[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 21. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Pildikesi koolipõlvest
Autor: Jüri Pino, kirjamees
Laupäev, 30. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Targasti märkis element Juku-Kalle Raid, et see aasta on eriti viljakas igasugu suur-, kesk- ja väikekoolide lõpetamiste poolest. Interneedus ujub üle lilledega kohmetusest ja vabanemistundest säravate noorukite ning nende ähmis vanemate piltidest. Mis on ju igavesti tore.

Tegid lapsed, käi aga aktustel. Või kui teinepool tegi lapsed ja sa juhtud nendega hästi läbi saama, ka ei pääse kuskile. Veab, et aulate maht on piiratud, kerge sisenemisest kõrvale viilida. Kui ilmad head juhtuvad olema, molutad seal lillekimpude keskel, teed suitsu, igatsed õlut. Island... no miks neil seal nii kaua läheb?

Tõesti. Kuigi ei mäleta, kaua kunagi oma lõpuaktus kestis. Isegi seda, mis seal tehti. Kooli lipu sissetoomiseks palun püsti tõusta, seda kindlasti. Laulud, muusikapalad ja kõned. Häbi öelda, ise oldi see oivik ja pugeja, kes lükati pulti lõpetajate poolt mingeid imalusi patrama. Loomulikult ei viitsitud midagi valmis mõelda ega kirjutada, lambist. Naerma aula korra vähemalt saadi, järelikult päris untsu ei läinud. Üldiselt käis kõigest üle vabaduse tunne – enam ei pea siia kunagi tulema.

Hirmud muidugi ka, kas õnnestub sisseastumiseksamid ära teha või peaks hakkama jalarättide mähkimist harjutama. 1988.

Vanemaks saades muutub inimene vist kärsitumaks. Oma vanem kunagi lõpetas peenkooli, siis küll hakkasid mõtlema koolimaja ees töllerdades: kallid õpetajad, aastaid olete te teinud märkusi hilinemise eest, aastaid olete te osanud oma tunnid 45 minuti sisse mahutada, mis teil nüüd, lõpuaktusel hakkas? Too aktus ikka venis ja venis, vist pea neljatunniseks. Kui lapsed lõpuks õue said, olid kõik näost nagu värskeltkeedetud vähid, mõnegi tütarlapse silmavärv nirises, nagu oleks nutnud.

Üks tüdruk natuke hiljem läks koolist eemale ja nuttiski, tunnistus käes, lilli mitte, vist polnud keegi õnnitlema tulnud.

Küsiti lapse käest, et mis värk. Uuh, ütles laps, igasugu tundmatuid kuulsaid vilistlasi oli välja veetud ja küll need ikka võivad jahuda. Muu tilulilu manu, tuult tiibadesse ja kuidas ikka kallis koolimaja ja kallid õpetajad jäävad alati meie südamesse ja mällu.

Kuidas selle südamega, ei tea, aga mällu jäävad õpetajad küll. Mitte kõik. Mitte ladnamad. Julgeks väita, et jäävad, kes olid lahedad ja kellet õppisid. Ja kindlasti need, kes jätsid endast kustumatult halva mälestuse.

Sel aastal läks sinna, kus räägitakse ainult Dudeni saksa keelt – baierlased, austerlased, šveitslased hoitakse eraldi, vahetagu seal omavahel õlut, šnitsleid ja juustu – meie kursa saksa keele õpetaja ülikoolis Frau Siiri Raitar.

Mispeale me kõik ja muidugi veel kari unsere gute Frau varasemaid ja hilisemaid õpilasi kukkusid kurvastama ja hea sõnaga meenutama.

Kaege, tema oli üsnagi karm õpetaja, aga väga lahe ja armas. Iga tund tegi tunnikontrolli sõnade peale. Taguge sõnu, grammatikaga tegeleme siis, kui on, millega grammatikat õppida. Haldas meie jõuku, mida võiks kokku võtta väljendiga „jultunud vasikad”, noh, me olime juba neljandal küll ja mitte enam nii targad kui esimesel kursusel, vabalt. Kuigi me käisime pea kõik juba tööl, enamasti Kilulinnas, olime kaks korda nädalas viksilt saksa keele tunnis kohal.

Kes tõesti ei saanud, saatis halvas saksa keeles kirja pandud vabanduse. Mille eest võis ka hinde saada. Heh, Kivirähk sai kunagi viie selle eest, et hõikas enne tunnikontrolli: Das ist ein Preussische Stockdisziplin! Et näe, õpib iseseisvalt uusi sõnu. Frau on meil meeles ja, julgeb arvata, see võiks tähendada, et tal on õpetajana hästi läinud.

Igal vorstil on kaks otsa, kõlab saksa vanarahva tarkus. Võib hoopis teistmoodi minna. Ajal, kui keskharidust omandati, leiutas nõukogude haridussüsteem õppetootmiskombinaadid. Et õppigu ka keskasse pääsenud mingitki ametit. Meile sattus autoõpetus ja õpetaja, kelle nime ma keeldun iialgi nimetamast.

See oli pealt kuuekümnene mölakas. Teaks hullemat sõna, kasutaks. Üle 30 aasta on möödas, ikka on tige ja hirm peal. Röökis, mõnitas, ladus kahtesid, nõudis seletuskirju ja tundub ikka veel – nautis seda. Oli üks trikk – nimeta kõik vidinad, mis käivad mootoriploki külge. Mootoriplokk klassis oli, vidinaid mitte.

Kõik põrusid ja teadsid seda ette. Kaege, süsteem oli, et autoõpetusse pääses 10 paremate hinnetega poissi klassist, mis tähendab, et neljad-viied saama harjunul lööb juba kahtede rodu jalad alt ära. Kusjuures, kas neetud geront kordagi ütles õiget vastust, ep, seeasemel tulid järjekindlalt mölinad, kuis ikka temal omal ajal polnud ei õpikut ega vihikut, ise tuli otsida. Kaunis oli veel kooli mõnitamine – mis sul ajaloo hinne – neli – vaat, möla tuleb hästi, aga autot sa, sitt, ei tea, kaks. Hea küll, ei lähe leili. Mölak oli.

Septembri lõpus X klassis, me olime aasta seda autoõpetust saanud, suvepraktikal kuulnud oma laiskusest ja distsiplineerimatusest, tuli koolis üks veli kaaskannataja särasilmi ja teatas, et meie õpetaja on surnud.
Jess, raisk! Ükskõik, kes tuleb, hullemaks minna ei saa. Ma jäin mata tundi hiljaks, sest lidusin ajalehte ostma. Oligi! Surnud! Juhhei, valleraa! Leht käis tunnis käest kätte ja mataõpetaja küsis lõpuks, misasja te seal loete. Keegi teine oivik teatas rõõmsalt, et teatud surmakuulutust.

Meie mataõpetaja ja klassijuhataja oli tark naisterahvas ja taipas kohe, et meil on kole hea meel. Jäi vaikseks ja natuke kahvatas. Oletatavasti käis tal midagi peast läbi. Oletatavasti, et nirum saatus enam ühtegi õpetajat tabada ei saa.

Na, Vorsicht. Was heute ist ein Tat, werdet Erinnerung.

Täna loetuimad
Perekondlik
Mustlased panid memme säästud tuuri
Ametikool pakub viit eriilmelist tasuta koolitust
WOW! keskus sõlmib rahvusvahelise koostöölepingu
Talupidajate liidu 30. sünnipäeva peeti rikkaliku peolaua taga (3.)
Haigla võtab teemaks taastusravi
Vald taotleb juurde uusi bussipeatusi
Tuul viis paadihaagise sadamakailt merre
Treener Andres Laide laeb end õpilaste õnnestumistega
Palju õnne, loovust ja vahedat sulge!
Kas on kohane võrrelda võrreldamatut?
Valjala lasteaed vajab lisarühma jaoks üle 9000 euro
Parasiitsõnad ei ole halvad
“Rakett 69” ootab noori teadushuvilisi saatesse kandideerima!
Külaselts soovib Paatsa-Tuiu tee mustkatte alla viimist
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (18)
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (19)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Kommentaarid
Homme avatakse Saaremaal pidulikult taimeekstrakti tehas (2)
Aivar Aru on EL regioonide komitee asendusliikme kandidaat (8)
Spordinädala juhatab sisse sõja-ajalooline retk Sõrves (1)
Roheline elamusfestival I Land Sound muutub üha rohelisemaks (12)
Ligi neli aastakümmet lahkujate puhkepaiga heaks (3)
Uus lennuhange võib Nordica kõrvale jätta (2)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (19)
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (19)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (54)
KTG vajab ehitustöödeks üle 260 000 euro (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud