[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 24. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Erakondlikkusest ja kogukondlikkusest (2)
Autor: Kaupo Vipp
Reede, 15. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Põhiseaduse kohaselt on Eesti kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Esindusdemokraatias ei saa meil olla (ise)valitsejaid või valitsevat klassi. Riigielu peaksid korraldama sellised rahvaesindajad, kes lähtuvad oma töös neid ametisse kutsunud ja seadnud rahva tahtest.

Üha suuremat osa rahvast painab küsimus, mis on meie ja meie riigiga juhtunud. Iseseisvust taastades soovisime ju okupatsiooniaegse olukorra muutumist.

Tahtsime riiki, mis kuulaks oma kodanike tahet ja oleks hingestatud kogukondliku ühtekuuluvustundega. Riiki, mida iseloomustaks oma inimeste väärtustamine ja oma looduse hoidmine nii nagu on omane kõigile põlisrahvastele. Riiki, kus poleks eriprivileege, korruptsiooni, arvamuste õigeks ja valeks tsenseerimist jms.

Soovitu asemel paistame olevat jõudnud hingetu, bürokraatiasse mattuva koosluseni, kus rahvas elab oma elu ning riik mingi umbisikulise moodustisena oma elu. Kus rahva mured enda ja oma looduse säilimise pärast näivad jalgu jäävat mingitele salapärastele „riigi huvidele“, mida teavad vaid mõned karjääripoliitikud ja neile lähimad ärihaid. „Riigi huvide“ teadjaile sekundeerivad päevauudised, vahendades taas vaid kuskil õigeks peetavat ja meenutades retoorika poolest õõvastavalt 1980-ndaid.

Taas teevad ilma korruptsioon ja parteilised toiduahelad. Valimissüsteem peab parteinimekirjade ja nende järjestatuse toel taas tagama, et samad näod üha uuesti valituks osutuksid. Kogukondliku ühendatuse asemel iseloomustab riiki erakondlik lõhestatus, ainult et lõhed kipuvad maailmavaate asemel lähtuma isiklikest ambitsioonidest ning parema nimekirjanumbri nimel ühest kartellist teise üle hüppamine on saanud tavaliseks.

Tavaliseks on saanud ka aina uute protestierakondade ilmumine kõigi valimiste eel, kuna tuntakse, et valimistevahelisel perioodil on taas rahva tahte peale vilistatud. Aga isegi kõige vabameelsem erakond on ikkagi erakond – olemasoleva parteilise süsteemi osake. Uued tulijad kas sulanduvad sissetöötanud süsteemi või sülitatakse järgmistel valimistel välja. Nad ei saavuta kivistunud süsteemi muutmiseks vajalikku enamust, samas kui rahulolematus nende saamatusega kannustab valijaid valima järgmist protestiseltskonda.

Taoline demokraatiat imiteeriv kähmlus tuuleveskiga sobib suurkartellide tuumikuile, aga omaenda „silotornide“ eraldatuses ei suuda nad aduda rahva meeleolusid ja taluvuspiire. Jätkuv võimu tsentraliseerimine ja maa linnriigiks koondamine ajab asju vaid hullemaks isegi „riigireformi“ lohutava nime varjus.

Suur osa inimestest ei usu enam üldse, et nad saaksid oma kodukandi ja riigi poliitikat mingil seaduslikul moel mõjutada – et põhiseadus toimib. Mida siis teha, kui üha uued protestierakonnad kartellierakondade kurssi muuta ei suuda, aga ometi on erakonnad ainsad, kes olukorda seaduslikult mõjutada saaksid (kuni ka rahvaalgatuslikud rahvahääletused on tabuteemaks).

Viisi, kuis saaks rahva tahet siiski ka erakondlikkuse-väliselt maksvamaks muuta, pakkus Eesti 100. sünnipäeva eel välja Maakogu liikumine (www.maakogu.ee). Inimesed ning kodanikeühendused saavad selle raames ühineda kihelkonnakogudeks ja leida sügiseks igale kihelkonnale oma usaldusisiku. Nendest koosnev Eesti Maakogu tegutseb parteide-välise survegrupina, nõudes maa, rahva, looduse ja kultuuri huvides olevaid lahendusi ühismuredele ning hoides kogukondade tahet ka valimistevahelisel ajal erakondade silme ees.

Maakogu tööle ja aktsioonidele on oma nõu ja jõuga toeks Eesti haritlaskonnast moodustuv Nõukoda.

Seniste olude normaliseerimine on me kõigi mure, olenemata erinevaist ilmavaateist või hetke-eelistustest. Lõpuks pole ka oma praegust võimu põlistaval partokraatial tulevikku, kui jätkuva stagnatsiooni tõttu võtab rahva hulgas maad üleüldine minnalaskmismeeleolu. Muutused saavad toimuda vaid siis, kui erakondlikkus asendub kogukondlikkusega.

Täna loetuimad
Vald ei saa pakutud miljonit vastu võtta
Kesklinnas Hiina graniitplaate ei kasutata
Kuressaarest ei saa 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa saab üks-kaks Omniva pakiautomaati juurde
Politsei kontrollis juhtide kainust
Soome pillilaager tekitas noortes huvi muusika vastu
Haldusreformi arengusuunad  (1)
Margus Vaheril ilmus esimene raamat
Külavanemate suurfoorum tulekul
Vald tahab tööle võtta võlanõustaja
Lugeja küsib, jurist vastab
Saare memmede kontserdireis Lääne-Virumaale
Vähenenud töövõimega inimesed maakonnas on tööturul aktiivsed
Merepäästjad õpetavad spaas vee- ja jääohutust
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (91)
Haldusreformi arengusuunad  (1)
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa vallal sai aasta täis (10)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades (1)
Augustikuisel leidmiste teel: Enda Naaber Nipsusti luulekogu (1)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Aive Kesküla on aasta põllumees 2018 kandidaat (1)
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud