Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 25. juuli 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Paar statistilist pildikest Saaremaast nüüd ja esimese iseseisvuse ajal
Autor: Märt Leesment, statistikaameti juhtivanalüütik
Laupäev, 19. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Juubeliaastal oleme varasemast sagedamini minevikku meenutanud ja mõtisklenud, kas elu on paremaks läinud või mitte. Kas Saaremaal on elu võrreldes Eesti esimese iseseisvuse ajaga paremaks läinud?

Järgnevalt on toodud paar statistilist võrdlust eluolu kohta 1930-ndatel ja tänapäeval. Ühest vastust need esitatud küsimusele ei anna, kuid pisut mõtteainet ehk pakuvad küll.

Turismil tähtis roll

Üheks elu headuse mõõdupuuks on kahtlemata raha ning küllap oli see nõnda ka 1930-ndatel. Et aja jooksul on vahetunud riigikorrad, muutunud raha väärtused ja ühikud, on tollaste ja tänaste sissetulekute võrdlemine paras pähkel. Võrdlusmomendi tekitamiseks vaatame ostujõudu: kui palju sai põhilisi toiduaineid (mille olemus on aja jooksul küllaltki muutumatuks jäänud) tunniteenistuse eest osta.

1935. aasta aluseks on võetud Lääne- ja Põhja-Eesti piirkonna (ehk Järva-, Harju-, Lääne- ja Saaremaa ilma Tallinnata) tööstustöölise tunniteenistus ning 1935. aasta detsembri Kuressaare turu hinnad. 2017. aasta puhul on arvestatud Saare maakonna keskmist tunnipalka netoarvestuses ja konjunktuuriinstituudi poolt kogutud toiduainete keskmisi hindu 2017. aasta detsembris.

Kulutades kogu tunniteenistuse hapukoorele, sai seda 2017. aastal osta 15 korda rohkem kui 1935. aastal. Kordades rohkem oli võimalik osta ka suhkrut, porgandeid, sibulaid, leiba ja kapsast. Siiski leidus ka toiduaineid, mida 82 aastat tagasi sai tunniteenistuse eest rohkem, näiteks veiseliha, kartul ja värske räim.

Kui palju sai tunnipalga eest toiduaineid 1935. ja 2017. aastal?
2017 1935
Veiseliha 0,4 0,6
Või 0,4 0,2
Sealiha 0,7 0,4
Leib 2,5 0,8
Räim 2,9 3,6
Kanamuna 3,0 1,8
Sibul 4,9 1,3
Suhkur 5,6 0,6
Piim 6,2 2,8
Hapukoor 6,3 0,4
Kartul 6,7 10,0
Kapsas 11,6 4,2
Porgand 12,9 2,5
Kogus: kg/l/10 tk
Allikas: statistikaamet, konjunktuuriinstituut

Kõrgem sissetulek tähendab rohkem võimalusi kulutamiseks. Võttes orientiiriks Eesti keskmise, hindame jõukust kulutuste kaudu. Aastatel 1925–1935 moodustas Saare maakonna talundite keskmine eratarvituse väljaminek perekonna kohta 71% Eesti keskmisest näitajast.

2016. aastal moodustasid Saare maakonna leibkonnaliikme kulutused 95% Eesti keskmisest. Eelnevatel aastatel oli näitaja kõrgem. Seega, võrreldes esimese iseseisvuse ajaga, on saaremaalaste kulutused riigi keskmisele tasemele lähenenud ning antud näitaja puhul materiaalne jõukus riigi keskmisega võrreldes paranenud.

Piirkonna edukust näitab muu hulgas ka see, kui hästi suudetakse külalisi ligi meelitada. Mida parem on elanikel, seda parem ka külalistel, ning vastupidi. Turism mängib Saaremaal tähtsat rolli ja tegi seda ka esimese iseseisvuse ajal.
Aastatel 1925–1935 töötas Eestis suviti üheksa tervisekümblusasutust, neist kolm Kuressaares. Kuressaare tervisekümblusasutused olid iseäranis populaarsed välismaalaste hulgas ning peamiselt otsiti neis leevendust „toitumuse ja sisesekretsiooni” haigustele.

Lugejale võib see tunduda imelikuna, kuid Eesti algusaastatel registreeriti suuremates suvituskohtades suvitajaid. Näiteks 1930. aastal oli Kuressaare suvitajate arvu poolest riigi neljas sihtkoht – seal suvitanute arv moodustas 8% Eestis registreerituist. Samal aastal oli 37% suvitajatest välismaalased, pooled neist pärit Lätist ja kolmandik Soomest.

Konkurents tugevneb

Tänapäeval enam suvitajaid sellisel kujul ei registreerita. Siiski, piirkonna kui turismisihtkoha tähtsusest saab aimu seal majutatute arvust. Saare maakonnas majutati 2017. aasta suvekuudel (juunist augustini) ligikaudu 71 000 inimest, kelle reisi eesmärk oli puhkusereis. Eesti näitajast moodustas see 7,3% (aasta keskmine näitaja oli veidi madalam). 2017. aastal paiknes pea 15% majutuskohtadest Saare maakonnas.

Kuigi andmed positiivset trendi ei näita, ei maksa siit välja lugeda seda, et Saaremaa kui turismisihtkoha populaarsus oleks oluliselt kukkunud. Pigem viitab see tugevnenud konkurentsile Eestis.

Lõpetuseks tuletan uuesti meelde, et kirjeldatud pildid ei anna täit ülevaadet sellest, kas elu Saaremaal on 80–90 aastaga paremaks läinud või mitte. On nähtusi, mis on liikunud paremuse poole, kuid välja saab tuua ka asjaolusid, mis esimese iseseisvuse ajal olid paremad. Õnneks on elu tohutult mitmetahulisem, et antud ridadel oleks võimalik kõike välja tuua.

Arengu tuvastamise aluseks on mõõtmine. Õnneks mõisteti mõõtmise ja statistika tähtsust juba Eesti esimese iseseisvuse ajal, võimaldades tänasel päeval meile teavet mõtisklemaks selle üle, kas elu on läinud paremaks või mitte.

Tunduvalt laiahaardelisem võrdlus vabariigi ja tänapäeva vahel on kirjeldatud statistikaameti koostatud kogumikus „Eesti Vabariik 100. Statistiline album”.

Täna loetuimad
Tagant otsasõit Ringteel (26)
Tsiklisõitjad kogunevad Karujärvele (13)
Tehumardi elanikud on hädas hingematva teetolmuga (8)
Maakonnas on avatud 25 talu (8)
Ettevõtja Boris Lehtjärv: tuleb elada nii nagu oskame
Karja kihelkonna kohvikud (1)
Muhu volikogu suureneb (4)
Kalmistupüha Vilsandil (1)
JUHTKIRI - Kiirus, vaid kiirus (3)
Mustjala festival kustutas Saaremaal kontserdijanu (1)
Transpordiamet tellis suursaartele lisalennud (5)
Konrad Mägi maalimispaik Kuressaares sai stendi (1)
MoNo ehk ratastel noortekeskus
Asva Viikingiküla linnusehoovis toimuvad Meistripäevad (1)
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Praam sõitis Kuivastus rambi kõveraks (NB! oluliselt täiendatud) (44)
Tagant otsasõit Ringteel (26)
Saaremaa vallavolikogu pöördumine Saaremaa elanike poole seoses COVID-19 vastase vaktsineerimisega (36)
Politsei avastas festivalil uimastitarvitajad (10)
Raskes seisus seakasvatusel üks mure taas juures (21)
Kommentaarid
Maakonnas on avatud 25 talu (8)
Praam sõitis Kuivastus rambi kõveraks (NB! oluliselt täiendatud) (44)
UUS! Ooperipäevade külastajad peaksid hakkama mandrilt varem tulema (4)
Algasid kauaoodatud Saaremaa ooperipäevad (16)
Tsiklisõitjad kogunevad Karujärvele (13)
Transpordiamet tellis suursaartele lisalennud (5)
Tagant otsasõit Ringteel (26)
Tehumardi elanikud on hädas hingematva teetolmuga (8)
Sõrve sääre elanikud saavad tasuta autoga sõita (4)
Konrad Mägi maalimispaik Kuressaares sai stendi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud