[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 15. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Vajatakse orje! (23)
Autor: Jüri Kallas
Laupäev, 10. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meil on ikka ja jälle armastatud rääkida seitsmesaja-aastasest orjapõlvest. Ajaloolased seda juttu eriti ei toeta, aga eks alati ole küsimus, mida mõne mõiste all konkreetselt mõeldakse. Kas eesti põllumees oli ori või oli ta lihtsalt üks õigusteta kahejalgne – vaat selles on küsimus! Olgu, jäägu ajalugu sinna, kus on ta koht – raamatusse. Ega keegi ajaloost niikuinii õpi, ei taha õppida, kuigi ajalool on kalduvus korduda.

Vaieldav on, kas tänapäeva Eesti inimene on vaba või pole tal eriti mingeid õigusi. Jah, võrreldes nõukogude ajaga, kus isegi vales kohas räägitud anekdoot võis su edasist elu väga halvasti mõjutada. Jah, võrreldes tolle ajaga on vabadust oi kui palju!

Kas vabadus on ka vabadus?

Tänapäeval võid suuresti öelda, mida tahad. Võid öelda avalikult ja tänu internetile võib su öeldu jõuda väga paljudeni. Loomulikult ei muuda see vabadus ära elementaarset viisakust ning ega laimata ka maksaks. Viisakus on pigem ikka kasvatuse ja sisetunde küsimus ning laimuga tegelevad vastavad inimesed ja organisatsioonid.

Eks see, et igaüks saab öelda ja öeldu jõuab paljudeni, tekitab omajagu pingeid. Kellele ei meeldi öeldu ja kellele ei meeldi, et öeldakse. Eks ütlemiste ja arvamuste paljususe vastu timmitakse kõikvõimalikke vihakõneseadusi. Eesmärk võib ju õilis olla, aga tegelikkuses saab sellest ikka vaid malakas, millega vastasele lajatada ning juba on näha, et see seadus on plaanitud töötama vaid ühes suunas.

Igast piirangust saab aga mööda minna ning robottsensuuri ja vihakõne süüdistusi saab suuresti vältida, kui kasutada peenemat ütlemist, sünonüüme, mõistukõnet. Lühidalt: lugege ilukirjandust ja õppige end väljendama, sest võib tarvis minna. Kui ise ütleja pole, siis ridade vahelt lugemise ja allteksti mõistmise oskus muutub taas vajalikuks.

Kas olevik ikka on kole ja tulevik tume?

Kas ma näen elu ehk liig koledana ja liialt tumedates värvides? Aga otsustage ise! Meil on Eestis mitu suurt ja koledat asja teoksil. Inimesed neid ei vaja, ei taha, on suisa vastu, aga ikka tehakse. Jutt siis riiki pooleks lõikavast raudteest, mille tasuvus on enam kui suure küsimärgi all. Või siis üks tehas, mida keegi kuhugi ei taha, aga mille puhul näikse küsimus olevat vaid selles, kuidas see tuleb. (Olgu, mainitud tehase rajajad hetkel loobusid, aga kohe on ju valimised...) Me räägime kogu aeg uhkusega Eesti loodusest ja sellest, milline väärtus on puhas loodus ja siis tahame me ise selle looduse ära hävitada.

Inimesed on ju vastu, aga kes neid kuulab? Või kuidas see oligi, kui üks aktivist küsis ministrilt, milline võimalus on kodanikul mõjutada toimuvat. Minister vastama ei vaevunud, aga kõrvalseisev ametnikutädi kähvas, et inimesed võivad ju piketeerida. Seda ja ainult seda ning eks vastusest aimdus ka, et ega pikett kedagi otsustajatest huvita. Ega ei huvita küll, kui peaminister ei leia nädala jooksul aega, et võtta vastu petitsioon 10 000 allkirjaga.

Keegi näeb teenimisvõimalust ning milleks siis veel end vaevata looduse, inimeste arvamuse või isegi tasuvusarvutustega. Küll pärast kahjud korstnasse või riigi kraesse aetakse ja taoliste jaoks on loodus väärt vaid seda, mida maksab maatükk sellesamuse looduse all...

Orje, andke orje!

Või kuidas teistmoodi saabki nimetada seda ettevõtjate nutulaulu, et meie riik peaks võimaldama neil lihtsustatud korras võõrtööjõudu sisse tuua?
Põhjenduseks tuuakse tööjõupuudus ja see, et Eesti inimene ei ole nõus mingeid teatud töid tegema. Unustades mainida, et pole nõus tegema tööd sellise palga eest. Ma muidugi mõistan ettevõtjate muret, kuidas minimaalsete kuludega ei saa enam maksimaalset kasumit, aga see on nende mure, mitte minu mure, mitte meie mure, ega isegi mitte riigi mure.

Või tegelikult on ikka riigi mure küll, aga mitte ettevõtja kasum, vaid võimalikult hea ettevõtluskeskkonna loomine ja oma kodanike tööturu kaitsmine. Kodanik maksab makse ja peaks ka midagi vastu saama. No ei ole ju normaalne, kui pakutakse sellist palka, millega saab ainult tööl käia, aga äraelamiseks sellest ei jagu. Inimene ei ole õnneks enam sunnismaine (päris)ori, kelle elu ainus mõte on kohaliku kurnaja jaoks rügamine. Samas on selge, et otsustajaid kodanik ja inimene üldse ei huvita.

Võibolla pole mul kogu infot, aga praegu nähtav on selline, et riik roigub omasoodu, kuidas saab... Kui enam ei saa, siis tõstetakse makse või võetakse vastu mõni imelik piirang, mis peaks riigikassat täitma, aga reeglina teeb olukorra vaid hullemaks. Ma olen korduvalt mõelnud ja öelnud, et meie riigil puudub igasugune pikemaajalisem strateegia, elu käib vaid valimistest valimisteni. Ja siis ei jää tõesti muud üle, kui tuua mujalt sisse odavat (orja)tööjõudu ja loota, et omad virelevad mässamata edasi või lähevad siit lihtsalt ära.

Kui oma rahvas orjaeluga nõus pole, siis tuleb see rahvas välja vahetada. Ei taha nii mõelda, aga ajuti tundub, et see protsess juba käib. Euroopas ja meil samuti, sest usinad eurovasallid nagu me oleme. Euroopas me ei kahtle! Mõistus küll hoiatab ja emotsionaalsel tasandil tekib tõrkeid. Aga kes ikka tavalist inimest, kodanikku kuulab? Isehakanud eliit ju teab, nemad otsustavad, mis meile hea. Ja kui sa pole rahul ja sellest räägid, siis on see lihtsalt üks populistlik vihakõne.

Ilmselt oleks sobilik lõpetada kirjakohaga vendade Strugatskite kultusromaanist „Raske on olla jumal“: „Lihtrahva keel peab oma kohta teadma. Ega issand ei andnud lihtrahvale keelt targutamiseks, vaid oma käskija saabaste lakkumiseks, käskijad aga on seatud lihtrahva üle igavesest ajast igavesti...“

Täna loetuimad
Põder ründab taluaedu ja -elanikke
Meremajanduse keskust asub juhtima Veiko Viil
Sõrve piimakarjatalunik on Aasta Põllumehe kandidaat
JUHTKIRI - Tõrksa taltsutus
Lugeja küsib, jurist vastab
Juhi positsioon ei taga alati kõrgemat palka
Baltic Workboatsis valmivad sõjalaevad
Kaarma kogukonna esimeheks valiti Boris Lehtjärv
Lugeja küsib, jurist vastab
Väikese väina õhuliin kaob kõige varem viie aasta pärast
Festivalide festival läks eile Ninasel käima
Kirjandusvõistluse kividest võitis Enda Naaber
Nädala loetavuse top 5
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (5)
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (16)
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (26)
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (6)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (5)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (243)
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (16)
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (26)
Koalitsioonierakonnad arutavad kesklinna liikluskorraldust  (10)
JUHTKIRI - Ehtne melu kesklinnas (7)
Turismi- ja turundusteenistuse juhatajaks saab Helina Andruškevitšus (2)
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (6)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (5)
Torm tõi voolukatkestusi (9)
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud