[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Kirikutüli tegi Ukraina suuremaks
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolasest ajakirjanik
Esmaspäev, 22. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nagu teada, tühistas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos hiljaaegu 1686. aastast pärit otsuse, mis andis Ukraina kirikupea väljavalimise õiguse Moskva patriarhile, mis lihtsustatul öeldes tähendas Ukraina õigeusukiriku lahkumist Moskva patriarhaadi alluvusest ehk iseseisvumist ehk autokefaaliat kiriku keeles.

Põhimõtteliselt tekkis Ukrainas samasugune seis nagu Eestis – on kaks õigeusu kirikut, millest üks allub Moskva ja teine Konstantinopoli patriarhile. Viimase troonil istub juba 270. kirikupea, nimeks Bartolomeos, sünd. 1940, rahvuselt kreeklane, kes resideerub Istanbulis. Tegu on sama mehega, kes võttis Eesti-Apostliku Õigeusu kiriku 1996.a. tagasi Konstantinoopoli kiriku rüppe, kus see oli olnud ka 1923-44.a. (enne seda ja pärast seda kuulusid Eestimaa õigeusklikud Moskva patriarhaadi alla).

Arusaadavalt on mõlema kiriku iseseisvumise taga impeeriumi lagunemise käigus toimuv riikluse taastamise protsess, mis paratamatult puudutab kirikut – kui kõik on iseseisvunud, ei saa ka siin alluvusvahekord püsima jääda ning väikesel on võimalus teha uusi valikuid. Iseseisva Eesti õigeusu kiriku taotlejad saavutasid oma eesmärgi suht kiirelt, Ukrainas nõudis see visa pingutamist ja aega, sest Moskval oli kaotada rohkem. Võitlus nn lõhestajate vastu oli seal kordades ägedam kui seda meil oli võimalus tunnetada Moskva kiriku toetamise ristikäikude näol Tallinnas detsembris 1995 ja märtsis 1996. Kuna Eesti lõi pretsedendi – samuti hilisema omandiküsimuse lahendusega, mida praegu võimaliku eeskujuna mainitakse (ja negatiivse sammuna!), - siis pole juhus, et Moskva pani veel 1997 kirikuneeduse alla nii Moskva patriarhaadi koosseisust lahkunute kui ka veel 1990.a. tekkinud (kolmanda) õigeusu kiriku pead ehk Filareti ja Makari.

Venemaa õigeusu kiriku eripära aga algab sellest, et ristiusk võeti 988.a. vastu Ukraina territooriumil, poliitiline võim koos teda saatva kirikupeaga aga liikus mitu sajandit hiljem teise asupaika - Moskvasse. Impeeriumi lagunedes tuli tunnistada, et taas Venemaa riigivõimu abiliseks tõusnud kiriku sünnikoht asub hoopis teise riigi territooriumil. 2013.a. käis Venemaa president Putin küll ristiusu vastuvõtmise 1025.a. aastapäeva pidustustel Kiievis, kus toona oli ametis talle truu Janõkovits, - ent pole kahtlustki, et juba siis mõlkusid mõtted Krimmi annekteerimisest. Eriti kui arvestada järgmiste aastate ponnistusi tõestamaks, et ristiusk võeti vastu just Krimmis. (Tasub teada, et 2012.-14.a. arutleti Venemaal ka ühe Kaukaasia rannikul asuva usuhoone kui esmavastuvõtu koha üle).

Venemaa ootamatu agressioon 2014. aastal ja venelaste-ukrainlaste julm vastasseis on muu maailma silmis kulgenud parajalt segaselt, sest kui sõjamehi eraldavad rinded ja oligarhidel tuli vähemalt Ida-Ukrainas valida pool, siis mitmeks jagunenud õigeusukirik ja vastavad kogudused asusid ja asuvad endiselt seal, kus nad asusid. Nagu näiteks pealinna keskel olev Moskva patriarhaadile kuuluv Kiievi Petserska Lavra, kus teenistust viib läbi selle kiriku pea Onufri. Võib arvata, et kui Kreml läks välja Krimmi hõivamisele, üritas Novorossija loomist ja peremehetseb praegu Ida-Ukrainas, siis tuli tal ju arvestada, et ühel hetkel võivad tema vastu pöörduda ka kirikud, kes lõid lahku Moskva patriarhaadist, ent seda ilma rahvusvahelise tunnustamiseta. Huvitaval kombel möödus tervelt neli aastat enne kui sellest sai probleem ja säärasena kohe pöörane probleem.

Muidugi oli nii Moskva Patriarhaadile alluval kirikul kui ka teistel algusest peale oma hoiak toimuva suhtes ja kui esimestel sõjanädalatel ei näidanud Onufri välja leina hukkunud Ukraina sõdurite suhtes, puhkes kohe skandaal.

Õnneks üksnes mõneks ajaks. On isegi ime, et neist ikka ja jälle toimuvatest seikadest pole suuremat tüli tõusnud. Koguduste jõuga ülevõtmist – mis algas märtsis 2014 Krimmis – ja üleminekuid saadavad küll kähmlused, ent n.ö. lokaalsed. Vähemalt siiani. Seda tähelepanuväärsem oli president Poroshenko reedel tehtud kinnitus, et Filareti juhitud kiriku staatuse muutus ei too kaasa mingeid muutusi kirikute ja koguduste n.ö. alluvuses. Ukraina sisepoliitikat saatvaid kähmlusi teades pole raske ette kujutada, mis sünnib, kui nüüd kusagil üritatakse midagi jõuga üle võtta. Lisaks on Ukraina poliitika täis provokaatoreid, ent ilmselt on otsustatud taolisi intsidente vältida. Pealegi jõudis ka Moskva kuulutada, et on valmis Ukraina „õigeusklikke vägivalla eest kaitsma“.

Kui Moskva väidab, et kogu ettevõtmise taga on Poroshenko ja USA valitsus, siis tõde on selles, et Ukraina presidendi 17. aprilli 2018 esildis Konstantinopoli patriarhile sai kaks päeva hiljem ka 268 Ülemraada saadiku (kohalolnud 334st) toetuse. 31. augustil reisis patriarh Kirill ise Istanbuli, et kohtuda Bartolomeosega, ent see oli juba ilmselt hilja. Igal juhul hakkas Moskva patriarhaat karistama Konstantinopoli kirikut veel 14. septembril ehk siis enne tülli viinud otsuste langetamist.

Sisuliselt on kirikutülist saanud suurem rahvusvaheline konflikt, mille parim kinnitus on juhtunu arutelu Venemaa julgeolekunõukogu (NB – justkui oleks sõja aeg) operatiivistungil. Nagu ikka, kaasas Moskva patriarhaat teisigi temale alluvaid kirikuid. Nende hulgas Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku, mille Sinod oli esimene, kes puhkenud konfliktis teatas 2. oktoobril oma toetusest Moskva patriarhaadi hoiakule ja mõistis hukka Konstantinopoli oma. Tsehhi, Bulgaaria, Moldova, Kazakhstani ja Uzbekistani õigeusu kirikute juhid teatasid oma toetustest Moskvale juba pärast Konstantinopolis ja Minskis tehtud otsuseid. Mainitud kirikutest pole ühelgi säärast ligipääsu riigivõimule, nagu seda on Kirillil.

Õigeusu kirik täidab suure ruumi Euraasia poliitelus. Veel 1994.a. loodi Õigeusklik parlamentaarne assamblee, mille liikmeteks on 21 riigi parlamendi, k.a. Riigikogu saadikud. Nüüd siis on seis säärane, et poliitiliste areenide kõrval ei saada Ukraina teemast – täpsemalt selle erinevatest tõlgendustest - enam mööda ka jumalateenistustel. Väljaspool kirikut toimuvate usklike jutuajamistest rääkimata. Tagatipuks keelas Moskva kirik isegi õigeusklike kirikute külastamise Kreekas, mis on ju üheks turismimagnetiks õigeusklikele kogu maailmas.

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Aarne Mägi maru värk
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Saaremaa kohtub karikafinaalis Pärnuga
Vollenaised alistasid kodus Võru 3:0
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (367)
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
Rae keskuse SHU asemele tuleb apteek (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (119)
Olev Ait liitub volikoguga (22)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (122)
Kaljuste organiseerib Tallinnas uut ÜRO pakti vastast meeleavaldust (10)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud