[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 17. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Mõeldes hingedeajal inimese lahkumisele
Autor: Anti Toplaan, teoloog
Kolmapäev, 14. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Aasta eelviimast kuud ehk novembrit nimetatakse rahvakalendris küll talvekuuks, kuid valdavalt tuntakse seda hämarat ja napi valgusega perioodi hingedeajana.

Kirikukalendris jääb see kuu alguses peetavate pühakutepäeva (1. november) ja hingedepäeva (2. november) ning surnute mälestuspüha ehk igavikupühapäeva (25. november) vahelisse aega.

Küllap on iga inimene mingil määral tajunud seda, kuidas tema elu ajal on mitmed kombed ja tavad varasemaga võrreldes muutunud või muutumas. Erandiks ei ole ka surma ja matusekommetega seonduv. Kuna mitmed inimesed on vaimulike käest küsinud, kuidas oleks õigem ühes või teises olukorras talitada, keskendun allpool matusekombestiku tuhastamise ja urnimatustega seonduvatele küsimustele vaimuliku vaatenurgast.

Laiemalt võttes on läänekristlaste, nende hulgas luterliku kiriku seisukoht lahkunute kremeerimise ehk tuhastamise küsimuses neutraalne. Tavaliselt pöörduvad leinajad kiriku või matuseteenust osutava ettevõtte poole, kes talituse läbi viib, juba omapoolse sooviga, kas lahkunule soovitakse korraldada puusärgi- või urnimatus. Juhul kui inimesel endal on olnud kindel soov mõne matusega seotud tava kasutamiseks, on loomulik, kui omaksed seda austavad. Kirikute ja koguduste poolt vaadates kehtib tava, et ühe või teise kiriku järgi ristitud, rääkimata täiskasvanu eas koguduse liikmeks astunutele korraldatakse matus tema kodukiriku või konfessiooni tavade kohaselt.

Urnimatusega seotud talituste puhul on teatud erinevused ka eri kirikute vahel. Üldiselt on teada, et õigeusu kiriku vaimulikud ei tule urniga seotud talitusi läbi viima, kuid nende kirikus on võimalik läbi viia talitust, kus kirikus peetakse ärasaatmine ka juhul, kui lahkunu viiakse kirikust tuhastamisele. Urnimatust kalmistul aga õigeusu kirik läbi ei vii. See aurusaam on ühelt poolt seotud aastasadu kestnud traditsiooniga ja teisalt idakiriku käsitlusega pühitsetud elust ja ihu ülestõusmisest.

Hea on oma eakate lähedastega nende eluajal rääkida ka matustest – mida nemad soovivad, pärast seda enam küsida ei saa. Samas võib inimene ka ise kirja panna oma soovid matuseks, panna see ümbrik lauasahtlisse ja lastele öelda, et kunagi, kui minu aeg on läbi, võtke siis ja lugege. Ümbrik võib ju ka paarkümmend aastat oma aega oodata.

Juhul kui inimene on soovinud kiriklikku matust ja mingil põhjusel ei ole lahkunut võimalik ära saata tema kodukoha kiriku järgi, on ka teised kogudused reeglina valmis omastele vastu tulema. Kirikud on omaste palvel tihti matnud ka kogudusse mittekuuluvaid inimesi. Sellistel juhtudel saab sageli määravaks sobiva suurusega ruumi olemasolu või lahkunu kodukohale lähedasema kirikuhoone või palvemaja võimalused. Koguduste vaimulikud lähtuvad seejuures leinajate hingehoidlikust seisukohast, kuna vaimuliku leinatalituse kõrval on leinajat toetav mõju kindlasti ka pühakojaks pühitsetud ruumil.

Tunnetuslikult võib väita, et kirikuga tihedamalt seotud inimesed soovivad ärasaatmiseks kasutada peamiselt kirikuruume ja teha seda rohkem traditsioonilise puusärgimatusega. Neutraalsema maailmavaatega inimesed lähtuvad sageli praktilistest kaalutlustest ja sooviksid enda või lähedaste puhul, mõnest varasemast kogemusest lähtudes, tuhastamist. Sagedaseks praktikaks on see, et lahkunu saadetakse kas kirikust või leinatalituse ruumist teele puusärgis, millele järgneb tuhastamine.

Kui puusärgimatuse puhul minnakse pärast kirikut kalmistule ja hiljem peielauda, siis tuhastamisele viimise korral järgneb peielaud vahetult ärasaatmisele. Hiljem on leinavatel omastel võimalik soovitud ajal urn koos tuhaga sängitada pereringis selleks sobivasse rahupaika. Kirik soovitab kutsuda selle juurde ka vaimulik, aga paljud leinajad on seda teinud ka üksnes oma pereringis. Soovi korral võib vaimulik talitust läbi viia ka lahkunu kodus või üksnes kalmistul.
Millisel juhul oleks tuhastamine põhjendatud?

Tuhastamine on mõeldav juhtudel, kus inimene on väljendanud oma soovi, et tema põrm maetaks väga kauge maa taha või juhul, kui lähedased elavad maailma eri nurkades ega saa nii ruttu matustele sõita. Erinevate inimestega suheldes on peamisteks põhjusteks urnimatuse valikul sageli praktiliste võimaluste puudumisest tulenevad probleemid.

Võib juhtuda, et sugulaste ringis või külas ei ole piisavalt kirstukandjaid või hauakaevajaid. Neid probleeme saab, tõsi küll, lahendada vajadusel matusekorraldaja abiga. Üha enam jääb aga kõlama mugavuse ja hilisema haua hooldamise argument. Meie kalmistukultuuris on siiski veel üldlevinud tava, et iga pere püüab hoolitseda oma sugulaste ja pereliikmete haudade eest, kui just mõne inimese või kalmistuvahiga ei ole teisiti kokku lepitud.

Kui matuse puhul on langetatud valik tuhastamise kasuks, ei pea kirik üldiselt õigeks jätta urni pikemaks ajaks oma majja või matta seda näiteks oma koduaeda. Viimasel juhul ei pruugi see meeldida naabritele ja pikema aja jooksul võib kodu vahetada omanikku. Urn tuleks mulda sängitada võimalikult kiiresti – kuna alles talitusega kalmistul tekib matuse lõpetatuse tunne ja omaksed saavad oma leina ja eluga edasi minna.

Kui matused toimuvad ühe päeva jooksul, on paljud kogenud, kuidas kalmistult lahkudes langeks nagu mingi raske koorem hingelt. Eestikeelne sõna „surnuaed“ iseloomustab hästi seda, et oma lahkunud tuleks sängitada selleks eraldatud pühitsetud kalmistu mulda. Vaimulikel on olnud mitmeid kogemusi, kus neil on tulnud varem ilmalikult maetud inimese haud erinevate probleemide ilmnedes omaste soovil pühitseda.

Kindlasti on paljud kuulnud või ka ise osalenud sellistel matustel, kus tuhk puistatakse merre või mujale lahkunu jaoks olulisse kohta. Praktikas ei ole harvad ka juhused, kus tuhka soovitakse jagada mitme koha vahel või soovitakse seda kanda koguni medaljoniga kaelas. Vaimuliku seisukohast saan vaid soovitada, et lahkunu põrm saaks puhata ühes kohas.

Mõnele lähedasele, kes ei ole otseselt pereringist, võib olla oluline, et saab tulla hauale ja süüdata küünla. Seda soovi kinnitavad nendele inimestele püstitatud hauakohad ja mälestuskivid, kelle viimne puhkepaik on kas teadmata või on jäänud merre. Sel juhul on olemas üks koht, kuhu tulla ja kus vaikseks jääda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et olgu matus korraldatud puusärgiga või tuhastamise teel, peaks see toimuma väärikalt, kuna seeläbi avaldame lahkunule viimast austust. Matusetalitusel on alati oma kindel ülesehitus ja raamistik, mis toetab lähedasi ja aitab neil leinaga toime tulla.

Kirik pöörab palju tähelepanu ka matusele järgnevale leinaprotsessile. Nii on lähedased alati oodatud matusele järgneval pühapäeval kirikusse lahkunu mälestamisele, mida nii luteri kui õigeusu kirikus tehakse ka 40 päeva pärast inimese surma.

Kirikus mälestatakse lahkunuid lisaks ka eespool maininut igavikupühapäeval ja suvistel kalmistupühadel. Iga inimese lein kestab pikemat aega. Neil, kes soovivad oma leina jagada nõustajaga või sama kogemusega inimeste väiksemas ringis, on kiriku juures võimalik koguneda selleks kokkulepitud aegadel. Selleks võib helistada telefonil 51 48 199 või e-posti aadressil: anti.toplaan@eelk.ee

Täna loetuimad
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (3)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (2)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (20)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Valge mehe süü (4)
Aasta õppija on Anu Kaljuste
Mesiniku magus ja töörohke elu
Kristjan Rahu fondi Vöimalus teine voor on avatud
Eesti naisjooksjate paremik stardib kolme päeva jooksul
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (1)
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (3)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kommentaarid
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (20)
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (1)
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Valge mehe süü (4)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (2)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (3)
SÜG-i uue nime saamiseks 170 ettepanekut (4)
Lennufirma: vald valetas kirjas ministrile  (17)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud