[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Tõsine jutt tõsistest asjadest, positiivse noodiga (4)
Autor: Maire Forsel, Leisi Lapikoja omanik
Neljapäev, 19. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Teen oma mõtetes korrektuure ja vaatan tagasi kõigele sellele, mida viimastel kuudel olen läbi elanud. Tahaksin teiega oma mõtteid jagada, ehk on vähihaigetel ja nende lähedastel sellest kasu.

Kui sügisel 2017 rinnavähidiagnoosi sain, kukkus hetkeks minu jaoks kogu maailm kokku. Teel arstikabinetist autoni ma mõtlesin, et nüüd ongi kõik – mul on vähk ja ma suren varsti ära. Sellega seoses oli järgmine mõte, et kuidas ma küll seda oma lastele ütlen. Mõte sellest, et pean neile teatama, et nende emal on vähk, täitis mind pealaest varbaotsteni hirmuga. Kui ma Tallinnas olles tavaliselt ka noorema tütre juurest läbi hüppan, siis seekord sõna otseses mõttes põgenesin kiiresti saarele tagasi. Ma ei julgenud sinna minna, sest teadsin, et nii kui ma neile oma haigusest rääkima hakkan, kukun vesistama ja teen sellega asja palju hullemaks. Väga-väga raske on oma vähidiagnoosist teada anda neile, keda siin maailmas kõige rohkem armastad. Nii otsustasingi oma lastele sellest telefonis rääkida ja teha seda võimalikult optimistlikult, et mitte neis liigset hirmu tekitada. Mul oli hädasti vaja jätta neile mulje, et kõik on kõige paremas korras.

Ma ei tea, kuidas teistega, aga mina tundsin nii, et kui ma nüüd ära suren, siis ise elan ma selle igatahes palju kergemalt üle kui mu lähedased. Mõtlesin, et elu siin maa peal ongi ju meie kõigi jaoks ajalik ja mitte keegi meist siia maa peale ei jää. See natuke lohutas, aga kahju oli, sest tundus, et pool elu võiks veel ees olla. Samas mõtlesin tagasi ajale enne aastat 1963, mil ma sündisin – et imelik, et enne seda aastat ei tundnud ju keegi minust siin maailmas puudust ja ma ise ka ei teadnud, et võiksin üldse olemas olla. Et kui mind polnud enne ja ei ole ka pärast, et mis siin siis vahet on. Mõtted surmast ja kurbus selle üle, et võib-olla tuleb lähedastest lahkuda varem kui tahaks, ongi minu arvates vähidiagnoosi saades kõige raskem taluda.

Kõigi nende kuude jooksul on mulle kirjutanud väga paljud inimesed, kes ise või kelle lähedased on vähki haigestunud. Praktiliselt igal nädalal saan ühe sellise kirja, millest õhkub muret ja paanikat. Rinnavähk, verevähk, kõrivähk jne. Iga päev saab keegi Eestis sellise diagnoosi. Ja kõik on alguses sellest teadmisest väga endast väljas. Sageli ma näen, et arst pole seda haigust piisavalt lahti seletanud ega ka rääkinud, mida see kõik nüüd inimesele kaasa toob. Ja kindlasti paljudele on räägitud, aga hetkel, kui saad diagnoosi, oled lihtsalt nii endast väljas, et mitte midagi ei jää meelde. Nii ma siis olengi püüdnud aidata, kuidas oskan, kuigi mõnikord on küll selline tunne, et mitte midagi ei oska lohutuseks öelda.

Aga nii palju saan ikka alati aidata, et jagada oma kogemust keemia- ja kiiritusravist ja püüan seda teha võimalikult optimistlikult, sest tean, kui tähtis on just psühholoogiline häälestatus enne neid protseduure. Olles nüüd ka lugenud ajuteadlaste viimase aja avastustest, siis seda enam pean oluliseks, et vähihaige alustaks oma raviga võimalikult positiivse hoiakuga – see võib ära hoida isegi keemiaravi ajal tekkiva iivelduse.

Mul endal läks keemiaravi talumine käest ära alles kolmandal korral, kuna jätsin ühe tugevama iiveldusvastase tableti võtmata ja selle tõttu panin maha korraliku okseralli. Pärast seda olin juba täidetud sellise hirmuga, et iiveldama hakkas juba enne kui üldse päevaravi uksest sisse sain ja kuuendal korral istusin keemias oksekauss nina ees. Seetõttu on väga oluline, et keemiaraviga ei hirmutataks ja et haiges ei tekiks ootus, et nüüd kohe-kohe hakkab mul väga halb. Sest kui see ootus on sinu sees, siis kindlasti hakkabki.

Üks asi, millega peab arvestama, on lähedaste ja tuttavate erinevad reaktsioonid. Vähihaige psüühika on väga habras ja kõik, kes tahavad teda aidata, peaksid sellega arvestama. Sa pead haigena olema tugev, aga kui keegi hakkab sind haletsema, siis see tugevus kaob. Ja veel hullem on, kui keegi sind kritiseerib – kahjuks on seegi võimalik ja ma pole siiani aru saanud, millest võiks selline kritiseerimine põhjustatud olla. Võimalik, et keegi on end sinu kõrval väga kaua alaväärse ja väärtusetuna tundnud ja sinu diagnoos annab talle võimaluse lõpuks ometi olla sinust parem – et näed nüüd, oled terve elu valesti elanud ja saidki nüüd siis selle vähi kätte.

Võimalik ka, et süüdistamine ja kriitika tekib mõnes lähedases hoopis sellepärast, et ta on sinu haigusest teada saades nii suures šokis, et ei oska seda olukorda enda jaoks kuidagi teisiti mõtestada, kui sind kritiseerides. Igatahes on kindel, et kui lähedaste hulgas juhtub mõni selline inimene olema, siis teeb see olukorra vähihaige jaoks määratult raskemaks.

Sind ootab eest teadmatus ja pikk ning raske ravi ja kuna just psühholoogiline pool on see, mis paljudel kõige rohkem alt veab, siis on äärmiselt raske, kui perekonna siseringis on mõni selline õeluskott. Siis peab haige olema veelgi tugevam, et ka negatiivsetest suhtumistest üle olla, justkui tal ilma selleta vähe muresid oleks.

Teine asi on suhtumine sellesse, kui aktiivne peaks vähihaige kodust väljaspool olema. Mulle ütles onkoloog kohe esimesel visiidil, et tuleb elada võimalikult tavapärast elu, siis on neid pikki ravile pühendatud kuid kergem üle elada. Soovitati olla võimalikult aktiivne ja mitte jääda koduseinte vahele istuma.

Alati pole see muidugi võimalik, sest keemiaravi ajal on päevi, kus ei suuda isegi telekat vaadata, sest terve ilm käib ringi ja sellises seisus ju kodust väljas ei tegutse. Aga tavaliselt möödub see mõne päevaga ja siis oled kuni järgmise keemiaraviseansini jälle vormis. Nii et kõik patroneerivad ja ülehoolitsevad suhtumised, et vähihaigele öeldakse, et võta nüüd rahulikult ja ära tee seda või teist, kuna sul pole liigset stressi vaja – ükski selline soovitus ei ole vähihaige huvides.

Las inimene ise otsustab, kui palju ta suudab ja mida ta teha tahab ja kui ta on kodust väljas aktiivne, siis seda tuleb vaid toetada. Mida aktiivsemat elu vähihaige elab, seda kergem tal on. Ja kui ta tahab omaette olla, siis tuleb talle ka seda võimaldada. Märksõna ongi siin vähihaige enda enesetunne – sellest tulebki lähtuda. Tema on haige ja teie olete terved, teil pole ettekujutust, mis tunne haigel on. Seda teab vaid ta ise, nii et laske tal endal otsustada.

Meditsiin on tänapäeval nii kaugele arenenud, et väga paljusid vähi vorme osatakse edukalt ravida. Olenevalt diagnoosist on isegi neljanda staadiumi vähiga võimalik veel palju aastaid elada, nii et isegi selline staadium ei ole kohe maailma lõpp. Täna on keemiaravi, mis muide koosneb sageli muuhulgas looduslikest ainetest, selliselt arenenud, et kehasse lastav vedelik leiab üles kõik kiiresti arenevad rakud ning tapab nad.

Kahjuks on mõned kiiresti arenevad rakud ka terved rakud (luudes ja juuksejuurtes näiteks), seega tuleb arvestada, et ka need saavad mõjutatud. Mulle endale juustekadu kurbust ei tekitanud – pigem on see osutunud hoopis põnevaks ja tänu sellele olen saanud teada, et siilipea on tükk maad etem kui pikk juus. Ma poleks omal algatusel julgenud sellist soengumuutust ette võtta, sest poleks teadnud, milline tulemus on. See oli minu jaoks keemiaravi positiivne pool.

Praegu on aga väljatöötamisel uued vähiravimid, mis peaksid transportima rakke tapva keemia otse vaid haigete kohtade pihta, st tulevikus on vähiravi veelgi tõhusam. Loodetavasti tuleb see aeg varsti, kus keemiaravi muutub paremini talutavaks. Seniks aga saame hakkama ka sellega, mis täna on ja oleme tänulikud, et arstiteadus nii kaugele on arenenud, et võimaldab paljudel vähihaigetel ellu jääda. Vaid paarkümmend aastat tagasi see mitmete diagnooside puhul nii ei olnud.

Loodan, et neist mõtetest oli kellelegi kasu.

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (1)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (13)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (9)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (8)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (11)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (14)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Kommentaarid
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (9)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (8)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (13)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (11)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (14)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Autol purunes parklas kütusevoolik (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud