[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Hällõu, in tulge, mardid ja kadrid! (1)
Autor: Merit Karise, Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja
Laupäev, 13. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mis teeb ühest tähtpäevast püsiva, aastakümneid ja aastasadu tähistatava päeva? EV 100. sünniaastal on selgemast selgem, et suur poliitilis-ajalooline sündmus nagu vabariigi väljakuulutamine. Riigikogu on selle väärika tähistamise nimel kinnitanud riigipühaks. Ja meie, lihtinimeste rõõmuks puhkepäevaks, et vaadata televiisorist lipu heiskamist ja presidendi kätlemistseremooniat pidupäeva söögi ja joogi kõrvale.

Suurimad Eesti pühad on jõulud ja aastavahetus. Need on eelkõige pere ja sõpradega koos olemise pühad, mille tähistamisse panustavad ühel meelel kaubandus, meedia ja tähtsad ametimehed. Saaremaal ka näärisokud. Teate küll, need mehed, kes sokupeaga ja kasuka all küla läbi jooksevad mörisedes ja puksides, õnne ja viljakust soovides ning vastutasuks meelehead saades. 5–10 aasta pärast ei pruugi neid aastavahetuse tähistamise nimekirjas enam olla.

Aga võib-olla on. Riiklike tähtpäevade, rahvakalendri ja kaubanduse seostest tahakski rääkida. Lisaks Saaremaa näärisokkudele, kes uue aasta ehk riigipüha hommikul ringi jooksevad, on Eestis kaks santimistraditsiooni veel elus – mardi- ja kadrisandid. Ka neid kohtab üha harvem.

Kuna Kalev tegi sel aastal esimest korda halloween’i kommid (olen arvamusel, et see on tõsine maksahaak mardi- ja kadripäevale – meie magusa lipulaev ei usu oma rahva kommipühasse!), mõtlesin esimest korda põhjalikult, mis siis mardi- ja kadripäeval ikkagi puudu on, et need kipuvad välja surema.

Ülalöeldust võib esimese põhjusena nimetada, et mardi- ja kadripäev pole isegi mitte riiklikud tähtpäevad. Kolmekuningapäev on. Mil põhiosa rahvast, pakun, ei järgi ühtegi tava peale selle, kui et kuusk tuleb välja viia.

Riikliku tähtpäeva staatuse on suhteliselt hiljuti saanud 2. novembri hingedepäev, mis, paradoksaalselt, võtab lõivu mardi- ja kadripäevalt, sest sügisene pime aeg enne talvist pööripäeva ongi üks pikk hingedeaeg. Ja muidugi angloameerika meedia mõjul meile jõudnud halloween, mis on sisult sama kui mardi- ja kadripäev ehk siis hingedeaja santimispäev. Ajaliselt leiab halloween aset poolteist nädalat varem ja paistab ägedam eriti lastele ja pubekatele, kes oleksid põhilised santijad.

Sotsiaalmeedias ja poeletil kiirgav küünalsilm-kõrvits musta gootiliku kolli kõrval on värvikam kui takune mardimaskeering, mis tuleks pealegi otsast lõpuni ise teha, kuna poest pole osta midagi, isegi Mardi- või Kadri-nimelist kommi mitte.

Huvitaval kombel ei paista üldine mõtteviis veel sinna nihkunud olevat, et kui kõrvitsast meeldib küünlaid lõigata, siis ei keela ju keegi seda mardi- või kadripäeval teha, nagu ei keela ka keegi mardi- ja kadrimaskeeringu tegemisel fantaasiat lendu lasta. Halloween’i ja mardi-kadripäeva suhe on nagu ameerika ja euroopa naaritsal, kus esimene on teise jõudsalt välja söönud (elupaikade kadumine ka) ja teise kui Euroopa ohustatuima imetaja populatsiooni taastamine toimub Tallinna loomaaia paljunduskeskuses.

Paralleeli saab jätkata, sest esimest korda on toimumas Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse vedamisel ning EL rahaga santimiskoolitused, et kaduvat martide ja kadride populatsiooni säilitada. Pole midagi parata, elu on muutunud selliseks, et väikest ja väärtuslikku tuleb teadlikult või kunstlikult, kes kuidas vaatab, alles hoida. Hällõuiinliku loogika järgi poleks ju mõtet ka eesti keelt rääkida, sest inglise keel on lihtsam, lahedam ja levinum. Eesti keelt ja kultuuri ei tee meile ägedaks keegi muu kui me ise.

Samas ei tea ma kedagi, kes otseselt mardi- või kadripäeva vastu oleks. Neil vähestel santivatel lastel on linnades küll üha raskem sisse pääseda, sest majadel on lukustatud koridoriuksi rohkem, vähem viitsitakse avada. Ja nagu ülal öeldud, mõjutab laste ja noorte otsuseid see, mis toimub meedias ja kaubanduses, mille taga on omakorda laiem avalik hoiak, kokkulepe ja tegevus.

Kalevile tegin viis aastat tagasi ettepaneku teha kas spetsiaalses pakendis kommisegud (miks mitte müsli ja puuviljaga, et tervislikum oleks) või spetsiaalsed kommisordid Mart ja Kadri, mille pakendi osa oleks lahtimurtav ja värvitav mask päevakohaste soovide ja mõistatustega. Samas pakis saaks olla ka kleeps, mis postkastile panna “Siin on mardi- ja kadrisandid oodatud”.

Halloween’i-santidele ei tähendaks see ukse sulgemist ja kommide keelamist, pigem kutsuda mardi- ja kadripäeval tagasi. Väikesed odavad šokolaadid saaksid olla santimis-loomategelaste järgi: mardihani, -karu, -kurg, kus pakendil sees soov või mõistatus. Ja miks ainult lastele? Saku ja A. Le Coq, kes naistarbijat püüavad, kus on kadriõlu ehk kadrikahi? Meestele mardiõlu ehk mardikahi? Sama küsimus väikestele õllepruulikodadele. Söögikohtadesse lambaliha ja orsotto, hernest ja oast mardipallid taimetoitlastele, kadri kamabrülee?

Kuivatatud puuvilja- ja pähklisegude pakendajad, kes hoolega EV aastapäeva kleepsu pakendile panid, saaksid nüüd kadri- ja mardikleepsud käiku lasta. Juba kuulen küsimust, kas peab veel ühe rahvakalendri tähtpäeva kommertslikuks keerama, kas jõulu- ja jaaniorgiast ei piisa? Tarbida ei käsi ju keegi, ise saab kuivatatud õunu jõupaberisse keerata. Kuid kui tarbida, eelistan võimalusel mingigi kohaliku seosega kaupa. Mardi- ja kadripäeval jagub kohalikku ainest küllaga.

Kui nüüd naasta artikli alguse teema juurde, et tähtpäevale on tõsiseks püsimise toeks ametlik tunnustus, siis mida oleks mardi- ja kadripäeval põhjust riiklikult tähistada? Selge vihje annab taas rahvakalendri veebileht BERTA: “16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega... Väga vana taustaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant – kedervarre või vokiga külas ringi liikunud naine. Ketraja võis liituda kadriperega, kuid vokk või kedervars võis kuuluda ka kadriema varustusse.

Kedervars ja ratas on iidsed päikese sümbolid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasi saabuvat valgust ja oli sümboolselt seotud villa- ja linakasvuga.”

Seega, olge lahked, lugupeetud riigikogulased, tublid käsitööseltsid, kadripäev võiks olla riiklik tähtpäev – käsitööpäev. Mardipäevaga sama lugu, vihje kenasti olemas: tuli laulda, pilli mängida, käratseda, lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. BERTA andmeil oli see mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Kui edasi lugeda, et mardirituaali juurde kuulus ka tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, siis kas pole see mitte eesti rahvalaul ja rahvatants? Nii et mardipäev – riiklik tähtpäev kui rahvalaulu ja -tantsu päev?

Või kui liiga pikalt kõlab, siis kokku üks riiklik rahvakultuuripäev? Sellega oleks ametlik tunnustus antud, pealegi veel aastal, mis on kogu Euroopas pärandkultuuriaasta. Mine tea, ehk kajastaks meedia siis mardi- ja kadripäeva rohkem, kaubandus ärkaks ja nii püsiksid mardi- ja kadripäev vähemalt pildil. Mis siis, et „Tujurikkuja“ teeb sketši, kus ema-isa üritavad marti-kadrit teha oma lastele, kes ninapidi on telefonis ja laulujoru “Laske sisse mardisaaan-did” peale ukse avavad ning üllatusega ütlevad: “Hällõu, in tulge, mardid ja kadrid!”

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Aarne Mägi maru värk
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Saaremaa kohtub karikafinaalis Pärnuga
Tõnu Kõrvits ja „Lageda laulud“
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (367)
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
Rae keskuse SHU asemele tuleb apteek (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (119)
Olev Ait liitub volikoguga (22)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (122)
Kaljuste organiseerib Tallinnas uut ÜRO pakti vastast meeleavaldust (10)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud