[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 22. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Karistus, või lihtsalt kius (3)
Autor: Jüri Kallas, literaat
Reede, 31. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Liigagi paljud meist arvavad teadvat, milline peaks olema ideaalne riik. Suur osa meist arvab omi arvamisi omaette või siis lähedaste sõprade ringis, mõned teevad seda avalikult. Selge see, et inimene pole kunagi rahul...

Tunnistan ausalt, et ka mina tean, kuidas asjad peavad olema, aga üsna targa inimesena annan ma enesele aru, et ega ma täpselt seda ikka ei tea, sest ühiskonna reformimine on päris keeruline tegevus. Või siiski tean, aga minu arusaam ideaalsest ühiskonnast ei kattu päris mörisevate masside arusaamaga. Õgiv ja paljunev protoplasma, või kuidas vennad Strugatskid oma kõige võimsamas romaanis „Raske on olla jumal“ neid iseloomustasidki.
Päris ideaalne ühiskond?

Kui panna kokku me ajakirjanduses erinevate kirjatükkide läbi vahendatud pilt, siis ideaalne Eesti võiks olla umbes selline.

Inimesed elavad tihedalt koos, sest nii on riigil lihtsam teenuseid pakkuda. Veel parem, kui kõik elaks Tallinnas. Inimesed teevad virisemata tööd ja lepivad mõnitava palgaga. Puhtast loodusest me räägime vaid siis, kui meil on vaja Eestit välismaalastele kiita, eriti rikastele jahituristidele. Muul ajal on loodus vaid selleks, et üks end eliidiks valinud käputäis saaks selle arvelt rikastuda. Rikkur on püha, sest tema liigutab raha, tema toob jõukuse ning me peame kõik talle tänulikud olema igavesest ajast igavesti. Ja me peame sigima, sest töötajaid on vaja!

Kapitalil pole kodumaad ja kapital peab vabalt liikuma, aga ainult rikkuri, töösturi või pankuri oma. Lihtrahvas peab raha kulutama elukohajärgselt, sest teistmoodi oleks ebapatriootlik, suisa riigi reetmine. Ja tööjõud peab saama ka vabalt liikuda – ühtepidi. Kui meie inimene läheb mujale tööle, siis on ta reetur ja võlglane, kes vilistab riigile, kes on tema peale kulutanud ja kel on seeläbi õigustatud ootused tulevasele tööorjale. Ideaalses maailmas tuleks Eestist lahkunud töötajale suur trahv määrata, ka peaks ta vanemad pensionist ilma jätma, kuna nad pole oma lapsele õigeid väärtusi õpetanud. Ja kui noored ikka kõigest hoolimata siit ära jooksevad, siis peab rikkuril olema vääramatu õigus tuua sisse odavat tööjõudu, sest rikkuril on õigustatud kasumiootused. Ja see on püha!

Jabur! Oi kui jabur!? Kuid kõik need mõtted on erinevate isikute poolt ju korduvalt välja öeldud ja seda mitte kusagil naljanurgas. Ei, tõsimeelsed arvamuslood ja suisa surmtõsised artiklid, mida autorid näevad ainuõigete tegutsemisjuhistena.

Inimene on riigi omand

Kõige nukram, et üksikisiku kõikehõlmavast kohustusest ühiskonna ja riigi eest räägivad kõik võimurid sõltumata maailmavaatest. Mõni teeb seda lihtsalt pisut enam looritatult, aga kui vaadata ilusate sõnade taha, lugeda ridade vahelt, siis avaneb täpselt samasugune pilt: lõuad pidada ja edasi teenida!

Suures plaanis on vahe vaid selles, kas okastraat meid ümbritseval taral on horisontaalne või on kuidagi risti-rästi seal peal. Tara on kindlasti ja enamjaolt on ka okastraat. Üksikisik on vaid üks peaaegu õigusteta mutrike, kes peab süsteemi sobima.

Jah, ma mõistan enam kui hästi, et ühiskond laiemalt ja kogukond kitsamalt eksisteerivadki vastastikuse kasu, vajalikkuse, abistamise, hoolimise jne najal. Kui sa aga mingil hetkel märkad, et sina annad pidevalt ära täis pudrukausi ja tagasi saad paremal juhul vaid tühja kausi, mis mõnikord visatakse sulle tagasi sõnadega, et vähe andsid, anna aga veel. Vaat siis tekib tõrge, suisa trots. Kuidas siis nii, mina ju enda otsa kohustused täidan…?

Ja kui sa selle mõtte oma täidetud kohustest valjult välja ütled, siis algab tänitamine: vähe teed, oi kui vähe, rohkem peaks, sest riik on väike ja rahvast vähe ning lahedat elu me niipea näha ei saa, jõukusest rääkimata. Nõus, täitsa nõus, et rasketel aegadel tuleb rihma pingutada, aga kui sulle räägitakse õhinal, kui hästi meie riigil ikka läheb, millised kenad kasumid riigiga seotud ettevõtetel on, siis tekib küsimus, miks sa ikka veel pead rihma pingutama?

Kui ei taha, siis sunnime!

Ja niimoodi jõuangi ma pealkirjas öelduni. Meil on otsekui mingi vildakas revolutsiooniline situatsioon, kus paljud ei taha eriti ja vähesed ei saa päris nii, nagu nad tahaksid. Vildakas seepärast, et vähesed saavad küll nagu tahavad. Nad isegi ei pea enam tegema nägu, et hoolivad... Ei, nad naeravad näkku, suisa irvitavad. Ja paljud taluvad, sest on ära hirmutatud, sest ühiskond ei ole enam vaba. Jah, mingite eriti jälkide riikideni on meil veel pikk maa minna, aga ärgu lastagu end petta, ka siin väikesel paesel maanurgal on isikuvabadustega lood päris hapud – õigemini on päris hapuks läinud.

Ja selle kõige jälgimaks avaldumisvormiks ongi üleskutsed karistamisele, kui üksikisik ei taha käituda nii, nagu talle kusagilt kõrgemalt ette on pandud. Ma ei räägi kuritegevusest, räägin sellest, kui inimesed ei taha käsukorras sigida, sest mingi abstraktne iive on kellegi jaoks kõige olulisem näitaja. Või kui kodanik otsustab, et talle aitab ja tema leiab oma õnne ja jõukuse kusagil mujal. Ebapatriootlik!? On küll, aga võib ka mõista kodanikku, kel on kannatamisest kõrini saanud.

Kõikse kurvem, et karistamise juttu ajavad ka üksikisikud, mingi osa neidsamu kodanikke, kes peaks olema hoopis süsteemikriitilised. Tundub, et õigus oli tegelasel vendade Strugatskite lühiromaanis „Põgenemiskatse“, kui ta ehmatusega nägi, et truud orjad ei esine vaid halbades romaanides.

Veel nukram, et seda karistamise juttu räägivad kodanikud, kelle elu pole ka mingi lust ja lillepidu. Ajuti jääb mulje, et sellise jutu taga on kius, kadedus ja argus. Noh, et kuidas ta julgeb niimoodi, et lööks raisale lastetusmaksu turja, las siis nutab – vaatame, kuidas ta siis veel elab. Ah, et lapsed on välismaal, ei toetagi Eesti majandust. Selge värk, võtame siis vanematelt pensioni ära. Mis sest, et pension on niigi väike ja riik oma pangakäsilastega on selle veel kuhugi huugama pannud. Võtame selle pisku ka ära. Las siis lapsed tulevad siia hädaorgu tagasi või saatku vähemalt vanematele raha!

Kius ja kadedus ning viha vales kohas ja vales suunas. Täiesti tüüpiline truu ori – püksata, aga põhimõtetega!

Täna loetuimad
Kuressaares avastati kanepikasvatus (35)
Mees lõi isale kahvliga selga (6)
Saaremaal kütiti rekordsarvedega punahirv  (8)
Taimetoitluse propagandast kõrini (9)
Vald tunnustas südamega tehtud töö tegijaid (9)
Saare maakonnas elab neli saja-aastast  (2)
Õnneonn soovib vallalt üürikulude toetust
Vallakohtud luubi alla
SÜG-i nimekonkursi võitis Saaremaa Ühiskolleegium (14)
Mustjalast toodud Kuressaare jõulupuu sai paika (8)
Kaubamajast sai stilistide mängumaa (1)
Rehvipõlengu risk Kuressaares on lõplikult maandamata (2)
Saare Arenduskeskus viis laevaehitajad Amsterdami messile (5)
Saare maakonna koorilaulupäev Valjala rahvamajas
Ave Alavainuga luule- festivalist ja niisama elust (1)
Nädala loetavuse top 5
Kuressaares avastati kanepikasvatus (35)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (28)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (27)
Kus lõpeb nali? (12)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Kommentaarid
Mees lõi isale kahvliga selga (6)
Kuressaares avastati kanepikasvatus (35)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (27)
Vald tunnustas südamega tehtud töö tegijaid (9)
Taimetoitluse propagandast kõrini (9)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (9)
SÜG-i nimekonkursi võitis Saaremaa Ühiskolleegium (14)
Saaremaal kütiti rekordsarvedega punahirv  (8)
Mustjalast toodud Kuressaare jõulupuu sai paika (8)
Saare Arenduskeskus viis laevaehitajad Amsterdami messile (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud