Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 17. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Kas südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus on Eestis tagatud? (3)
Autor: Anti Toplaan, teoloog
Reede, 19. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on pöördunud Eestis tegutsevate erakondade poole üleskutsega, et seadusloomes tuleks läbivalt silmas pidada seda, et oleksid tagatud südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus ning selle rakendamine tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega.

Kaheksat kirikut ja kaht koguduste liitu esindaval enam kui 400 000 Eesti kodanikku ühendaval kogul on ilmselt viimaste aastate seadusloomest tuua näiteid, mille puhul tuleb tõdeda, et ka Eesti põhiseaduses sätestatud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse põhimõtte järgmine ei ole alati olnud enesestmõistetav.

2015. aastal soovis toonane valitsus muuta karistusseadustikus vaenu õhutamise koosseisu. Vastava seaduse eelnõu jõudis arvamuse avaldamiseks ka EKN-i lauale. Kirikute Nõukogu esindajad tundsid muret, kas loodav regulatsioon arvestab piisavalt kirikute ja koguduste õigusega väljendada oma õpetuslikke seisukohti näiteks perekonna või inimelu pühaduse küsimustes nii pühakodades kui ka meedias.

Esimest korda osales 2015. aasta sügisel sellega seoses õiguskantsler Ülle Madise Kirikute Nõukogu töökoosolekul, kus ta tõdes antud eelnõu kommenteerides, et Eestil lasub rahvusvaheline kohustus vaenu õhutamise säte karistusseadustikus üle vaadata. „Samas on aga väljendusvabadus kindlasti üks vaba ühiskonna alustaladest ning oleks vale, kui selle karistusnormi rangemaks muutmine toob kaasa väljendusvabaduse asendamise ulatusliku enesetsensuuriga.“

Selle põhimõttelise ja suure teema alustuseks peab tõdema, et avalikkuse seisukohast on hea, kui riigil on oma territooriumil tegutsevate usuühenduste esinduse kaudu olemas partner, kelle poole nende teemadega pöörduda arvamuse või seisukoha saamiseks. Nii saab riik või kohalik omavalitsus näiteks looduslike pühapaikadega seoses olevast problemaatikast tagasisidet nende esindaja kaudu.

Samas on väga palju erinevaid liikumisi ja religioosse alatooniga gruppe, kellel puudub konkreetne autoriteet või organiseerunud vorm. Ilmeka näitena tõstis ajakirjandus möödunud nädalal esiplaanile meie raamatupoodides rikkalikult esindatud nõia- ja esoteerikakirjanduse, küsides, kes nendes väljaannetes soovitatu eest vastutab?

Pidevalt muutuva religioossete ja muude sotsiaalsete gruppide maastiku kõrval tegutsevad Eestis ka suuremad kirikud ja usuliikumised, kelle peamised usulise praktika ja sotsiaaleetika küsimustes olevad arusaamad peaksid olema üldsusele teada. Mõne konkreetsema näite toomiseks võib meenutada EV põhiseaduse § 41. “Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.”

Eestis tegutsevad usuühendused soovivad täita oma asukohamaa seadusi, kui need ei riiva nende usulisi põhimõtteid või ei lähe nendega otsesesse vastuollu. Võimalike näidete loetelu oleks liiga pikk, et seda ühe artikli raames analüüsida, aga olgu siinkohal toodud mõningaid näiteid.

Üheks Eestis läbi viidud usku ja religiooni puudutavate uuringute tulemuseks on olnud tõdemus, et kuigi elanikkonna enamus ei ole aktiivselt seotud konkreetse koguduse tegevusega, peetakse oluliseks meie kultuuriruumile omaste kristlike väärtuste ja põhimõtete järgimist nende poolt, kes on end maailmavaateliselt määratlenud. See, mis tundub seaduste tasandil selge, ei pruugi aga ühel või teisel teemal tõstatuva ühiskondliku debati protsessis olla enam iseenesestmõistetav.

Kui keegi on oma veendumustes kindel, siis peaks tal olema seaduse ees vabadus seda nii sõnas kui kirjas väljendada. Kui koguduse ja üksiku uskliku seisukohast on olulisel kohal misjonitöö, siis milliseid praktikaid tohib selles töös kasutada? Mõnedes Euroopa maades on sellel pinnal päevakorrale tõusnud küsimus, kas töötegijad võivad oma avalikes kõnedes kasutada terve Uue Testamendi väljendusi, mille hulka kuulub näiteks ka põrgu ja igavese hukatuse nimetamine. On näiteid, kus seda on tõlgendatud vihakõnena ja kuulutaja on pidanud kandma karistust.

Demokraatlikes riikides peaks küsitavatel juhtudel lahenduse pakkuma sõltumatu kohtusüsteem, kuid ainuüksi sellise pretsedendi loomine võib paljude inimeste puhul sundida selliseid teemasid oma kõnedes edaspidi vältima. Sarnane olukord valitses meie maal nõukogu okupatsiooni ajal, mil kirikus käimine või oma usust avalikult kõnelemine päädis reeglina vastavate organite juures toimuva vestluse või mõne konkreetsema karistusega. Selline hirmuõhkkond kujundas olukorra, kus inimesed õppisid oma tegelikke veendumusi varjama ja samas ei julgetud seda ka lastele õpetada, mis tingis omakorda koduse usulise kasvatuse järjepidevuse katkemise.

Juba praegu on ridamisi näiteid, kus seni populaarse sotsiaalse suhtlusvõrgustiku kasutaja on saanud mingiks perioodiks aktiivse kasutamise keelu, kuna ta on oma postitustes kasutanud väljendeid, mis on aktiviseerinud automaatse tsensori. Seda ka juhtudel, kus inimene on üksnes jaganud mõnda temale meeldinud postitust või lehekülge.

Palju vaidlusi ja tähelepanu on pälvinud ka kirikuringkondades seksuaalse sättumuse temaatika. Erinevalt ühiskonnas esinevatest eriarvamustest on kõik EKN-i liikmeskirikud selles küsimuses samal seisukohal, mida võib kokkuvõtvalt sõnastada lausesse, et homoseksuaalsus on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Praktikas võib aga selle seisukoha rakendamine tuua kaasa õiguslikult keerukaid olukordi. Kui mõnel kirikul või koguduste liidul on näiteks avalikud rendiruumid ja neid soovib kasutada mõni isik või organisatsioon, kes esindab vaateid, mis on ruumide omaniku põhimõtetega vastuolus, peaks omanikul olema õigus keelduda soovitud teenuse osutamisest.

Soolise või seksuaalse sättumuse põhise diskrimineerimise problemaatika tekitab küsimusi olukordades, kus nn ilmaliku seadusandluse tasandil tunnustatud kodanikud võiksid teoreetiliselt soovida oma kodanikuõiguste aktsepteerimist konkreetse kiriku või koguduste liidu kontekstis. Võib juhtuda, et mõne kiriku vaimulikuks või töötegijaks soovib saada isik, kellel on soolistes või seksuaaleetilistes küsimustes konkreetsest usulisest ühendusest erinev seisukoht. Antud ühendusel peaks olema seadusest tulenev õigus sellise seisukohaga isiku teenetest loobuda.

Meie hulgas elab üksjagu inimesi, kelle veendumused ei luba näiteks laupäeval või pühapäeval töötada, rääkimata moslemitest, kes soovivad ka keset tööpäeva palvusi pidada. Kuidas peaks toimima üks adventkoguduse liige, kui täiendkoolituse pidaja on määranud koolituse või eksamipäevaks laupäeva või tööandja palub inimesel, kes pühapäeviti tahab kirikus käia, olla mitu pühapäeva järjest tööl kaupluse kassas? Millised on sel juhul usulisse ühendusse kuuluva inimese õigused säilitamaks oma töökoht ja mitte minna vastuollu oma südametunnistuse ja veendumustega?

Loodan, et vastastikuse lugupidamise ja hea tahtmise korral on nii mainitud kui teisi igapäevaelus ette tulevaid näiteid võimalik praktikas lahendada. Avatud piiride ja demokraatliku ühiskonnakorralduse puhul elab meie keskel üha enam inimesi, kes soovivad täita oma usulisi tõekspidamisi, aga samas olla ka konkreetse ühiskonna aktiivsed liikmed. Kindlasti on see väljakutse erinevatele tööandjatele, aga ennekõike riiklikul tasandil seadusandjatele, kes peaksid oma kodanikele võimaldama südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse.

Täna loetuimad
Erivajadusega lapsi sõidutanud mees on vallas pettunud (40)
Tervisepargi tiigi jää on rikutud (20)
Tiina Ool kõndis nädalaga ligi 200 kilomeetrit  (9)
Saaremaa jaoks harv talv tõi kohe teelt väljasõite (20)
Lõbusad seigad kiirabi töös (3)
Betoonpostide murdumine jättis Koguva ligi kaheks päevaks elektrita (9)
Hooldekodudes algas koroona vastu vaktsineerimine (21)
JUHTKIRI - Peenike pihus (6)
Perekondlik
Kadri Mägi-Lehtsi Saaremaa kodu ja armastus (1)
Lugu Saaremaad, käsitööd ja loodust armastavast naisest (4)
Kohus karistas roolijoodikut 20 päeva arestiga (8)
Kujundusgraafiku ja kutsevaliku õppekavadele on vabu kohti  (1)
Kümme tööturu ennustust aastaks 2021 (1)
Leisi otsib Karja kihelkonna tegu ja tegijat  (4)
Nädala loetavuse top 5
Erivajadusega lapsi sõidutanud mees on vallas pettunud (40)
Valdo Randpere paneks hääletusele Saaremaa Lätile loovutamise (43)
Politsei leidis kahelt peolt purjus alaealisi (9)
Risto Ränk avab suvel külastajatele loomade ja lindudega talu (3)
Tervisepargi tiigi jää on rikutud (20)
Kommentaarid
Valdo Randpere paneks hääletusele Saaremaa Lätile loovutamise (43)
Saaremaa jaoks harv talv tõi kohe teelt väljasõite (20)
Tiina Ool kõndis nädalaga ligi 200 kilomeetrit  (9)
Hooldekodudes algas koroona vastu vaktsineerimine (21)
JUHTKIRI - Peenike pihus (6)
Tervisepargi tiigi jää on rikutud (20)
Erivajadusega lapsi sõidutanud mees on vallas pettunud (40)
Politsei leidis kahelt peolt purjus alaealisi (9)
Kohus karistas roolijoodikut 20 päeva arestiga (8)
Betoonpostide murdumine jättis Koguva ligi kaheks päevaks elektrita (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud