Kuidas hoida Eesti kõige turvalisemat elukeskkonda?

Autor: Karin Närep, arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, maakonna siseturvalisuse nõukogu esime
Reede, 12. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Läheneval pimedal sügisel ja talvel liiguvad mõtted üha enam selles suunas, kas minul, minu perel ja lähedastel on igapäevastes käimistes ja toimetamistes ikka piisavalt turvaline ja kindel.

Kindlasti on erinevad asutused – nii riigi, omavalitsuse kui ka vabatahtlikus sektoris – igapäevaselt toimetamas ja olemas, et tõtata appi ja aidata lahendada ohtlikke olukordi. Kuid tihti saavad need asutused appikutse siis, kui õnnetus on juba juhtunud. Me kõik, saarlased, saame aga iga päev hea seista selle eest, et õnnetusi üldse ei juhtukski.

Mõtle, mida sa ise saaksid ära teha, et kõik su kallid jõuaksid õhtul kenasti koju tagasi. Kas oled lapsele meelde tuletanud, kuidas on õige teed ületada ning et on hädavajalik tõsta pilk nii ahvatlevalt nutiekraanilt tänaval olles ning kindlasti enne sõidutee ületamist?

Kas oled kontrollinud üle, kas kõigil pereliikmetel on olemas toimiv helkur? Kas oled pere kõige väiksematele meelde tuletanud, et ka mänguhoos on reeglid, mida meeles pidada?

Ja mis kõige tähtsam – kas oled öelnud pereliikmetele, et kui näed, et keegi on hädas, anna sellest teada ja ära jää ükskõikseks pealtvaatajaks?

Kogukondade rolli olulisus

Saare maakonnas on pärast maavalitsuse tegevuse lõpetamist siseturvalisuse valdkonna korraldamise teema antud ühiselt Saaremaa valla, Muhu valla ja Ruhnu valla kanda. Sarnaselt on korraldatud ka rahvatervise teema: haiguste ennetamine ja tervislike eluviiside propageerimine on antud meie maakonna kolme omavalitsuse korraldada.

Rahvatervis ja siseturvalisus on väga otseselt seotud, sest meie tervis, sh vaimne tervis mõjutab aina suuremal määral ka meie turvalisust nii koolis, tööl kui ka tänaval. Sellel eesmärgil on loodud maakonna siseturvalisuse nõukogu, mille eesmärk on määratleda avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöös peamised siseturvalisuse korralduse probleemid ning leida neile lahendusi.

Tänapäevases siseturvalisuse käsitluses on väga oluline kogukondade roll. Meil ei ole iial piisavalt ressursi, et ehitada üles politsei- või päästestruktuurid nii, et kõikjal avalikus ruumis oleksid politseinikud või päästjad näha – eelkõige on meie ressursiks meie inimesed ise, kes saavad just erinevate õnnetuste ärahoidmiseks omalt poolt palju ära teha.

Augusti lõpus sõnastasid siseturvalisuse valdkonna erinevad toimijad neli probleemi, millega meie maakonnas eelkõige tuleb tegeleda, vaadates tänast statistikat:
- vägivallakuriteod
- liiklusohutus
- hoolimatus enda ja teiste turvalisuse vastu

- meditsiiniteenuste kättesaadavus

Saamaks aga laiemalt teada meie enda elanike arvamust selle kohta, millised on turvalisuse probleemid ja mis eelkõige paneb inimesi muretsema aastal 2018 Eesti kõige turvalisemas maakonnas, korraldab maakonna siseturvalisuse nõukogu oktoobrikuu lõpus kaks ümarlauda, kuhu kutsume kõiki kaasa mõtlema ja arutlema.

Hoidkem ennast ja üksteist, et Saare maakonnas oleks jätkuvalt turvaline ja hea elada!