[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Koli täis on nende pugu...
Autor: Urmas Hännile, pensionär
Kolmapäev, 19. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kiiduväärt, et hulk inimesi kannab 21. sajandil Eestiski veel vabal tahtel suurema või vähema entusiasmiga orjaahelaid. Pean väidetuga silmas neid 14 905 pedagoogi (Vana-Kreekas oli paidagōgós last kooliteel saatev ori), kes paari päeva eest Maarjamaal 533 üldhariduskoolis klassi ette astusid.

Paraku ei raada hariduslaanes kaugeltki üksnes need, kes oleksid sellisele tööle kõikse paslikumad ja kellele see amet oleks enim konti mööda.
Statistilise albumi “Eesti Vabariik 100” (Tallinn 2018) kohaselt oli 48 protsenti meie üldhariduskoolide õpetajatest 2016/17. kooliaastal üle 50-aastased, õpetajaskonnast vaid 14 protsenti moodustasid mehed.

Sajakonna aasta eest muide võis sarnaste näitajate hulgast leida peaaegu samu numbreid, ainult et need kõnelesid sootuks muust. Rääkisid sellest, et 1922. aastal oli üldhariduskoolide õpetajatest 52,3 protsenti mehed, pealt viiekümneseid oli aga pedagoogiperes üksnes 14 protsendi ringis.

Vaevalt on eeltoodud praeguste kooliprouade ja -härrade seisu kajastavad statistilised näitajad kahe aastaga märkimisväärselt muutunud. Küll ei saa analoogset öelda haridus- ja teadusministeeriumi ametinaiste ega -meeste toimeka askeldamise kohta: nende aktiivse mõttetegevuse tulemusena on asutus oma valitsemisalas tulnud lagedale aina uute ja uute ettepanekutega. Üks teisest vägevam.

Kui meenutada vaid viimaseid aegu, on jutukas organ andnud tööle ikka väga valusalt pihta.

Nii käidi mullu suve hakul välja plaan muuta alusharidus kohustuslikuks: kuigi 3–7aastastest käib lasteaias 94 protsenti, olla just see pisku alusharidusest kõrvalejääjaid need, kes hiljem vajavad koolis õpiabi.

Enam-vähem samal ajal soojendati üles juba 2007. aastal üle-üle-üle-üle-eelmise haridus- ja teadusministri pakutud mõte tõsta koolikohustuslikkust noore 18-aastaseks saamiseni.

Kui sellele lisada veel ettepanek, et gümnaasiumi pääsevad üksnes need, kelle põhikooli lõputunnistuse hinnete keskmine on 3,75, idee jätta eesti keele riigieksami funktsionaalse kirjaoskuse osas tähelepanuta õigekirjavead ja lõpetada numbriline hindamine, minnes selle asemel üle sõnalistele ja kirjeldavatele hinnangutele, peaks loend haridus- ja teadusministeeriumis 2017. aastal tehtud mõttetööst olema täielik. Kui piirduda üksnes üldharidust puudutavaga.

Kuid eks ulatunud otsaga haridus- ja teadusministeeriumi mängumaale haridusseadustikugi uuendamine, mille käigus tuli jutuks muudatus, mille järgi on võimalik kooli õppima asuda, tõendamata varasema haridustaseme läbimist diplomiga.

Ehk teisisõnu: bakalaureuseõppesse võib astuda keskhariduseta, gümnaasiumi aga põhihariduseta õppur. Seda juhul, kui inimene on muul viisil saavutanud võimekuse järgmisel haridustasemel õppimiseks. Vahva! Kuu peale alg- ja põhikoolid. Küll elukool vajaliku õpetab.

Võiks arvata, et pärast sedavõrd väsitavat sebimist võtsid naksid reformaatorid aega mõnusalt loorberitel puhata, kuid kus sellega. Nagu oleks kõrge haridusinstitutsiooni ametnikel olnud hirm, et vähegi pikemat pausi uuenduste pakkumises võidakse pidada laisklemiseks.

Nii leidiski nädala eest kooliaasta alguse pressikonverentsil avalikustamist järjekordne ports plaanitavaid ümberkorraldamisi.
Kardinaalseim on lennukas mõte jätta ära põhikooli lõpueksamid. Ka eesti keeles. Ka eesti keele lõpueksam! Meie keel peab olema kellelegi ikka väga vastukarva.

Olgu siinkohal veel meenutatud: sama loomekollektiiv jutlustas aastakese eest gümnaasiumi pääsu lävendist, milleks saab olema põhikooli lõpueksamite kabe keskmine hinne.
Kuid mis sest enam. Silm peast sel, kes vana asja meenutab; kes mullust suppi enam soojendab.

“Oleme jõudnud selle otsuseni, et põhikooli lõpus sellisel kujul riigieksameid ei tule,” vahendas “Aktuaalne kaamera” 28. augustil haridus- ja teadusministri Mailis Repsi kooliaasta alguse pressikonverentsil öeldut. “Sellisel kujul riigieksameid põhikooli lõpus ei ole vaja.”

Mis toodud tõdemuse juures oluline: idee pole niisama näpust välja imetud, vaid samm on dikteeritud elust endast, sest kõnealuses vallas olla kujunenud lausa revolutsiooniline situatsioon, kus alamad ei taha ja ülemad ei saa enam elada vanaviisi.

Ehk ministri sõnadega: “Koolide tagasiside on olnud väga-väga negatiivne, ütlevad, et see kiusab lapsi. See laps on õppinud individuaalse õppekava järgi, õppinud hoopis midagi muud ja nüüd järsku tuleb riik mingisuguse imeliku eksamiga, mis tegelikult kohati ei vasta ka just sellele sisule, mida seal koolis on õpetatud.”

Vaat sedasi. Selge? Nüüd üles, keda kool rõhub, pedagoogid ikkes hoiavad!
Mida selle peale kosta? Esmalt kindlasti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kahe kirjaviisi võitlemise ajast pärineva vemmalvärsiga: “Koli täis on nende pugu,/koolist ei pea keegi lugu.”

Teiseks Gaius Julius Caesari tuntud väljendiga “O tempora, o mores” ehk oh aegu, oh kombeid.

Nii ajal kui kommetel on vääramatu omadus muutuda. Jääb vaid loota, et paremuse poole ja võidule pääseb jälle terve mõistus.

Avaldatud ajalehes Pärnu Postimees.

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (17)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (9)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (13)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (12)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (15)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (13)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (17)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (15)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (12)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (9)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud