[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 03. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Pole mingit põhjust karta muinsuskaitseametnikku
Autor: Siim Raie, muinsuskaitseameti peadirektor
Reede, 02. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Uus muinsuskaitseseadus on jõudmas peagi riigikogus teise lugemiseni ja diskussioon uue seaduse üle kogub hoogu. Muinsuskaitse valdkonnas on tähelepanu juhitud kahele tegelikule probleemile – liigsele jäikusele ja madalale kommunikatiivsusele.

Mõlema probleemi lahendamiseks ongi ette võetud muinsuskaitseseaduse muudatused, aga ka organisatsioonilised ümberkorraldused muinsuskaitseametis ja tema suhetes halduspartneritega.

Kultuur ja kultuuripärand on valdkonnad, mis olid, on ja jäävad humanitaarseks, seda ei muuda ka seadusega. Samuti jäävad need valdkondadeks, kus hinnang olukorrale ja lahendustele jääb juhtumipõhiseks, see tähendab subjektiivseks. Aga mitte suvaliseks. Muinsuskaitse valdkonnas kehtib hulk põhimõtteid ja reegleid, mis aitavad iga üksikjuhtumit lahendada nii, et kultuuriväärtused säiliksid.

Seaduski on üks nendest põhimõtete kogumitest. Ei ole võimalik seadusesse kirjutada, kas ühes korteris asuv trafarettmaaling on väärtuslikum kui naaberkorteris või kas üks muinsuskaitseala kaitsevööndi kinnistu on väärtuslikum kui teine. Need jäävad kaalutlusotsusteks, mille tegemisel osalevad mitte ainult ametnikud, vaid ka omanikud, arendajad, kogukond ja aeg-ajalt kogu ühiskond. Me ei pea kartma dialoogi ja peame säilitama dialoogivõimekuse kõikides olukordades.

Uues muinsuskaitseseaduse eelnõus on omaniku ja ametniku lähendamisele palju tähelepanu pööratud, lisatud paindlikkust ja nõustavat rolli. Mõnele võib see ju tunduda ametnikele veel suurema otsustusõiguse andmisena, aga kuidas muidu jõuda leevenduste ja olukorrapõhiste lähenemisteni.

Näiteks uueneb eritingimuste andmise kord – kehtiva seaduse järgi peab omanik igal puhul tellima pädevalt isikult muinsuskaitse eritingimused ja ametnikud siis kooskõlastavad need. Tulevikus jääb ametnikele õigus määrata uuringuid, kui vajalik, siis põhjalikke, kuid kui asi on lihtsalt otsustatav ja info eritingimuste andmiseks olemas, siis võib seda teha jooksvalt. Tulevikus võib muinsuskaitse eritingimuste sisu olla ka see, et eritingimused puuduvad – projekti pole vaja ja järelevalvet ka mitte. Aga selle otsuse saavad teha vastavad spetsialistid olukorda hinnates ja reegleid järgides.

Teine oluline püüdlus nii seaduse kirjutamisel kui ka igapäevases muinsuskaitsetöös on olnud ühtsem halduspraktika – et muinsuskaitse oleks samadel alustel kogu riigis. Lisaks muinsuskaitseameti ametnikele 15 maakonnas on praegu muinsuskaitseseaduse rakendamine neljas omavalitsuses – Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas – delegeeritud linna struktuuridele. Siin on mõttekoht, kuidas jõuda selleni, et suudaksime muinsuskaitse põhimõtete rakendamisel ja kodanike nõustamisel tagada ühised põhimõtted ja väärtused.

Just viimasele on plaanis lähiaastatel keskenduda. On ilmselge, et me ei suuda oma rahvuslikku rikkust säilitada käskude ja keeldudega. Inimesed peavad aru saama, mida ja miks kaitstakse ja mis on selle kõige tähendus.

Ainus võimalus selleks on aktiivne teavitus ja ennetustöö nii iga üksiku objekti kui ka piirkonna põhiselt. Me oleme ju kultuurne ja haritud rahvas ning saame aru, et kultuurne keskkond lisab väärtust. Eelistame ju oma elus alati kultuurset ebakultuursele.

Täna loetuimad
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (8)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (26)
Kas mahemuna kõrval saaks taaselustada broilerikasvatuse? (2)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
„Lumehelbekesed“ tõestasid end õpilasmalevas
Kajupank liitus TalTechi ja Mereakadeemiaga (1)
Õed Peitid aitasid võita Soomet
Viikingid kaotasid heas hoos Transile
Nurmelt 1000 m isiklik rekord (2)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (8)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (26)
Kas mahemuna kõrval saaks taaselustada broilerikasvatuse? (2)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
„Lumehelbekesed“ tõestasid end õpilasmalevas
Kommentaarid
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (26)
Kajar Lemberi kohtuasi jäi õhemaks (16)
Saia ristmiku ümberehitustööd on alanud (9)
Kuidas külad tühjaks jäid? (1)
SEL-i esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega (10)
Jalgratturid saavad Kuressaares oma rajad (11)
Kas mahemuna kõrval saaks taaselustada broilerikasvatuse? (2)
Nurmelt 1000 m isiklik rekord (2)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (8)
Kuressaare kesklinna paigaldati kaks künnist  (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud