb igal hommikul ja õhtul, kuidas homme oma metsa tõhusamalt majandada kui täna.

Kui sa hindad elu maal, siis ära lepi riigikapitalismiga. Ära lepi jutupaunikutega, kes lubavad sulle järjest rohkem ilusat kellegi teise raha eest – need lubajad peavad sind, maainimest, ullikeseks, keda kiigeplatsi- või seltsimaja-jutuga ära osta. Probleem pole mitte raha kuhjumises Tallinnasse, vaid võimaluste kuhjumises Tallinnasse.

Sisukas elu saab kihada terves Eestis vaid siis, kui jagame ümber võimalused, anname väljaspool Tallinna-Tartut elavatele inimestele selle, mis õigusega neile kuulub – võimaluse ühist loodusvara majandades endale ise väärikas elamine teenida.

Täna loetuimad
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Saarlase magistritöö pälvis tunnustuse (2)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Saaremaa spordistipendiumi sai Johannes Treiel
Nädala loetavuse top 5
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (40)
Kommentaarid
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (40)
100 spaapaketti koroonaviiruse eesliini meditsiinitöötajatele kingituseks  (9)
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Spetsialist soovitab hakke peletada nende endi hädakisaga (22)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks (4)
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (34)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (208)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Isad saavad üle kolme kuu taas sünnitusest osa (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud