[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 05. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Venemaa: impeerium või vabariik?
Autor: Karmo Tüür, politoloog
Kolmapäev, 21. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Venemaal on väga laias laastus kaks võimalust: kas ehitada impeeriumi või vabariiki. N-ö kolmas tee on samuti olemas (nt konstitutsiooniline monarhia), kuid see tähendab ikkagi liikumist ühelt vormilt teisele, tehes seda lihtsalt aeglasemalt.

Mind kutsuti ühele konverentsile esinema teemal „Venemaa tulevik“. Paraku pole mul võimalik sellel osaleda, kuid mõte hakka peas veerema. Et mis siis võib tulevik meie naabrile tuua? Ja mida see omakorda meile endile tähendab?

Olen seda teesi nõrkemiseni korranud, kuid alustan taas sellest – Venemaa ei ole müstiline ega erakordne. Väga laias laastus on teda võimalik kirjeldada täpselt samasuguste parameetritega nagu kõiki teisi. Universaalne tõdemus on see, et oma ajaloost ei saa vabaks ükski riik. Impeeriumitel on see taak aga veel korruse jagu paksem kui n-ö monoriikidel.

Siiani impeerium

Erialateadlased võivad mind selle määratluse eest küll risti lüüa, kuid võtan praegu lihtsuse huvides väita: impeerium on seesugune riik, mis valitseb kaugele väljapoole oma n-ö süda-alast. Venemaa kui impeeriumi haldusala on küll aegamisi kokku tõmbunud, kuid siiani jääb ta oma olemuselt impeeriumiks.

Kui keegi võtab väita, et nt Siber ja Kaukaasia on põlised Vene alad, mis õiguspäraselt peavadki Moskva ülemvõimule alluma, siis võib vaid n-ö kontrollküsimuse korras pärida: kas sama puudutab ka nn Pribaltikat, Soomet ja Poolat?

See väide, et Venemaa on siiani impeerium, ei ole hinnang skaalal hea või halb. Impeeriume on teisigi ning n-ö nimeandva rahva ja riigi piirid langevad kokku pigem erandina kui reeglina.

Erinevus kahe lähenemise vahel

Küll on aga omamoodi hinnanguline suhtumine kahte riigiehituslikku loogikasse: impeeriumi vs vabariigi võtmes mõtlemine. Peamine erinevus seisneb küsimuses, mis on võtmetähtsusega: riik või inimene?

Impeeriumi ehitamisel pole isegi võimalust kahelda – riigikeskne mõtlemine lihtsalt peab olema esmatähtis. Riik kui eesmärk, riiki kui suuruse ja vägevuse kehastus, riik kui ülivõim. Deržaava kui soovite. Ja inimesed on selle deržaava jaoks vaid kulumaterjal, midagi umbes sellist nagu ehitusliiv betoonpunkti rajamisel.

Vabariigis on riik aga vahend. Riiki on vaja täpselt niipalju ja selleks, et tagada oma kodanikele nende õigused. Muidugi, siinkohal võib ennast siniseks vaielda, et misasi on see „inimese õigus“, mil moel see erineb „kodaniku õigustest“, kas sinna hulka kuulub pealetükkiv käehoidmine hällist surivoodini või pigem vaid minimaalne vabaduste tagamine, kuid see on juba n-ö tehniline küsimus.

Venemaa valik

Viimase sajandi jooksul on Venemaal ühiskondlik-riikliku mõtlemise pendel kahel korral liikunud n-ö vabariiklikusse külge: tsaaririigi ja nõukogude korra lõpu aegadel, vastavalt siis XX sajandi algus- ja lõpukümnendeil.

Praegu on see pendel klammerdatud impeeriumimeelsesse nurka. Naaberriikidest tükikeste ahmimine on selle mõttemudeli väline peegeldus. Siseriiklikult aga markeerib suhtumist telepurgist alla voolav sõja- ja vaenlaseloome retoorika.

Seega, vastates konverentsi kutses esitatud küsimusele, pean ise sellel osalemata tõdema: Venemaa on vähemalt praegu valinud taas impeeriumi tee.

Meie siin selle teekonna n-ö ajalooliselt ettemääratud osana peame seda arengut väga täpselt endale teadvustama. Jah, taolisele imperiaalsele mõtlemisele on alternatiive, kuid need peavad lähtuma Venemaalt endalt, mitte meilt.

Täna loetuimad
Päevapraadi seitse tundi päevas (1)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid
Ilusa valu lugu
Haigla ravijuht manitseb olema koroona suhtes ettevaatlik
Tuulepargid tekitavad paksu verd (1)
Autod põrkasid kokku
Katkised kaablid põhjustasid voolukatkestuse
Väärikad pidasid Orissaares tervisepäeva
Lõhkilöödud pann ja mõraga pada
Haigla EMO avatakse oktoobri lõpus uues kuues
Lugeja küsib, jurist vastab
Saarlaste kõnekeele hiidsümboli võimalikkus võtab ilmet
JUHTKIRI - Ta on tagasiteel
Kaunid tangorütmid Laimjala mõisapargis
Lestakohvikute päev oli oma nime vääriline
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (7)
Petukõned võtavad erinevat vormi (6)
Kommentaarid
Tuulepargid tekitavad paksu verd (1)
Päevapraadi seitse tundi päevas (1)
Kajar Lemberi kohtuasi jäi õhemaks (24)
Petukõned võtavad erinevat vormi (6)
Politseil olid möödunud nädalal käed-jalad tööd täis  (7)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Jalgratturid saavad Kuressaares oma rajad (16)
JUHTKIRI - Hoiame, mida armastame (2)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud