[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 10. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Kui unustada halb, siis takkajärgi mõjub naljakalt (81)
Autor: Jüri Kallas
Laupäev, 11. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Hiljuti ühes kohvikuvestluses küsiti minu käest, et miks ma olen nii kriitiline nõukaaja asjus, kui samas räägin pidevalt kõiksugu lõbusaid lugusid selle aja kohta. Veel öeldi, et ega mitte ainult mina, et paljud inimesed räägivad lustlikke lugusid nõukogude võimust Eestis, aga needsamad inimesed ütlevad, et Nõukogude Liit oli kole riik ja elu halb.

Eks ma mõtlesin pisut ja ütlesin, et inimestel on kombeks meenutada head ja lõbusat, et halb kiputakse unustama... Milleks meenutada halba, valu ja kannatusi. Vähemasti iseenda kohta võin ma seda küll öelda. Jah, ma arvan end üsna hästi teadvat, kui inimvaenulik riik oli Nõukogude Liit, aga ma ei mõtle kogu aeg sellele, minu elu on siin ja praegu ning juba isegi minu jaoks muutub nõukogude riik aasta-aastalt üha müütilisemaks, rääkimata siis noorematest, kes pole oma teadliku elu jooksul seda riiki näinud või kogenud.

Selguse huvides mainiks, et olen sündinud 20. aprillil 1967. Ühel päeval Hitleriga ja kaks päeva enne Leninit, oktoobrirevolutsiooni poolsajandi juubeliaastal. Sündisin ja kasvasin Pärnus. Noh, et võib-olla oli siin saarel kuidagi teistmoodi...

Vorsti, vorsti!

Minu sünniaasta näitab, et ma nägin Praha kevade järgset brežnevlikku roiskumist ja allakäiku, nägin kuidas riik iga aastaga vaikselt ja vääramatult mülkasse vajus. Eks ma olin noor ja kõigest alati aru ei saanud ning ega vanemad inimesed ka kõike minu kuuldes ei rääkinud. Aga mäletan, kuidas ma väga väikese lapsena toidupoes jonnisin, et ei taha Doktori vorsti, et ostame Lastevorsti. Olgu, ma tõesti ei mäleta, kas igas poes oli selline vorstivalik või oli just selles konkreetses poes, mis asus üsna ligidal sõjaväelennuväljale.

Mäletan ka seda, kuidas mõned aastad hiljem juba koolipoisina ja uues elukohas ema mind poodi saatis. Pood on muidugi palju öeldud – tegu oli toidukioskiga, sest tüüpiliselt Nõukogude Liidule olid uued elumajad valmis ehitatud, aga toidupoodi uude elamurajooni ei taibatud teha.

Oli vaid üks putka, kus läbi luugi küsisid seda, mida vitriinis nägid. Vaat ema saatis mu sinna kioskisse ja ütles, et ära vorsti osta, vaata, ehk saad rulaadi. Meeles on, et saingi rulaadi. Siis aga ehitati suur ABC-tüüpi pood ja kiosk likvideeriti ning umbes sel hetkel lõppes vorstivalik, rulaadist rääkimata. Lühidalt: isegi lasteaialaps või koolipoiss märkas, kuidas elu-olu aasta-aastalt kehvemaks muutub.

Toiduvalikule panid lõpliku põõna kas olümpiamängud või reiganoomika. Oli kuidas oli, aga eelmise sajandi 80ndate alguses kadus poodidest praktiliselt igasugune kaup ning tarbija võis vaateakendel ja poeriiulitel näha ülimalt kunstipäraseid püramiide neist vähestest kaubaartiklitest, mis veel igapäevaselt ja vabalt müügis olid. Või ja vorst pandi müüki tööpäeva õhtul alles poole viiest, et tööinimene saaks töölt tulles ka midagi osta. Kui õnnestus, sest umbes sellest kellaajast hakkasid poodidesse moodustuma järjekorrad: kõigepealt ostukorvide järele ja siis lihaletti ning lõpuks kassasse. Kaupa oli nii ehk naa vähem kui ostjaid.

Võib ju öelda, et elu ei koosne ainult vorstist. Teisalt, toidukaubandus on üks parimaid mõõdikuid: süüa on või siis pole, ka hinnatõusud on toidukaubanduses kõige julgemad ja paremini näha. Toitu vajavad ju kõik. Olgu, nõukogude ajal oli paljudel eestlastel olemas n-ö tagala vanemate, vanavanemate või teiste lähisugulaste majapidamiste näol maal.

Samas, kui aga rääkida vaimutoidust, kas rääkida siis näiteks mitmekesisest kirjandusvalikust, raamatute kättesaadavusest üldse või filmide valikust kinodes? Või hoopis rock- või popmuusikast? Või siis vaba mõtte levikust või tsensuurist üldisemalt? Kes sel ajal elasid ja vähegi mingit arusaamist elust ja ilmaasjadest evisid, siis nemad juba muigavad, või vihastuvad... Või saavad aru, et lõõbin siin küüniliselt.

Selles riigis pole mõtet mõtelda,
ikka saab sust teisitimõtleja.
Kui sa kohaned selle ühiskonnaga,
miskit väärt sa pole enam inimesena.

Nõnda laulis ansambel J.M.K.E. Jah, eks selliseid sõnu võib iga riigi kohta öelda, aga konkreetselt laulis Villu Tamme seda siiski Nõukogude Liidu kohta.
Arusaamatu nostalgia

Olgu, nõukogude riik on üle veerand sajandi juba minevik ja samapalju aastaid on meil juba ka oma riik. Ja siis ma loen ikka ja jälle, kuidas mingid inimesed muudkui räägivad, kui tore oli Nõukogude Liit, kuidas sel ajal oli hea elada.

Kuidas kõigil oli töö, kuidas toitu oli küll ja kuidas see polnud üldse keemiat täis jne. Ausalt öelda on sellist luuludest kantud valet üsna võigas lugeda.

Jah, väga väikese rahaga sai hakkama, aga eluks seda ka nimetada ei saanud, heaks eluks ammugi. Kuna piirid olid kinni, siis enamus inimesi elas kui kotis ja ei osanudki paremat tahta.

Noored sotsikarva intlid räägivad ja kirjutavad aga nüüd õnnelikust nõuka-lapsepõlvest. Kindlasti võib väita, et lapsepõlv oli Nõukogude Liidus õnnelik. Lapsepõlv on alati ja igal pool õnnelik, või vähemasti mäletavad inimesed täiskasvanuna seda niimoodi. Ikka ja jälle see tervendav unustamisvõime.

Tunnistan ausalt, et kui ma vaatan nende nostalgitsejate eluloolisi andmeid ja haridustaset, siis ajuti mul tekib küll küsimus, et kuidas nad nii rumalad saavad olla, või tekib küsimus, et kes ja kuipalju neile maksab, et nad taolist juttu räägivad.

Ma suudan veel mõista, kui niimoodi räägib kunagine nomenklatuuritöötaja või taolise järeltulija... Noh, et elu oli hea ja kompartei poolt saadud materiaalsed hüved kindlasti moonutasid tõelisuse adumist.

Mis seal salata – ma ei pea meie praegust riiki mingiks mõnusaks kohaks, kus elada. Kuna ma olen aga eestlane ning minu tööd ja hobid on seotud eesti keele ja kultuuriga, siis ega mul eriti valikuid pole. Samas, kui ma peaksin valima, siis iga kell eelistaks ma praegust stagneeruvat Eesti Vabariiki, kui kunagist Nõukogude Liitu, kaasaegsest Venemaast ei hakka ma parem üldse rääkima.

Loomulikult ei taha ma väita, et Nõukogude Liit ja Eesti NSV selle koosseisus oleks olnud mingi eriline põrgu. Ei olnud põrgu, vähemasti 70ndatel ja edasi. Pigem oli kui räämas kommunaalkorter, kus aeg-ajalt püüti mingit arusaamatut korda luua. Eks Stalin oli ammu surnud ja maisimehest Nikita ka koduaresti pandud, valitses joodik ja elumees Ljonja, kelle tervisliku seisundiga sünkroonis käis alla kogu riik.

Tagantjärele nimetati neid seisakuaastateks ehk stagnatsiooniks, kõnekeeles stagnaks. Totter, lodev ja ajuti päris vastik riik. Kui halb unustada, siis tõesti üsna sürrealistlik ja naljakas kogemus. Kuid kas ka igatsemisväärne kogemus?

Täna loetuimad
Tänasest uus bussiliin
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Tarbijat diskrimineeritakse?
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kaarma naised väge täis
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse
Saaremaa VK saab karikat kaitsta kodus
100 aastat ja 140 meetrit sõprust
Korvpalliülevaade
Kristina Kuusk valmistub aasta alguse MK-karusselliks
Praamireisijate arv kasvas novembris 12%
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Tarbijat diskrimineeritakse?
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (82)
Olev Ait liitub volikoguga (16)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (361)
Euroopa inimõiguskohus lükkas saarlaste kaebuse tagasi (3)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (68)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (118)
Saaremaa lõõtspillimängijad pakuvad pühademeeleolu (1)
Valjala kortermajades on tuleohutus paranenud (12)
Väle Pätt toimub pättide kodumaal Muhus  (1)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud