Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Saatkond teeb välispoliitikat!? (1)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Kolmapäev, 30. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti asub seal, kus ta asub, ent alati, kui pinged suurriikide vahel paisuvad suureks, on meilgi kasulik tähelepanelikumalt oma toimetamisi jälgida, sest rahvusvahelistel suhetel on omad reeglid.

Eestile on omapärane kahel toolil istumine – ühelt poolt oleme väikeriik, kes on end sidunud demokraatlike riikide ühendustega, teiselt poolt aga suurest ja agressiivsest naabrist lahku löönud riik oma välispoliitikaga, mida meie endine omanik püüab siia jäänud kaasmaalastele tuginedes jätkuvalt kontrollida ja suunata.

See teine pool on küll vähemuses, ent suurriigil, pealegi ühel viiest vetoriigist on alati sadu kordi rohkem võimalusi end Eesti suhtes kehtestada. Seda enam peame ise kindlalt kahe jalaga maa peal olema, sündmuste kulgu välispoliitilisel põllul jälgima ning nutikalt meid puudutavale reageerima.

Ajakirjandus võttis tuld

Nagu teada, on Eesti-Vene suhete suureks probleemiks puuduv piirileping. Selge see, et tüli alustas Moskva, kutsudes – kogu maailmale üllatuseks, sest kuidas see üldse on võimalik!? – tagasi oma allkirja piirilepingult.

Üheksa aastat hiljem võttis Eesti selle üle mõistuse käiva otsuse lahkamise diplomaatia päevakorrast maha, kui kirjutas alla uuele piirilepingule. Möödunud on veel neli aastat ja kõik seisab paigal.

22. mail esines president Kersti Kaljulaid Raadio 4-s, kus kinnitas oma varasemat seisukohta: ta läheb Moskvasse siis, kui piirileping on ratifitseeritud, et siis selle eest tänada. President lisas, et kuni selle toimumiseni võib ta Vladimir Putiniga kohtuda ka mõne suurema rahvusvahelise ürituse raames.

Läks nii, et raadiosaatele reageeris (esimesena?) Venemaa saatkond, kelle postitus Facebookis tuletas meelde välisminister Sergei Lavrovi jaanuarikuist lausungit sellest, et piirilepingu sõlmimiseks on vaja sõbralikku õhkkonda, ent Eesti ajavat russofoobset poliitikat.

Kuigi ühegi saatkonna – pealegi FB-s tehtud! – avaldus teise riigi presidendi kohta on taseme mõttes asi, mida tuleb lihtsalt ignoreerida, võttis Eesti ajakirjandus sellest tuld ning vallandus Eesti presidendi käitumise kommenteerimine. Ja just negatiivses võtmes.

Seda eriti silmatorkavalt kohalikus venekeelses sotsiaalmeedias, ent ka eestikeelne õhkus hinnangutest à la „sel ajal, kui Merkel, Macron, Lagarde jt sõidavad Venemaale, näitab Eesti president jälle üles oma võhiklikkust” jne.
Mis teha, kui eelnevalt oli ka vastav õhustik loodud, sest üks autoriteet arvas, et nõukaajas oli ka palju head ehk mis me nende üle ikka pahandame. Ja teine kinnitas, et Eesti peab ise esimesena kontakti otsima (ehkki ainult Eesti oli ka viimastel kuudel teinud mitu vastukajata jäänud omapoolset žesti).

Juhtumi puänt seisnes selles, et president Kaljulaid oli seesugust Venemaa külastust lubanud veel 5. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus.
Detsembri eelviimasel päeval antud intervjuus tuletas välisminister Sven Mikser presidendi hoiakut meelde ja alles seejärel esitas Eesti ajakirjanik pressikonverentsil Moskvas sama küsimuse Lavrovile, mis koos vastusega läks nüüd erilisele kommenteerimisele.

Tegelik põhjus oli mõistagi selles, et 22. mail algas president Kaljulaidi visiit Ukrainasse – riiki, mis kuulub meie välispoliitiliste privileegide hulka – ning kellelgi oli selgelt vaja heita varju presidendile ajal, mil ta esimese riigijuhina külastab suurimat sõjakollet Euroopas, Ida-Ukrainat.

Pärast Eestis vallandunud reageeringut oma saatkonna FB postitusele võis Venemaa välisministeerium lihtsalt vaikida.

Igal juhul torkab silma, et samal päeval, st 23. mail Moskvas toimunud ministeeriumi regulaarsel briifingul (aga seal on võimalus ka küsimusi esitada!) nahutati küllalt sageli esineva punkti „Olukord Pribaltikas” raames üksnes Leedut ja Lätit. Pribaltika kõlas, Eesti aga mitte, ehkki meedia teema oli ju ka meie oma!

Arvata on, et Moskvas oli muigamist kõvasti, sest eks seal loeti eduks ka oma eelmist kärukeeramise operatsiooni Eesti välisministrile, mida meil edastati vajalike selgitusteta. Nimelt teatas Mikser 31. märtsil NATO välisministrite kohtumiselt tulles, et USA (lahkuva) riigisekretäri Rex Tillersoni sõnul tuleb Venemaaga suhelda tugevama positsioonilt.

Toestame Kremli jutte

30. aprillil aga pasundasid Kremli hääletorud sellest, et Eesti välisminister oli Austraalia ajalehele Sidney Morning Herald öelnud, et räägibki Venemaaga tugevama positsioonilt. Mispeale Mikserist joonistati karikatuure jne.
Tegelikult kordas Mikser ju Tillersoni sõnu, ent suures poliitikas on ikka nii, et kui suurele ei saa n-ö kallale minna, siis pekstakse esimesel võimalusel mõnda väiksemat.

Kuna vahetult enne mainitud intervjuud oli toimunud Venemaa diplomaatide väljasaatmine 30 riigist ja Eestis välja kutsutud Venemaa suursaadik sai oma kvoodi teada Mikserilt, siis just see selgitabki Mikseri suurejoonelist „antikangelaseks” tembeldamist.

Paraku ei märganud, et mõnes Eesti ajalehes oleks Tillersoni ja Mikseri tekste kõrvutatud. Ülesköetud õhkkonnas aga tuleb kõigil säilitada pea ning mitte unustada diplomaatilist etiketti – reageerides välissaatkonna FB avaldusele meie presidendi kohta me ise toestame Kremli jutte sellest, et ühte ja teist riiki juhivad obkommid (oblastikomiteed) ehk USA saatkonnad.

Täna loetuimad
Saarlaste valge kadedus
Praamipiletid on pühadeks suuresti välja müüdud
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis
Salme Konsum avati kaks korda
Abrukast saab laulusaar
JUHTKIRI - Lasteaia hind
Perekondlik
Juhtumid Valjalas tõid kaks kriminaalasja
Kokkupõrge kõnniteel
KALMISTUPÜHAD
Orienteerumisvõistluse korraldaja on haiglas arstipraktikal
Kohvikuid-restosid nagu seeni pärast vihma
Mele Pesti esitles oma Kuressaaret
Keskkonna hoidmiseks sündisid korduvkasutatavad toidunõud
Mele Pesti – uhkelt iseseisev kosmopoliit Kuressaarest
Nädala loetavuse top 5
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Elektritõukeratastel lapsed ohutusreeglitest ei hooli (5)
Veli Kraavi kohtuasja kahjusumma ületab miljonit eurot (4)
Kelm võttis käendaja nimel laenu
Kommentaarid
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Päike süütas luubi abil tugitooli (12)
Valitsus lubab üritustele rohkem osalejaid (5)
Muhu ja Virtsu elanikud näevad praamiühenduses alternatiivi (8)
Juuniküüditamisest möödus esmaspäeval 80 aastat (2)
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Aprillis vaid 102 välisturisti (2)
Saaremaa maasikad on valminud ja turul (2)
JUHTKIRI - Piiritsoonis (1)
Isamaa piirkonna juhiks sai Mart Maastik (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud