[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 20. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Veganlus on usuga võrreldav veendumus (4)
Autor: Terhi Pääskylä-Malmström
Laupäev, 24. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Inimene peab sööma ka olukordades, kus ta ise oma toitu valida ei saa. Mis saab, kui ta on vegan ehk täistaimetoitlane? Millised on tema õigused enda veendumusele kohast toitu nõuda ja kas ta veendumusvabadus ulatub ka teistele elualadele?

Kümme aastat tagasi ei teatud Eestis veganitest mitte midagi. Sojapiima olemasolu kohta uurivale kohvikukülastajale pakuti sooja piima ja linnas liikusid lood restoranide köögiviljasuppidest, mis taimetoitlastele siiski ei sobinud – köögiviljasupid olid need just nimelt sellepärast, et köögivilju oli neis lisaks lihale.

Seitse aastat tagasi korraldati Tallinnas Solarise keskuse põhikorrusel Eesti ja Baltimaade esimene taimetoidumess. Inspiratsiooni said väikese ürituse korraldajad Helsingist. Järgmisel aastal rajati Eesti Vegan Selts.

Nelja ja poole aasta eest avati Tallinnas Eesti esimene veganrestoran V, mis sai ruttu konkurente uute veganrestoranide, aga ka segasööjatele suunatud söögikohtade mitmekülgsemaks muutunud menüüde näol. Kohvikud lisasid oma valikusse taimsed piimad ja kõigevabad koogid. Kaks aastat tagasi hakkas ilmuma ajakiri.

Novembri alguses korraldati 6500 külastajaga kahepäevaseks kokkutulekuks paisunud taimetoidumess juba kaheksandat korda. Solarise põhikorrus on vahetatud juba ammu Kultuurikatla vastu ja messinädalavahetusel tunglesid selle koridorides nii veendunud veganid kui ka teised taimetoiduhuvilised.

Messiboksides esitleti uudistooteid merevetikasnäkkidest vegankosmeetika ja ananassinahani. Kõike näinud vanurid tutvusid bataadifriikartulite, isad oma teismeliste tütarde toidurežiimiga. Üks messikülastaja ostis pileti kõigest selleks, et rääkida korraldajatele, miks tuleks veganlus siiski hukka mõista.

Eestis ei küsita enam ammu, kes või mis on vegan. Veganlus on teema, millest on igaühel oma arvamus. Sel kevadel hakkas Eesti Vegan Selts pakkuma tasuta õigusnõustamist diskrimineeritud veganitele. Näiteks Eesti veganitele eeskujuks olevas Soomes sarnast teenust ei pakuta.

Euroopa Inimõiguste Kohus peab veganlust veendumuseks, mille esindajat tuleb kohelda teistega võrdselt. Ka Eesti seadusandluses on sätteid, mis peaksid vähemalt teoorias pakkuma veganitele vabaduse ja võimaluse oma veendumuse kohasele elule. Praktikas on veganlus siiski veel niivõrd uus teema, et uhkete ideaalideni on jäänud tükk maad minna.

Eesti Vegan Selts palub pöörduda oma õigusnõustaja poole näiteks juhtudel, kui vegantoitu pole saadaval seal, kus inimene ise oma toitu valida ei saa. Sellised kohad on näiteks lasteaiad, koolid, haiglad, kaitsevägi ja vanglad.

Näiteks lasteaedades on küsimus tihti selles, kas veganlapse kaasa võetud toit heaks kiita või mitte. Probleeme tekitavad ka riiklikud toitumissoovitused, mida lasteaedade köögid jälgima peavad. Näiteks Soomes peetakse hoolikalt koostatud taimset menüüd igas vanuses inimesele sobivaks toidurežiimiks, kuid ametliku Eesti sõnul on tegemist enesepiiratud toitumisega, mida lastele mitte mingil juhul soovitada ei saa.

Kaitseväes pakutav taimetoit on põhimõtteliselt sama, mis segasööjatelgi: liha taldrikul, aga seda ei asendata ka taimsete valguallikatega. Kõige murettekitavam olevat olukord metsaretkedel. Hiljuti kirjutas Õhtuleht (5.11.2018) lisaõppekogunemisel Okas osalenud veganist reservväelasest, kes toitus kogunemise ajal vaid kuivikleivast, rosinatest ja pähklitest. Oma kodulehel lubab kaitsevägi toita Okasel osalejaid, aga ka üritada erilisest toitumisrežiimist teavitajatel „vastavalt võimalustele vastu tulla”.

Tõsi, ajateenijate olukord olevat tänu uuele suursööklale ja liitlasvägede esindajate mitmekülgsetele toitumiseelistustele vähemalt Tapal paremaks muutunud.

Kuhumaani saab norme muuta?

Veganlus ei puuduta siiski ainult seda, mis taldrikul. Võrdne kohtlemine laieneb ka söögilauast kaugemale, näiteks tööellu. Sirbis (26.10.2018) veganite õigustest kirjutanud Eesti Vegan Seltsi õigusnõustaja Mari-Liis Sepper mainis muu hulgas seda, et värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel kõigesööjaid veganitele eelistada ei tohi.

Peale selle keelduvad paljud veganid kandmast loomsetest materjalidest, näiteks nahast ja villast riietust. Kas vormi- või kaitseriietust tööl kandev vegan saab nõuda loomset päritolu riideesemete asendamist veganimaterjalist riietega? Ent kuidas peaks suhtuma kutseõppeasutuses kokaks õppivasse veganisse, kes ei taha oma veendumuse tõttu lihatoite valmistada? Need on ainult mõned küsimused, millele on hakatud vastuseid otsima.

Lahenduste leidmiseks võib kindlasti tõmmata paralleele usuliste tõekspidamistega. Helsingis oli mõne aasta eest aktuaalne juhtum sikhist bussijuhi õigusest kanda tööpostil oma usuga seotud peakatet. Juba 20 aastat tagasi oli Soome väikelinnas minu kolleegiks mormoon, kes soovis pühapäeviti töötamise asemel käia kirikus. Tegelikult ei erine veganluse kui veendumuse tõsidus usulistest maailmavaadetest, olgugi et veganlusel pole usuga otseselt tegemist.

Ateistlikus, lihast toituvas Eestis kaldub vegan valitsevast normist kõrvale, nii nagu kaldub ka sealihast keelduv moslem või mina, Soome päritolu sisserändaja, kellel on piimatoodete tarbimine tervislikel põhjustel keelatud. 21. sajandi inimene peab arvestama sellega, et kõik pole ja ei peagi olema ühesugused: kõik ei söö, usu, ela ega armasta ühtemoodi. Põhjusi on sama palju kui inimesi. See, kuidas ühiskond oma normivälistesse vähemustesse suhtub, peegeldab ühiskonna arengutaset.

Igal inimesel on õigus valida oma maailmavaadet või muud isiklikku veendumust. Eesti Vegan Seltsi õigusnõustamisse jõudvad juhtumid ja nendel põhinevad pretsedendid hakkavad tulevikus näitama, milliseks kujuneb Eesti veganite veendumusvabadus. Veganiringkondade tiheda koostöö tõttu löövad esimesed lained kohe kindlasti ka Soome randa.

Täna loetuimad
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Selver saab digitaalsed hinnasildid
Saaremaa võitis jätkusuutliku turismi konkursi
Loomalood Saaremaalt ja kaugemalt
Mullust rahvaarvu suurendas sisseränne
Saaremaa tampis Tartu mutta
Haiglas räägitakse juriidikast
Lugusid Saaremaalt aastal 2035
Muuseum korraldab teatris konverentsi
Doonoripäeval saab teha elu suurima kingituse
Orissaares peeti kandlepäevi
Et uusaastalubadus suitsuvabast elust täituks
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim transport ja eluase
Nädala loetavuse top 5
Kurvad hetked. Igaveseks
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d
JUHTKIRI - Igal lollil oma lõbu
Selver saab digitaalsed hinnasildid
Saaremaa võitis jätkusuutliku turismi konkursi
Kommentaarid
Lennuhanke vaidlustus jäi rahuldamata (10)
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (8)
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (26)
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja on Anneli Tõru (13)
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Ebaseadusliku metsaraie eest tuleb maksta üle 28 000 euro (13)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Saaremaalt pärit asjur asub tööle Aafrika Liidu juurde (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud