[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. juuni 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

Erakondlikkusest ja kogukondlikkusest (2)
Autor: Kaupo Vipp
Reede, 15. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Põhiseaduse kohaselt on Eesti kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Esindusdemokraatias ei saa meil olla (ise)valitsejaid või valitsevat klassi. Riigielu peaksid korraldama sellised rahvaesindajad, kes lähtuvad oma töös neid ametisse kutsunud ja seadnud rahva tahtest.

Üha suuremat osa rahvast painab küsimus, mis on meie ja meie riigiga juhtunud. Iseseisvust taastades soovisime ju okupatsiooniaegse olukorra muutumist.

Tahtsime riiki, mis kuulaks oma kodanike tahet ja oleks hingestatud kogukondliku ühtekuuluvustundega. Riiki, mida iseloomustaks oma inimeste väärtustamine ja oma looduse hoidmine nii nagu on omane kõigile põlisrahvastele. Riiki, kus poleks eriprivileege, korruptsiooni, arvamuste õigeks ja valeks tsenseerimist jms.

Soovitu asemel paistame olevat jõudnud hingetu, bürokraatiasse mattuva koosluseni, kus rahvas elab oma elu ning riik mingi umbisikulise moodustisena oma elu. Kus rahva mured enda ja oma looduse säilimise pärast näivad jalgu jäävat mingitele salapärastele „riigi huvidele“, mida teavad vaid mõned karjääripoliitikud ja neile lähimad ärihaid. „Riigi huvide“ teadjaile sekundeerivad päevauudised, vahendades taas vaid kuskil õigeks peetavat ja meenutades retoorika poolest õõvastavalt 1980-ndaid.

Taas teevad ilma korruptsioon ja parteilised toiduahelad. Valimissüsteem peab parteinimekirjade ja nende järjestatuse toel taas tagama, et samad näod üha uuesti valituks osutuksid. Kogukondliku ühendatuse asemel iseloomustab riiki erakondlik lõhestatus, ainult et lõhed kipuvad maailmavaate asemel lähtuma isiklikest ambitsioonidest ning parema nimekirjanumbri nimel ühest kartellist teise üle hüppamine on saanud tavaliseks.

Tavaliseks on saanud ka aina uute protestierakondade ilmumine kõigi valimiste eel, kuna tuntakse, et valimistevahelisel perioodil on taas rahva tahte peale vilistatud. Aga isegi kõige vabameelsem erakond on ikkagi erakond – olemasoleva parteilise süsteemi osake. Uued tulijad kas sulanduvad sissetöötanud süsteemi või sülitatakse järgmistel valimistel välja. Nad ei saavuta kivistunud süsteemi muutmiseks vajalikku enamust, samas kui rahulolematus nende saamatusega kannustab valijaid valima järgmist protestiseltskonda.

Taoline demokraatiat imiteeriv kähmlus tuuleveskiga sobib suurkartellide tuumikuile, aga omaenda „silotornide“ eraldatuses ei suuda nad aduda rahva meeleolusid ja taluvuspiire. Jätkuv võimu tsentraliseerimine ja maa linnriigiks koondamine ajab asju vaid hullemaks isegi „riigireformi“ lohutava nime varjus.

Suur osa inimestest ei usu enam üldse, et nad saaksid oma kodukandi ja riigi poliitikat mingil seaduslikul moel mõjutada – et põhiseadus toimib. Mida siis teha, kui üha uued protestierakonnad kartellierakondade kurssi muuta ei suuda, aga ometi on erakonnad ainsad, kes olukorda seaduslikult mõjutada saaksid (kuni ka rahvaalgatuslikud rahvahääletused on tabuteemaks).

Viisi, kuis saaks rahva tahet siiski ka erakondlikkuse-väliselt maksvamaks muuta, pakkus Eesti 100. sünnipäeva eel välja Maakogu liikumine (www.maakogu.ee). Inimesed ning kodanikeühendused saavad selle raames ühineda kihelkonnakogudeks ja leida sügiseks igale kihelkonnale oma usaldusisiku. Nendest koosnev Eesti Maakogu tegutseb parteide-välise survegrupina, nõudes maa, rahva, looduse ja kultuuri huvides olevaid lahendusi ühismuredele ning hoides kogukondade tahet ka valimistevahelisel ajal erakondade silme ees.

Maakogu tööle ja aktsioonidele on oma nõu ja jõuga toeks Eesti haritlaskonnast moodustuv Nõukoda.

Seniste olude normaliseerimine on me kõigi mure, olenemata erinevaist ilmavaateist või hetke-eelistustest. Lõpuks pole ka oma praegust võimu põlistaval partokraatial tulevikku, kui jätkuva stagnatsiooni tõttu võtab rahva hulgas maad üleüldine minnalaskmismeeleolu. Muutused saavad toimuda vaid siis, kui erakondlikkus asendub kogukondlikkusega.

Täna loetuimad
Politsei: mees hüppas praamilt vette
Janne Raun pälvis valla stipendiumi (1)
Vallaarhitektiks saab Mark Grimitliht
Saarte kaunimad lehmad taas selgunud
Kihelkonna raamatukogu sai uued ruumid (2)
Orissaare hädas hakkide ja varestega  (1)
Maakaitsepäev tuleb tänavu Pihtlas (1)
Saaremaad külastasid USA kadetid
Kojujõudnute kodunemine (1)
Aktsiisi heast küljest
JUHTKIRI - Lehmade iluduskuninganna
Nädala loetavuse top 5
Virtsu-Kuivastu liinil 32 rikkumist (9)
Nördinud lapsevanem on tivoli töötaja peale solvunud (4)
Esimene päev Ranna noortekas päädis politsei sekkumisega (9)
Coopi Jaanilaadal käis palju inimesi
Aasta gümnasist Kristjan Mäeots tahab õppida inseneriks (9)
Kommentaarid
Virtsu-Kuivastu liinil 32 rikkumist (9)
Orissaare hädas hakkide ja varestega  (1)
Kojujõudnute kodunemine (1)
Kihelkonna raamatukogu sai uued ruumid (2)
Muhu noortekeskuse juht lahkus ametist (11)
Janne Raun pälvis valla stipendiumi (1)
Saaremaa valla arengukava puudutab meist igaüht (5)
Maakaitsepäev tuleb tänavu Pihtlas (1)
Gräzin pöördub muhulaste digipildi pärast ministri poole (6)
Esimene päev Ranna noortekas päädis politsei sekkumisega (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud