Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 25. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Moodsa maailma kollijutud
Autor: Jüri Kallas, literaat
Laupäev, 27. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mäletan, et lapsena kuulsin ma kunagi üht aastaarvu. Ei mäleta enam, kes ja kuidas, aga umbuskliku lapsena kirjutasin doominoklotside karbi kaane siseküljele täitesulepeaga konarlikud numbrid „1987“. Väideti, et just sel aastal algab kolmas maailmasõda. Eks ilmasõda ole hirmus asi ja puha, aga samas näitab mainitud tegu kenasti minu mõttelaadi – võta teadmiseks, aga võimalusel kontrolli. Ja koolipoiss Jüri vaatas, et polegi nii kauge tulevik, et paneme kirja ja vaatame, kas juhtub. Ei juhtunud ju.

Elame apokalüptilisel ajastul. Targad raamatud on sõna „apokalüptiline“ defineerinud kui „apokalüpsisesse puutuv, selles esinev või sellele iseloomulik; ilmutuslik, salapäraselt prohvetlik“. Võib ju öelda, et mis saab olla salapärast ajal, mil internet on piirideülene ja ka kõige vähemolulisem kõmuline uudisnupp levib hetkega üle maailma. Täpselt! Kõik justkui teaks kõike, kõik on justkui selge.

Rõhk sõnal „justkui“, sest tegelikult on rumalust ja vaimupimedust üha rohkem. Võib-olla see vaid tundub, sest internet ja sotsiaalmeedia laseb ka kõige pisemal lollusel suure, suisa üleilmsena paista. Või tundub seetõttu, et teadus ja tehnoloogia on kenasti arenenud ning siis selle taustal paistavad teatud asjad ikka lauslollusena. Kuid eks rumalus ole vaba valik ja kahjuks ka inimõigus.

Meelerahutus

Saladuste puudumine ja kõige teadmine, tegelikult küll näiline puudumine ja niisama näiline teadmine on tekitanud inimeste meeltes tühjuse, suisa vaimse vaakumi, mida needsamad inimesed siis jõudumööda ja vastavalt võimetele täidavad. Kontrastina teaduse ja tehnika arengule teevad uljast võidukäiku vandenõuteooriad, kõiksugu posijad jne. Lühidalt: kõik, mis annab kiireid ja selgeid vastuseid ning taltsutab teadmatusest tekkinud meelerahutust, aitab üle saada hirmust elamise ees, jagab lohutust.

Vanasti oli selleks usk ja religioon, aga me oleme sellest ju üle ja välja kasvanud. Oleme või? Tundub, et hirmunud väike metslane meie sees seda ei tea, või unustab raskuste ja murede ilmnedes iseolemise ja vaimse tugevuse. Ja siis leitakse üles lame Maa, nõiad, iidsed ja värsked tulnukad, maailmalõpp, posijad ning mis kõik veel.

Eks see mõneti paradoksaalne ole, kuidas inimesed mõnuga ahmivad endasse kõike teadmisvaenulikku ja vaimupimedat ning teevad seda kõike eesrindliku tehnoloogia abil. Samas, eks see hästiarenenud tehnoloogia seda ju võimaldab, sest puutetundlikud ekraanid on meist suuresti teinud pilti kaapavad pärdikud. Kasutame, aga ega me täpselt ei tea, mida ja kuidas, sest see kõik ületab tavainimese arusaamise, teadatahtmise ja vaimse võimekuse. Teadmisi asendab tunne ja arvamine. Mitte et ma tean, ei, ma tunnen või arvan, et mul on õigus. Ei, tunnetel on oma koht ja arvamine on samuti vajalik, aga need ei asenda teadmisi. Selge, et kõike ei saa teada ja palju on vaieldavat, aga asjad on selged ja konkreetsed ning mida sa tead, või siis ei tea...

Moodsa maailma kollijutud

Eks nõiad-posijad, lame Maa, tulnukad, maailmalõpp jne on sellised moodsa maailma kollijutud. Noh, et vanasti lõkke ümber või praksuva kolde ees räägiti vaimudest, kummitustest ja üldse kõigest hirmsast ja saladuslikust, mis oli lõkkevalgusest kaugemal, seal pimeduses. Need jutud olid ühelt poolt kui meelelahutus ning samas aitasid hoida ka teatavat perspektiivi. Kui tule äärest püsti tõusti, siis need jutud unustati, õigemini lükati kuhugi n-ö teadvuse tagumisse kambrisse – on olemas, aga elamist ei sega.

Mingil hetkel tundus inimestele, et nad on elavast tulest ja neist lugudest välja kasvanud, et nad enam ei vaja kõike seda. Selgus, et vist siiski mitte, et enamus vajab ikka kollijutte, kuigi nad enesele seda vist ei teadvusta. Niisamuti, nagu ei teadvustata enesele elava tule ihalust, aga ikka ehitatakse kamin, põletatakse küünlaid ja istutakse võimalusel lõkke ümber. Probleemid tekivad aga siis, kui kollijuttude moodne aseaine muutub millekski suuremaks kui lihtsalt jutt, kui see hakkab elamist segama.

Maailmalõpp – absoluutne kollijutt

Kui lameda Maa ihalust võib näha sellise kergelt eskapistliku kabinetiteaduse aseainena, kus pisut eluvõõras tegelane arutleb teaduslikku žargooni kasutades abstraktsel teemal, siis posijad on sellist võrdlust jätkates suisa rakenduslik distsipliin, kahjuks seeläbi ka ohtlikum. Posijate õpetuste põhjal tehtu või tegemata jäetu võib anda üsna ränka, suisa letaalset tulemust. Jah, arukamad posijad muidugi räägivad, et nende õpetus on vaid soovitusliku iseloomuga, aga kas religioosses tühjuses loksuv inimene kuulab – ta lihtsalt usub.

Kui aga rääkida maailmalõpust, siis see on moodsa aja absoluutne kollijutt. Kõik on kuulnud, keegi pole näinud ja igaühel on oma lugu ja arusaam.
Eks me kõik mäletame aastatuhande vahetuse paanikat. Kui mäletame. Mäletame, aga paljud ei ole vist tänaseni aru saanud, millal tuhat täis sai. Ja enamus ei tea, et peaaegu selline paanika oli ka eelmise aastatuhande vahetusel. Et tuhat aastat ja inimkond pole ikka targemaks saanud. Või siis meenutaks pisut uuemat maailmalõppu – maiade kalendrit. Filmid, raamatud, teatav paanika, aga millest?

Eks ole ka realistlikumaid maailmalõpu stsenaariume, aga nendest ei taheta nii palju rääkida, neile ei taheta mõelda, sest need on realistlikud, need võivadki juhtuda ja nendest pole ka pääsu. Meenutaks tuntumaid: tuumasõda, kliimakatastroof, kosmiline katastroof. Me teame neid, aga...

Hirm elu ees

Just nii võib öelda, kui ilmakuulsa mõtleja ühes lauses üks sõna ära vahetada. Inimesed kardavad surma – nii lihtne see ongi. Nad ei taha sellele mõelda, nad ei taha sellest rääkida, umbes nagu vanad eestlased, kes kurja ei nimetanud, sest siis kuri võiski tulla.

Maailmalõpuga on sama, vähemasti nende realistlike stsenaariumidega. Tahaks loota, et ei juhtuks. Jah, võib ju arvata, et tuumasõja ärahoidmine oleks meie kõigi huvides, et terve mõistus jne. Kuid kas poliitikutel ja kõiksugu võimuritel on seda mõistust kunagi ülearu olnud? Rääkimata lihtsalt mõnest halvast asjaolude kokkulangemisest – pärast esimest matsu läheb ju kui lepase reega.

Või siis kliimakatastroof!? Kokkuleppe küsimus ja kliimakatastroofi ärahoidmine oleks ju kõigi huvides, sõltumata rassist, usutunnistusest või elukohast Maal. Selle asemel tegeletakse aga vaid mingi asendustegevusega – kas müüakse saastekvoote või solgitakse kütust. Kõik vaid selle nimel, et ei peaks tegema midagi resoluutset, midagi, mis võib tekitada muutust elukvaliteedis, mille seletamine inimestele võib olla keerukas, mis on valijate silmis ebapopulaarne. Parem lükkame edasi. Kunagi, hiljem...

Kui kahe eelmise asjus oleks inimesel veel kuidagi võimalik kaasa rääkida, siis kosmiline katastroof on küll selline asi, kus jääb üle vaid käsi laiutada ning hukule väärikalt ja püstipäi vastu minna. Või pole see siiski nii? Me ei saagi seda teada, sest kosmoseuuringud on kõvasti kokku tõmmatud, kuna on arvamus, et neist pole kasu.

Samas, eks see ole nii inimlik. Habras ja nõrguke, aga teeb suuri sõnu. Ei ole ju need maailmalõpud enamjaolt mingid maailma lõpud, vaid inimese maailma lõpud. Inimkond üldiselt on nagu väike laps, kes ei taha surmast mõelda, sest kuidagi jälk on mõelda sellest, kuidas vaglad su lihakeha toiduks tarvitavad – kuigi, küsimus pole ju üldse selles...

Täna loetuimad
Kaubikujuht rikkus Pöide suusaraja (3)
Kogu maailma seksualiseerimisest (14)
Tamkivi pürgib vallavanemaks (13)
Kalastuskaartide ostmisel uus kord
NyxAir lendab nädalavahetustel täis lennukiga (6)
Muhumaal räägiti Suure väina püsiühendusest (12)
Kalle Laanet saab kaitseministriks (16)
Kärla koolis kaks klassi koduõppel (1)
Enim puuke leiti Jursi külast
Saaremaa Kolledž saab lisatoetust (1)
Kuressaare haiglas alustas tööd silmaarst
Tänak sai MM-punktide asemel karistuse (2)
JUHTKIRI - Väike, aga ohtlik
Jahimehed küttisid mullu Saaremaal 287 põtra (1)
Saaremaa Nepsi ajal ehk poliitilisest elust Saaremaal
Nädala loetavuse top 5
Kaubikujuht rikkus Pöide suusaraja (3)
Kogu maailma seksualiseerimisest (14)
Tamkivi pürgib vallavanemaks (13)
Kalastuskaartide ostmisel uus kord
NyxAir lendab nädalavahetustel täis lennukiga (6)
Kommentaarid
Muhumaal räägiti Suure väina püsiühendusest (12)
Jahimehed küttisid mullu Saaremaal 287 põtra (1)
Kaubikujuht rikkus Pöide suusaraja (3)
Kogu maailma seksualiseerimisest (14)
Kalle Laanet saab kaitseministriks (16)
Tamkivi pürgib vallavanemaks (13)
Keskerakond jääb Saaremaa koordinaatorita (28)
NyxAir lendab nädalavahetustel täis lennukiga (6)
Kärla koolis kaks klassi koduõppel (1)
Tänak sai MM-punktide asemel karistuse (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud