[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 10. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Riik – see on inimesed (2)
Autor: Jüri Kallas
Reede, 20. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui uus vabariik tuli, siis ajas õhin ja entusiasm üle ääre – tulipäisemad lubasid helgema tuleviku ootuses kartulikoori süüa. Eks eufooriale järgneb pohmell ja hiljem tüdimus, või suisa tühjus hinges, ning eks taolise meeleseisundi tunnistajad me praegu oleme.

Seda helget tulevikku ei ole ja ei paista ka tulevat ning inimesed on väsinud ootamisest. Omal ajal sai ju kommunismi oodatud, mis mõningate lubaduste järgi oleks pidanud juba olümpiaregati ajaks saabunud olema. Nüüd oodatakse, mil Kalev koju tuleb ja kõik uueks ja õitsvaks muudab. Ootajal aga aeg pikk ja elu muudkui voolab lõpu poole. Olgu, nõukogude võimu ajal võis end lohutada, et võõras võim ei hooli meist, et vaat kui oleks Eesti riik...

Jah, praegu on parem kui nõukogude ajal, päris kindlasti on, kuid eks oma riigile ole ka nõudmised kõrgemad. Mis peamine – inimesed tunnevad, et nende arvamised, mõtted ja mis peamine, mured ei lähe kellelegi seal kõrgemal, otsustajate seas, eriti korda. Tekib lausa ketserlik mõte, et ka see ei ole meie riik. Võib küll end lohutada, et kõik paha tuleb Brüsselist nagu enne tuli see Moskvast. Kuid eks nõukaajal viisid Moskva korraldusi siinmail ellu meie oma inimesed ning nii on praegu ka Brüsseli soovitustega, mis siinmail enamjaolt käskudeks muutuvad...

Võib ju rääkida, et demokraatia ja rahva võim ning küsida retooriliselt, et mida sa ise oled ära teinud. Samas, inimesed saavad ju väga hästi aru, et suurt midagi teha ei ole ning vali, kuidas tahad, ikka saad needsamad näod. Tekibki käegalöömine, mille avaldumisvormideks on ka prügi täis teeperved või rekordarv purjus juhte jaanipäeval. Otse loomulikult pole kõik inimesed sellised, enamik on alati seaduskuulekad, kas siis sisemisest vajadusest või karistuse hirmust. Küsimus pigem selles, kui mingi negatiivsem ilming juba liigmärgatavaks muutub.

Võimalik, et probleem on eestlaste liig lühikestes omariikluse perioodides, et enamuse ajast on riik võõras olnud ning pole seda oskust olla ise peremees ja seista enda eest. Eks tasase ja allasurutud rahva üks võimalus meelsuse näitamiseks oligi veretu-tuim vastupanu. Olgu siis mõisa köit lohistades, nõukogude riiki varastades, või kasvõi prahti maha loopides.

Ma ei tahaks siin üldse muret, õnnetust ja häda kraaksuda, aga nähes ümberringi toimuvat, tulevad just sellised mõtted. Tunnistan ausalt, et kui ma kuulen kedagi oma tuttavatest arutlemas või kaeblemas kui valesti ja viletsasti kõik on, siis püüan ma pigem leida vastuargumenti, et mis hästi on, püüan lohutada. Samas tuleb tunnistada, et neid vastuargumente on teinekord suhteliselt keeruline leida ja rääkimata lohutamisest.

Vaata, kuidas tahad – võim on võõrandunud ja üha enam võõrandub. Inimesed võivad olla lihtsad ning valitsejate ja ametnike arvates suisa rumalad, aga inimene tunneb ära, kas ta läheb korda, kas temast hoolitakse või mitte. Vaistlikult tunneb, isegi kui ei oska seda sõnadesse panna.

Ma ilmselt ei pea hakkama rääkima mingist eriplaneeringuga tselluloositehasest või Rail Balticust. Piisab kui rääkida koolide ja haiglate sulgemisest, esmaste teenuste kaugenemisest ja kättesaadavuse vähenemisest. Jah, võib ju rääkida kulude kärpimisest või millest tahes. Kuid kui inimesed on maksnud maksud ja lepingu omapoolse otsa täitnud, siis ei pea inimesi huvitama, kuidas teine pool oma asjadega hakkama saab. Peab saama ja punkt. Pealegi, juttu vähesest rahast on raske uskuda, kui vaadata, kuhu ja kuidas raha loobitakse.

Meil on probleemide lahendamisel mindud aga pigem teist teed. Vassimine ja varjamine ning, mis kõige hullem, inimeste arvamuse ja mõtete peale vilistamine. Et kui kümne aasta eest nähti isegi vaeva ja püüti head nägu teha ning mõeldi välja kasvõi kenasid vabandusi, miks asjad pole nii, nagu peaks. Praegu ei lähe korda, ei vaevuta isegi midagi seletama-põhjendama, antakse lihtsalt nipsakaid, suisa ülbeid vastuseid.

Ja kodaniku asi on lõuad pidada ja püüda edasi elada. Ei, vabandan, lõugu ei pea pidama, tuleb kaaskodanike peale kaevata, vihjeid anda, sest riigi arvates oleme me kõik sulid ja petised... Kuidas see kultusfilmis „Viimne reliikvia“ oligi: „ /.../ te kõik olete joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, taignapead!“

Võib ju väita, et inimeste pisikesed mured pole olulised... Või lihtsalt mitte nii olulised. Olen nõus, et hea ettevõtluskliima või start up’ide arv pealinnas on ka oluline, aga kõik algab siiski inimesest. Tavalisest inimesest ja sellest, kui terved on ta hambad, kuidas söönud, kuidas riides, kas ta on võimeline ostma kuus kasvõi ühe raamatu, käima korra teatris-kinos, korra aastas reisima. Lühidalt, kui rahulolev on tavaline inimene. Justkui pisiasi, aga kui inimesed on rahul, on õnnelikud, siis on parem olla. Kui pisiasjad laabuvad, siis edenevad ka suured...

Või võib siis riigimehelikult öelda, et rahvas on lihtsalt haige. Kuid me kõik ju teame, kuhu selline avaldus eelmise vabariigi ajal viis. Olgu, oli ka keeruline rahvusvaheline olukord, aga millal see väikeriigi jaoks mittekeeruline on?

Haige, heitunud, vaene, elult peksasaanu ei ole tugev, ei ole väärikas... Ta võib sinnapoole püüelda, mõnel isegi õnnestub olla, aga oi, raske on see. XXI sajandi teise kümnendi lõpus võiks raskused olla ehk pisut teistsugused, kui lihtlabane olmemuredega maadlemine. Tugev riik on tugevad inimesed.
Vaimult tugevad, väärikad.

Täna loetuimad
Tänasest uus bussiliin
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Tarbijat diskrimineeritakse?
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kaarma naised väge täis
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse
Saaremaa VK saab karikat kaitsta kodus
100 aastat ja 140 meetrit sõprust
Korvpalliülevaade
Kristina Kuusk valmistub aasta alguse MK-karusselliks
Praamireisijate arv kasvas novembris 12%
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Tarbijat diskrimineeritakse?
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (82)
Olev Ait liitub volikoguga (16)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (361)
Euroopa inimõiguskohus lükkas saarlaste kaebuse tagasi (3)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (68)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (118)
Saaremaa lõõtspillimängijad pakuvad pühademeeleolu (1)
Valjala kortermajades on tuleohutus paranenud (12)
Väle Pätt toimub pättide kodumaal Muhus  (1)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud