[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 15. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Sinisest lainest ja sundmigrantidest (1)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolasest poliitik
Reede, 23. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

USA vahevalimiste kontekstis käivitus eelmisel nädalal ootamatu jutt sinisest lainest, mis kohe-kohe katvat kogu Ameerika Ühendriigid. Teadupoolest on sinine USA demokraatliku partei värv ja isegi partei vapiloom eesel on sinine.

Samamoodi on punane vastaspartei GOP (Grand Old Party) ehk suur vana partei ehk Vabariiklik Partei ja selle vapiloom elevant. Omamoodi rabav seis, sest Euroopas peetakse punast pigem vasakpoolsete värviks ja USA-s sobiks see järelikult demokraatidele.

Vabariiklased on aga selgelt konservatiivid. Miks on asjad Ameerikas vastupidi, seletub lihtsalt – red ehk punane ja republican ehk vabariiklik algavad mõlemad r-tähega! Ja kuna vabariiklik partei on vanem, tema sünd seondub 1861.–1865. aasta kodusõjaga, tuli nooremal parteil võtta see, mis üle jäi. Nii on see olnud 1976. aasta valimistest peale.

Sinine lootus

USA nn vahevalimiste lõpptulemused selguvad alles detsembriks ja, kentsakas küll, et sellest johtuvalt on kehtestamata ka USA uued sanktsioonid Venemaa vastu Ukraina pärast – seadus lubab seda teha alles pärast valimistulemuste kinnitamist. USA-s armastatakse seaduskuulekust ja kui vaja, siis eriti piinliku täpsusega!

Mainitud sinise laine jutt aga kasvas välja valimas käinute küsitlemisel tekkinud lootusest, et demokraadid võtavad samasuguse võidu nagu 2016. aasta presidendivalimistel. Toona kogus Hillary Clinton 65,9 (48,2%) ja Donald Trump 63 miljonit (46,1%) häält. Valge Maja peremehe koha tagas viimasele ülekaal valimiskogus ehk Trump oskas valimisseadust paremini lugeda. Valimiskaotus viis demokraadid endast nii välja, et nad protestivad tänaseni ja kuigi 2000. aastal sündis sama lugu (vabariiklane George Bush sai vähem hääli kui demokraat Al Gore), pole nad samas siiani üritanud valimisseadust muuta!

Valimisaktiivsus oli 6. novembril (vahevalimiste päev) kõrge – kinnitamata andmetel umbes 49,2%. (Paremat tulemust on näidatud vaid 1914. aastal ehk esimese ilmasõja algusaastal. Viimati oli näit nüüdsega pea võrdne 1966. aastal ehk Vietnami sõja päevil – 48,7%.) See aga tähendas, et valimas käis umbes 113 miljonit ameeriklast, kellest 51,7% olla olnud sinised ja 47,4% punased.

Selge see, et paljusid tõi valimiskasti juurde just Trumpi poliitika – tuldi seda toetama või tagasi lükkama. Pole raske järeldada, et demokraadid olid mõnevõrra edukamad, kuigi vabariiklased säilitasid ülekaalu senatis 53:47. Esindajatekojas muutsid demokraadid oma kaotuse (193 kohta) võiduks (228 kohta) ehk vahetasid positsioonid vabariiklastega (vastavalt 235 ja 198), selgumata on aga 9 kohta.

Võitlus Trumpi vastu

Kohe pärast valimisi olid demokraadid kärmed kuulutama, et nüüd alles algab see tõeline sõda Trumpi tegevuse halvamiseks ja ka võimalikuks kukutamiseks (viimasega kindlasti tegeletakse, ehkki selle võimalikkuse blokeerib kaotusseis senatis). Kolm päeva pärast valimisi oli koos nimekiri kaheksakümne viiest pretensioonist Trumpile, mida siis jaanuari lõpust peale presidendi vastu välja mängitakse.

Praegu juhib Trumpi-vastast tegevust Esindajatekoja esidemokraat Nancy Pelosi, kes oma ea tõttu (78) läheb kindlasti asendamisele nooremaga. Tegelik juht – senati vähemuse liider ja ühtlasi USA mõjukaim juut Chuck Schumer (67) – on siiani lubanud daamil esiplaanil olla. Trump ise kasutas esimest valimistejärgset pressikonverentsi selleks, et kinnitada oma kandideerimist 2020. aastal ja lasi sama korrata ka asepresident Mike Pence’il. Kes saavad nende vastaskandidaatideks demokraatide poolt, on praegu täiesti mõttetu arutada.

Eesti fookus oli mujal

Valimistejärgses kriitikas torkab silma korduv etteheide Trumpile, et ta võinuks rohkem rõhuda paranenud majandusseisule, selmet rääkida ebaseadusliku migratsioon ohust. Migratsiooni tegelik tulisus, mis on võrdväärne probleem tuumarakettidega, jõuab Eestisse alles praegu. Paljus tänu sellele, et aastal 2016, kui muu maailm võttis selle teema ette aruteluks, pidas Eesti tollane välisminister (Marina Kaljurand – toim) oma presidendi-kampaaniat, loobus lõpuks ametistki, ent seegi ei aidanud.

Tema asemel ÜRO kõnepulti läinud korüfee aga rääkis üksnes laps-pagulastest. Ehk siis – teemaga tegelesid inimesed, kes pole enam ametis ja uutele tuleb nüüd kõik nagu üllatus.

Probleemi tegelikku seisu aitab tabada praegu Salvadorist USA suunas liikuv nn Karavan ehk umbes 1000 isikut, kes on teatanud, et tulenevalt kodumaal valitsevast vaesusest ja terrorist on nemad otsustanud asuda elama Ühendriikidesse. Ometi pole keegi neid sinna kutsunud ja nad lähevad lihtsalt jõuga üle teele ette jäävatest riigipiiridest.

Paraku üritab Karavan korrata sama, mis toimus 2015. aasta Lõuna-Euroopas pärast Saksamaa kantsleriameti teadet, et sel hetkel Euroopa piiridele kogunenud 800 000 sõjapagulast ja ka parema elu otsijat on teretulnud. Ühtäkki poleks nagu piire ja piiriületamispoliitikat olemas olnudki, sest kutsele vastanud mass tormas, kuhu tahtis. Berliin ise aga nõudis peatselt kõikidelt teistelt solidaarsust ehk suure osa sissetungijate majutamist teistes riikides.

Kahe aasta jooksul pandi ÜRO sildi all kokku paber, mis teeb riikidele kohustuslikuks – kui mitte muidu, siis solidaarsusele rõhudes – kõigi nende territooriumile tulnute majutamise, hooldamise jne. Pluss viisaka kohtlemise, s.t ei tohi kutsumata külaliste kohta midagi halba öelda.

USA demokraatlik partei on siiani soosinud säärast ebaseaduslike migrantide saabumist. Pärast teist ilmasõda ei tekitanud see kaua vastuväiteid. Ent ajad on muutunud ja tööjõus inimestelt oodatakse ikka panustamist oma kodukandi arendamisse, selmet minekut elama teiste ponnistustega loodud sotsiaalabist.

Kohe-kohe peaks Karavan jõudma USA piirile ja siis on ka eestlastel võimalus vaagida kahte erinevat poliitikat migrantide suhtes – Berliini ja nüüd siis ka ÜRO poolt aetavat, mis oma venimise ja poolikute sammudega on juba kogu Euroopat ärritanud, või Washingtoni poolt aetavat, mis peaks küll kärmem olema otsustamiste mõttes, ent mille detailid on tänaseni saladuses.

Täna loetuimad
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Saaremaa koolipoiss kirjutab telesaatesse lugusid
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (2)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Rallinädal tõi politseile 81 menetlust
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
Salme kool lõi kaasa Erasmus+ projektis
Vutinaised võitsid teise liiga
Täiskasvanute õppe nädal täies hoos
Kultuur kirbul - Kartul koos lisandiga
Mihkel Tanila Lätis pildil
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Kommentaarid
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (6)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (2)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (23)
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud