[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 26. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Mutti hakkab minema
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolasest poliitik
Reede, 09. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Angela Merkeli nädalatagune sõnum, et ta lõpetab suure poliitikaga enne, kui tema vast alanud järjekordne kantsleriaeg otsa saab (seega enne 2021. aastat) osutus juba 3–4 päeva pärast poliitiliseks valearvestuseks, mis ähvardab lüüa kogu Euroopa poliitika pikaks ajaks sassi.

Juhtub hullematki – uue liidri otsimise ja tegemise aeg muudab Saksamaa kui EL-i juhtivriigi passiivseks ning see annab trumbid kätte teistele jõukeskustele ja nende loetelu on teada – USA, Venemaa, Hiina, India, Iisrael, Türgi. Kõik nad asuvad väljaspool Euroopat.

Kummaline küll, et 2005. aastast kantsler olnud Merkel kaotas järsku poliitikule olulise ettenägemise võime. Saksamaal on läbi aegade olnud pikalt ametis püsinud kantslereid – Bismarck, Kohl, ent täna on selge, et ainuke hüüdnimi, mis Merkelile külge jäi – Mutti (= emake, vanem proua), oli seaduspärane. Paraku just selle nõrgas, mitte tugevas tähenduses. Kõlab selgelt teisiti, kui Inglismaa peaministri (1979–1990) Margaret Thatcheri hüüdnimi „raudne leedi“, mille alla mahtus nii sõdimine Falklandil ja Põhja-Iiri näljastreikijate surra laskmine kui ka suur privatiseerimine ja ametiühingute jõuga paikapanek.

Merkelilt midagi analoogset on raske leida, pealegi juhtis ta kompromissidega sündinud koalitsioonivalitsusi sotsiaaldemokraatidega. Kui viimased algatasid energiatootmise lõpetamise pruunsöest ja võtsid kursi aatomielektrijaamade sulgemisele, siis seisnes Merkeli võimalus end kantslerina näidata selles, et ta kiirendas mõlemat protsessi.

Selle loogiliseks jätkuks sai aga suhete tihendamine Venemaaga, sest vanad energialiigid läksid asendamisele gaasi ja naftaga. Nord Stream1 valmimise järel võis sama loogiliselt küsida – kas Euroopa nüüd üldse vajabki üle Ukraina käivat transiiti? Näiliselt süütud ponnistused torudega vee all olid loonud täiesti uue geopoliitilise situatsiooni Kesk-Euroopas, mida Merkel üritab lahendada kolmeselt – ehitab Nord Stream2 ja (nii USA-le kui Venemaale) vedelgaasi terminale ning lubab Ukrainat läbiva transiidi säilitamist. Pole raske mõista, millest neist kolmest võiks tema võimalik järglane loobuda.

Parasjagu selgem oli Merkeli poliitika 2008.–2009. aastal alanud majanduskriisi päevil, mil just Berliini otsustest sõltus mitme riigi pääs võlakriisist. Neil päevil sai ta kuulsaks sellega, et langetas vaid – nagu ise kuulutas – alternativlos (= pole alternatiivi) otsuseid, mida saatis kartus demokraatia kadumise üle.

Sõna ise valiti 2010. aasta parimaks uudissõnaks ja tänu sellele kannab ka uustulnuk Saksa poliitikas, 2013. aastal loodud partei nime Alternativ für Deutschland. Mõjukad teadlased, majandusmehed, professorid ja ajakirjanikud lihtsalt leidsid, et pikalt viljeldud poliitika pärsib arengut, on vaja uusi lahendusi ja 28. oktoobril sai ring täis – AfD esindajate valimine Hesseni landtag’i tähendas seda, et traditsioonilistele parteidele vastanduv jõud on esindatud föderaalriigi kõigis võimuorganites.

Võib arvata, et just see allajäämine – alternatiiv senisele poliitikale ikkagi oli olemas ja sellest sai kiirelt teine poliitiline jõud riigis, oligi see viimane tilk karikas, mis sundis Merkelit alustama suurest poliitikast lahkumist.

Selle ajastus on äärmiselt vale. Esmalt USA vahevalimiste seisukohalt – Saksamaa kuulus nende riikide hulka, kes avalikult pooldasid Iraani tuumalepingu jätkamist, Trump aga lubas ja kehtestaski esmaspäeval Iraanile sanktsioonid. Lahkuv kantsler on vastasrinde juhtimiseks midagi muud kui kantsler. Äramineku jutu järel tõttas Merkel Kiievisse, kus kordas juba mainitud kolmainsust. Päev hiljem aga kehtestas Putin, kellega Merkel oli alles nädal varem Istanbulis koos Erdogani ja Macroniga Süüria sõda lahendanud, sanktsioonid 322 Ukraina kodanikule ja 68 ettevõttele. Ehk siis Venemaa surub Ukrainat samamoodi nagu Trump Iraani ning 11. novembril kohtuvad Putin ja Trump Pariisis.

Samal 11. novembril valitakse Ida-Ukraina separatistide juhid ja parlamendid ehk Minski kokkuleppeid nagu polekski ning vaevalt, et konflikti lahendamist seni dirigeerinud, ent lahkumisest teatanud Merkel suudab nüüd mingit imet korda saata.

Istanbuli kohtumisest avaldati pea kõikjal foto Merkelist, kel käsi käes ühel pool seisva Putini ja teisel pool seisva Erdoganiga. Isegi Macron vaatab seda triot üllatusega. Meedia polnud kitsi meenutamaks Merkeli esimest külaskäiku Putini Sotši residentsi, kuhu peremees ilmus musta labradoriga.

Läks 10 aastat, enne kui Putin kinnitas, et polnud teadlik Merkeli koerte-hirmust. Oli see nii või mitte, kuid oma soolo koeraga Merkeli ees tegi Putin kolm nädalat enne oma Müncheni kõnet (veebruar 2007), milles ta nõudis Venemaale USA-ga võrdväärset kohta suurte laua taga. Käsi-käes-hetk Istanbulis peaks nagu mõjuma rahustavalt, aga… rahu pole veel kusagilt näha.

Maailmapoliitika kahe peategija praegusest suhtlemisest Merkeliga jääb mulje, et ta võib kantsleri ametis vastu pidada pigem mõned kuud kui mõned aastad, nagu algul oli mõeldud. Õnneks ilmus vähem kui nädalaga areenile ka tema tõenäolisim järglane – 63-aastane Friedrich Merz, kes CDU parlamendifraktsiooni juhina oli Merkeli parteisisene peakonkurent kantsleriametisse 2003. aastast.

Erinevalt Merkelist, kes on luterlane ja pärit Ida-Saksamaalt, on Merz katoliiklane, pärit Prantsuse piiri äärest ja temas on ka prantsuse verd. Huvitav seegi, et enne Bundestagi valimist oli ta viis aastat Europarlamendi liige. Viimased üheksa aastat toimetas ta aga ärimaailmas. Siiski – mullu võttis ta endale nõuniku koha Euroopa asjus, pooldab USA kohalolekut siin ja samas ka Euroopa armee loomist. Ehk siis – tuleb küll n-ö kõrvalt suurde poliitikasse, ent eeldatavalt on sellest ka kasu Berliini kiireks taaskehtestamiseks liidrina.

Täna loetuimad
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (8)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (14)
Sigalahe kook ja remont (1)
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (15)
Saaremaal meenutati küüditamise 70. aastapäeva (2)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (4)
MÕTE - Kevad käes (4)
Kevadjooksu võitsid Marek Nõmm ja Õnnely Rahu (1)
Uni: peavalude leevendaja või tekitaja? (1)
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva  (3)
Ehitusviimistluse õppur võistlusel kolmas (3)
Pinksimängijad võitsid Eesti teise liiga (1)
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu (1)
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018  (2)
Saarlased jätsid võidud koju (1)
Nädala loetavuse top 5
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (36)
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (8)
Kommentaar - Kajar Lemberi kommentaar esitatud süüdistusele (7)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (14)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (7)
Kommentaarid
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (15)
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (36)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (14)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (4)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (7)
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva  (3)
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018  (2)
Koolitus kasvatas eneseteadlikkust (1)
Saarlased jätsid võidud koju (1)
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud