[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 23. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Neljas võim ruulib!? (12)
Autor: Toomas Alatalu, poliitikust ajakirjanik
Neljapäev, 16. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pole raske märgata, kuidas nii maailmas kui ka Eestis praegu puhkevates aruteludes lööb omaette ja võimuka tegijana läbi ammu neljandaks võimuks tituleeritud ajakirjandus.

See, et ajalehega saab nii mõnegi poliitiku võimult kukutada või teatud reformi läbi viia, oli ammu teada. Seda, et ajakirjandus paneb enda pilli järgi tantsima kõik kolm muud võimu – seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, kes seejuures toimetavad ikkagi koos ja teatud üksmeeles, – tõdeb maailm esmakordselt. Põhimõtteliselt uus asjade seis sündis hämmastava kiirusega USA-s, kus ajakirjanduse rünnakud 2016. a. valitud presidendi vastu ületavad kordades selle, mida on Trumpi vastu ette võtnud tema vastasleerid.

Nii demokraatide kui vabariiklaste ridadest. Seadusandlikust ja kohtuvõimust rääkimata. Endale täieliku vabaduse võtnud ajakirjanikud võivad sõna otseses mõttes dikteerida presidendi mõttekäike, mida kujukalt näitas Trumpi ja Putini pressikonverents Helsingis. USA presidendi vastaseks osutus seal mitte tema kõrval seisev Venemaa president, vaid hoopis kohale lennanud USA ajakirjanikud, keda ei huvitanud USA-Venemaa võimalikud uued kokkulepped, vaid see, kas Moskval võib olla kompromiteerivat materjali Trumpi ja tema naise kohta. Trump laveeris, mis sai, ent mõistagi andsid USA enda ajakirjanike Trumpi-vastased küsimused Putinile hea võimaluse Moskva propaganda esitamiseks, mida ta käigult tegi.

Ajakirjanike sõna otseses mõttes päheistumine poliitikutele on otsapidi jõudnud ka Eestimaale. Esialgu veel tagasihoidlikel teemadel, ent ikkagi. Võtkem kasvõi telelegendi Mati Talviku mälestustseremoonia puhul kõlanud küsimus – miks ei olnud kohal presidenti ja riigikogu esimeest? Tegelikult küsiti/nõuti presidendi kohalolekut ka paar kuud varem teise ja traagilise surma puhul. Kui pisutki mõelda, siis – kas veel aasta tagasi oleks säärane küsimus kõlanud?

Eesti presidendi amet ehk mida ta peab ja võib teha, on seadustega piisavalt kaetud, ent iva ongi selles, et ajakirjanike alatine huvi midagi korda saata ja kui vaja, siis ka kerge seaduse ja eetika rikkumise hinnaga, on nüüd muutunud kõikelubatuks. Miks ka mitte, kui kõigil on silme ees USA ametivendade toimetamine, milles keegi ei vaevu küsimagi – kas Valge Maja peremehe puusalt tulistamine on USA ja demokraatliku maailma huvides või mitte.

Tagatipuks on seis juba säärane, et presidenti tulistatakse mitte tema enda, vaid mõne ajakirjaniku sõnade või mõttekäigu pärast. Heaks näiteks siin on nn Montenegro kuumade poiste teema. Sissejuhatuseks vast seda, et kuna Trumpil puudub USA poliitikute n-ö kohustuslik haridus, siis on algusest peale käinud tema lakkamatu püüdmine väikeriikide teemadega. Sellest ka Eesti ootamatu mainimine 2016. a. valimiskampaanias, mis õnneks näitas, et Trump teab meie panust NATO-sse 17. juuli 2018 sai Trump intervjuus Fox News’ile ajakirjanikult samalaadse küsimuse: „Miks ma peaksin saatma oma poja Montenegrot kaitsma?“ Jällegi ilmnes, et Trump kohta ja peamist tema ajaloost teab (pealegi on tema mõlemad naised Balkanilt), sest ta vastas, et tegu on väikse (600000 elanikku – T.A.) ja väga vapra rahvaga.

Edasi tuli ebaõnnestunud lause: „Nad võivad olla väga agressiivsed ja, palju õnne, olemegi kolmandas maailmasõjas.“ Ajakirjanik võinuks öeldut täpsustada, ent jutt läks muudele teemadele ning see lause ja just sõna agressiivne läksid kuuma uudisena levikusse. Lisamata seda, et montenegrolased ei alistunud kunagi türklastele, kes vallutasid kogu muu Balkani. Sedagi, kuidas Euroopa pealinnad reetsid nad uuesti Moskva ees kannuseid teenides 1991–2017, aga nad jõudsid ikkagi nii Euroopa Liitu kui NATO-sse. Jõudsid kohale tänu oma enesekindlusele ja muu maailma valede kiuste ehk on lausa arusaamatu – miks nad nüüd järsku sõda tahavad!? Mis teha, kui ajakirjandus võib teha kõike.

Üldiseks reegliks on kippumas seis, kus ajakirjanikud ise sõnastavad väited ja küsivad poliitikutelt neile üksnes „jah“ või „ei“ vastuseid. Järgneb väidete säärane serveerimine, mille puhul on juba raske kindlaks teha, mida ütles poliitik ja mida ajakirjanik. Aga nii ju käivad asjad Eestis. Näide 21. juuli Laupäevalehest. Ajakirjanik Liisa Tagel küsitleb Marina Kaljurandi: „Kas selliste ütlemistega isikud nagu Urve Palo, kes teatas, et Indrek Saar sobiks pigem EKRE kui sotside esimeheks, tuleks erakonnast välja visata? M.K. “Ei, Urve Palot ei pea erakonnast välja viskama.“ Sotsiaalmeedia hakkas veel eelmisel õhtul kihama sõnumist, et (SDE uustulnuka) Kaljuranna arvates ei pea (minister) Palot erakonnast välja viskama ja 23. juulil saidki kõik teada, et Palo lahkub nii valitsusest kui ka erakonnast. Mina küll julgen väita, et selles sai otsustavaks ajakirjandus. Konkreetselt küll mitte küsimuse formuleerija, kes kõik korrektselt kirja pani, vaid kümnete teiste taidlemine võõra uudise kallal, mida juba ammu ei katse autoriõigus ja mida võib töödelda nii kuidas soovid.

Tõesti huvitav – kaugele ajakirjandus end säärase enesekehtestamisega jõuab? Õigemini – kaua ülejäänud kolm võimu seda taluvad?

Täna loetuimad
Vald on valmis Maasilinnale õla alla panema
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega
Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev
Kultuur on kogukonna enda teha (1)
Avati uudne lutserniekstrakti tehas
Saaremaal autovabadust ei tähistatud (1)
Ametikooli restoranis tuleb metsaandide nädal
Loode tammikus toimus Liikudes Tervemaks sügisjooks
Viikingid said eile kauaoodatud võidu
Maailma koristas ligi veerandsada tuhat eestlast (1)
Janar Mai võttis seeria üldvõidu
Sada aastat mõisaaja lõpust
JUHTKIRI - Kui ise ei tee, jääb tegemata
Võrkpallikoondis jäi EM-il võiduta
Nädala loetavuse top 5
Vald on valmis Maasilinnale õla alla panema
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega
Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev
Kultuur on kogukonna enda teha (1)
Avati uudne lutserniekstrakti tehas
Kommentaarid
Maailma koristas ligi veerandsada tuhat eestlast (1)
Kultuur on kogukonna enda teha (1)
Saaremaal autovabadust ei tähistatud (1)
Valjala lasteaed vajab lisarühma jaoks üle 9000 euro (1)
Külaselts soovib Paatsa-Tuiu tee mustkatte alla viimist (3)
Kas on kohane võrrelda võrreldamatut? (6)
Mustlased panid memme säästud tuuri (6)
Maanteeamet jättis hankest välja lennuki vanuse (6)
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (21)
Homme avatakse Saaremaal pidulikult taimeekstrakti tehas (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud