[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Viimane miil pakub linnaelule tehnoloogilist alternatiivi
Autor: Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, SDE
Reede, 13. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Iga päev otsustab umbes kümme Eesti inimest oma senisest kodukandist lahkuda ja elu Tallinnas sisse seada. Samal ajal võimaldab tehnoloogia järjest enam olla asukohast sõltumatu, teenida endale ja oma perele leiba suurtest keskustest eemal. Ülikiire ja taskukohane internet pole aga kaugeltki igasse Eesti nurka jõudnud.

On selge, et kaasaegne töö- ja ettevõtluskeskkond, nagu ka kogu muu eluolu, eeldavad püsiva ja kiire interneti kättesaadavust. Viimase puudumine on üks põhjuseid, miks inimesed hääletavad jalgadega ja kolivad maalt ära, peamiselt Tallinnasse. Kui enamikes maakondades elanike arv kahaneb, siis pealinnas see aina kasvab. Tänavu mais ületas tallinlaste arv rahvastikuregistri andmetel juba 450 000 piiri.

Püsiühendus pealinnast välja

Nii ongi ellu kutsutud viimase miili projekt, et viia töökindel interneti püsiühendus pealinnast välja ning arendada maapiirkondades ettevõtlust ja toetada laiemalt kohalikku elu. Vahetult enne jaanipäeva kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja konkursi, et leida sügiseks ettevõtte, mis hakkab riigi toetuse najal rajama kiireid internetiühendusi nendesse piirkondadesse, kuhu erasektor järgneva viie aasta jooksul muidu ei investeeriks. Toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot.

Kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, siis peab kiire internet jõudma igale poole, kus püsivalt elatakse. Vastasel juhul muutume e-linnaks, kus kvaliteetse interneti saamiseks tuleb minna linnadesse. Täna on Eestis kokku 324 000 kinnistut ja neist ainult 82 000 ehk siis 25 protsenti omab vastavalt tehnilise järelevalve ameti kaardistusele kaabelvõrgu näol stabiilset ja kiiret internetti. Tõsi, 25 protsenti kinnistuid ei tähenda 25 protsenti kodusid, kuna iga kortermaja, millest suuremates elab sadu inimesi, loetakse üheks kinnistuks. Pooled neist 82 000 aadressist asuvad linnades ja linnainimestel pole reeglina ka internetiga nii suurt muret, eriti kui arvestada erasektori lähiaastate investeeringuplaanidega.

Võrke uuendatakse ja rajatakse

See, et erasektor näitab üles üha suuremat investeerimissoovi, teeb heameelt. Eesseisva viie aasta jooksul on ettevõtted lubanud parandada ca 70 000 aadressi internetiühenduse kvaliteeti kas olemasolevaid võrke uuendades või siis täiesti uusi võrke rajades. Samas oleks meil ilma riikliku sekkumiseta viie aasta pärast endiselt umbes 165 000 aadressi ilma kiire interneti püsiühenduseta.

Seepärast panebki riik erasektorile õla alla ja aitab kiiret internetti viia ka nende hajaasustatud piirkondade majapidamisteni ja ettevõteteni, kus aastaringselt elatakse või tegeletakse ettevõtlusega ja kuhu erasektor omal initsiatiivil ei läheks. Kui võtta vaatluse alla Saaremaa, siis sealsest 15 033 kinnistust oli veebruari seisuga korralik netiühendus 2672 aadressil ja 1710 puhul kavatsesid erafirmad investeeringuid teha. 9989 kinnistut oli aga kaetud „valge alaga“, kus kvaliteetne netiühendus kas puudus või jäi alla 30 megabiti sekundis või siis ei olnud erasektoril kavas sinna investeerida. Võrdluseks – kui Saaremaal hõlmas valge ala 66 protsenti kinnistutest, siis Raplamaal oli vastav protsent 51 juures. Konkursi tulemusena peab interneti püsiühenduse kättesaadavus ka maakondade lõikes võrdsemaks muutuma.

Ettevõtluse alustamine lihtsam

Viimase miili võrguga liitumine läheb inimestele maksma maksimaalselt 200 eurot. Täna on veel vara liitumisavaldusi saata, nendega hakkab sügisel tegelema konkursi võitnud ettevõte. Konkursil osalemise tähtaeg kukub ettevõtetele 14. septembril ja toetust saab maksimaalselt kasutada viis aastat. Selle aja jooksul peab võitja lubatud hulgal võrguühendusi püsti panema.
Muidugi oleks naiivne väita, et kiire interneti jõudmine väiksematesse kohtadesse pööraks linnastumise trendi tagurpidi, aga see on reaalse mõjuga samm, mis aitab pidurdada või isegi peatada Tallinnasse tulemise protsessi.

Töökindel internet teeb äri ajamise või ettevõtlusega alustamise maal palju lihtsamaks. Rääkimata kaugtöö tegemisest – vajadusel saab ju korra nädalas või kuus oma ettevõtte peakontoris käia. Lisaargumenti vajavad ka linnakärast väsinud inimesed, kes aeg-ajalt unistavad maale minekust, elust kauni looduse keskel ja sellest, kuidas nende lapsed rahulikus keskkonnas üles kasvavad.

Eesti on juba tervele maailmale tõestanud, et ettevõtlusega saab tegeleda asukohast sõltumata. E-residentsus on siia meelitanud tuhandeid ettevõtjaid, kes igapäevaselt elavad mujal. Miks ei võiks sama edukalt rakenduda Eesti-siseselt? Usun, et keegi meist ei soovi, et Eesti muutuks järk-järgult linnriigiks või e-linnaks. Astugem sellele siis vastu.

*  *  *
Infot viimase miili toetusmeetme kohta:

• Toimub üks kõiki maakondi hõlmav avalik konkurss.
• Eelarve on 20 miljonit eurot.
• Võimaldab tehniliselt ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigile aadressiobjektidel lairiba ühendust garanteeritud allalaadimiskiirusega 1 Gbit/s.
• Võimaldab vähemalt viiele sideettevõtjale juurdepääsu võrgule.
• Hindamiskriteeriumiks on liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide arv (70%) ning maakondade ülene proportsionaalsus (30%).
• Liitumise tasu on maksimaalselt 200 eurot aadressiobjekti kohta.
• Ehitus peab lõppema hiljemalt 5 aasta pärast toetuse andmise otsuse tegemist.
• Rohkem infot leiab: www.tja.ee/lairiba.

Täna loetuimad
Roolijoodik sõitis vastu posti  (1)
Võla katteks müüki pandud ärihoone hind langes
Jõulupreemia suurus valdades on 100 eurot
Harilaiu poolsaarele tõkkepuud ei panda (4)
Atko ei ole rahul bussiliinide hanke tingimustega (3)
Meie Maa ajakirjanik käis Briti suursaadiku vastuvõtul
13 kooli õpilased joonistasid Saaremaad
Ott Lepland oskab nägusid vahetada
Kata-Riina Luide – mina ja Hiiumaa
Lustlik lõõtsakontsert
Kohtumine aaraga
Viikingid ootavad kolmandal advendil külalisi
Millest kõneleb 2019. aasta riigieelarve
Kärdla vastremonditud nukuteatris saab tsirkust
Kild killu kõrvale
Nädala loetavuse top 5
Parvlaeval hangus pardakaamera
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele
Roolijoodik sõitis vastu posti  (1)
Knutbuss lõpetab Tallinna-Kuressaare liinil (2)
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (404)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (132)
Volikogu kehtestas kosmeetilise alkoholimüügi piirangu (40)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (775)
Harilaiu poolsaarele tõkkepuud ei panda (4)
Sõrve tuletorni avamine pälvis aasta merelise teo tiitli (2)
Knutbuss lõpetab Tallinna-Kuressaare liinil (2)
Roolijoodik sõitis vastu posti  (1)
Endine praamiparun alustab uue firmaga laevandusäris (3)
Toomas Takkis: hea õpetaja saavutab häid tulemusi ka tavaliste õpilastega (54)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud