Jagelused nime üle võivad viia aga sinnani, kus üks ei saa enam teiseta läbi.

Ehk siis on nagu vana abielupaar. Kui tüli, siis ikka selline, et kui üks osapool tahab rahumeelselt edasi tiksuda, siis tuleb teine tingimata ka WC ukse taha ja tänitab seal edasi. Ning kui üks manalasse kolib, hakkab teisel väga igav ning puhtalt sellepärast tuleb varsti järele.

Samas patendindus peaks töötama tõesti sel põhimõttel, et kes ees, see sees. Aga tundub, et Eestis on kõik kuidagi omamoodi. Ehk vabalt võib patenti taotleda ka siis, kui teisel on samanimeline toode juba olemas. Tundub veidra mõttena, mis? Aga sama veider on see, et asja ei suudeta ilma kohtuta lahendada.