Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 14. mai 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
mai 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

TOIVO VAIK AINULT MEIE MAAS: Kas vajame uut luuda? (1)
Autor: Toivo Vaik, kolumnist
Neljapäev, 10. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toivo Vaik. FOTO: erakogu

Kogu meie riigi poliitiline kõrgaadel läheb järjest rohkem närvi, sest valimisteni jääva vähem kui kümne kuu jooksul võib muutuda veel paljugi.

Mis on praeguse riigikogu liikme kõige märjem unenägu? Ilmselt higisena ärgates rõõmustada, et parlamendikohast ilmajäämine oli vaid üks neist elamustest, mida võib kogeda magamise ajal. Ent kui pead padjalt tõstmata edasi mõelda, võib äsjane uni peagi ka tegelikkuseks osutuda.

Olgu meenutuseks kas või Koonderakonna omaaegne krahh. Oli erakond, kes rabas ühtedel valimistel seni löömata rekordilise arvu riigikogu kohti, aga suursaavutusele järgnenud nelja-aastase töö tulemusel lendas kogu edulugu kolinal poliitilisele prügimäele.
Seega, kindel ei saa milleski olla.

Eesti 200 liigutas õhku

Kui liikumine Eesti 200 oma teesidega avalikkuse ette ilmus, tõmbas see korraks kogu meedia tähelepanu. Hurraatades hakati kohe rääkima võimaliku uue erakonna tekkest, ehkki asjaosalised olid sellise asjade käigu suhtes veidi kidakeelsed. Kas poldud veel niikaugele mõeldud või ei tahetud asja enneaegu ära sõnuda.

Paljud avaldasid aga arvamust, et ega nende teesidega midagi eriti uut välja öeldudki – kõik oli juba varasemastki teada.

Reformikad asusid kohe kaasa kiitma, et nemad on koostööks valmis, sest suur osa väljakäidud mõtetest olevat justkui pärit nende endi väljaütlemistest. Keskerakonna liider Jüri Ratas kiitis telekaamerate ees uut algatust, mis olevat igati teretulnud ja rikastavat poliitilist konkurentsi. Kiidulaul oli küll ladus, ent kiitjal oli peas nägu nagu kuldses keskeas inimesel, kes astub kohe esimest korda üle töötukassa läve.

Ei usu mina, et uue võimaliku erakonna tulek enne valimisi poliitikutele tegelikkuses rõõmu tooks – ükskõik, mis nägu seda uudist kuuldes tehakse. Eriti muidugi seda sorti poliitikutele, kes on karjääri üles ehitanud poliitbroileritele omaselt – alustades erakonna plakatikleepijana ja tõustes seejärel poliitredelil aina kõrgematele positsioonidele. Tööjõuturul võib sellisel inimesel algul ikka päris raske olla...

Loomulikult leidus Eesti 200 areenile astumise järel ka skeptikuid, kes asjast kuuldes vaid õlgu kehitasid, sest eks uusi tulijaidki on juba küllalt nähtud. Meenutaks siis korraks, kuidas kellelgi on läinud.

Äraostmatute kirikuvanne

Taasiseseisvumise algul tekkis erakondi nagu seeni vihmasel sügisel. Ilmselgelt on kõigile tolle aja inimestele jäänud meelde isamaalised platsipuhastajad. Jõuline lööklause viis luuamehed võimupüramiidi tippu ja rahvas sai neilt esimesed suunad, kuhupoole liikuda soovitakse.

Ajad olid toona keerulised ja riigis valitses kaos, ometi hakati sammhaaval paremuse poole liikuma. Lisaks isamaalastele olid meie poliitmaastikul tegijateks Rahvarindest välja kasvanud Keskerakond ja veidi hilisem tulija Reformierakond.

Koonderakonnast oli juba juttu. Poliitilise jõuna kindlustas oma positsiooni ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelkäija Mõõdukad, ehkki ma pole siiamaani päris hästi aru saanud, mis neil seal sotsiaaldemokraatlikku on. Aga see selleks, üheksakümnendate lõpuks oli pilt enam-vähem selline.

Kuni ajani, mil fööniksina tõusis areenile Res Publica. Tõotati uut poliitilist kultuuri, äraostmatud tegelased panid oma vaimujõu hüüdlausesse „Murrame läbi!”. Lisaks veel vande andmine altari ees ja edu oligi tagatud!

Edu jätkus ajani, mil algasid esimesed skandaalid. Samuti polnud nende poliitikas mingit uudsust – kõik käis vanaviisi edasi, kuni suure käraga alguse saanud „uus poliitika” hääbus ja Res Publica juhitud valitsus kukkus.
Allakäigutrepile sattudes asusid respublikaanid endale kiiruga uut väljundit otsima ja pakkusid end kõigepealt reformikate kaissu. Viimastel oli aga niipalju oidu, et „ei” öelda ja endaks jääda.

Seevastu isamaalastel jäi „ei” ütlemiseks selgroogu väheks. Ühinemine Res Publicaga viis need tegelased peagi samale allakäigutrepile, kus partnerid amokijooksu tegid. Kahtlen sügavalt, et IRL-i päästaks ka erakonna taasnimetamine Isamaaks, kui sisu ja organisatsioon jäävad samale tasemele.

Vabaerakond iseenda otsingutel

Vabaerakonna teke oli etteaimatav. See osa isamaaliitlastest, kes ei soovinud Res Publicaga ühest kausist süüa, pidi ju midagi ette võtma. Samas polnud neil ka kellegi teise kaissu pugeda, sest kes suudaks endale ette kujutada ühenderakonnas pettunud „kampsuneid” sotside, reformarite või keskide seltskonnas.

Vabaerakond oma kohad parlamendis viimastel valimistel küll sai, kuid koalitsiooni moodustamisel neid millegipärast arvestatavateks tegelasteks ei peetud. Tagatipuks olevat nüüd neilgi oma sisemine käärimine käimas. Nii et pole ka vabakatelt midagi uut tulnud.

Perekond Helme oskas seevastu Rahvaliidu riismed osavalt kokku korjata ja neist arvestatava poliitilise tegija vormida. Tänaseks on EKRE oma toetust võrreldes viimaste valimistulemustega kõvasti kasvatanud.

Kui ekrelased oskavad teha eduka valimiskampaania, võivad nad järgmises riigikogu koosseisus osutuda tegelasteks, kellest mööda vaadata on juba raske. Selleks tuleb neil leida võti, kuidas Vabaerakonna, sotside ja IRL-i valijaid endale tõmmata. Kesk- ja Reformierakonna pooldajailt EKRE eriti endale hääli ei haara, sest nende valijaskond püsib suhteliselt stabiilne.

Arvan, et uue erakonna tekkeks aeg veel küps ei ole. Suuresti seetõttu, et kahe uue erakonna tulek riigikogusse eelmiste valimiste järel loodetud muudatusi kaasa ei toonud. Jah, kära on lisandunud, aga villahunnik pole priskemaks muutunud. Ettevaatlikuks teeb seegi, et „uued tuuled” hakkavad puhuma just vahetult enne riigikogu valimisi. Just nii, nagu hakkavad kõlama uudised saarlastele lubatavast püsiühendusestki.

Täna loetuimad
Pahandus koolis
Piirangute leevenemine tõi toitlustajatele pettumuse
Eesti maalamba grand old lady
Komisjon ei suutnud osakonna juhti valida
Perekondlik
Perearstikeskus ja haigla vaktsineerivad kõiki täisealisi
Kondiitriõpilased valmistasid rekordkoguse torte
Kuressaare lossipark sai kireva lilleniidu
Viikingilaeva mudel jõudis muuseumisse
JUHTKIRI - Magus elu
Riik tahab uue parvlaeva tellimisel kasutada välisraha (1)
Viire Martma tõi oma saare naise ettevõtlikkuse mandrile
Käsitöö tegemine on koroona ajal hea stressimaandaja
Naiskodukaitsjad võistlevad koormusmatkal
Elamusjooks alustab päikesetõusuga teed Illukale
Nädala loetavuse top 5
Kool viskas väärtkirjanduse prügikasti (35)
Autod vingerdavad “lamavast politseinikust” mööda (33)
Rüütli Spa sai omale Saaremaa parima piljardisaali (21)
Auto sõitis vastu kiviaeda
Praamile kiirustajatel tuleb arvestada Virtsus algavate teetöödega (13)
Kommentaarid
Riik tahab uue parvlaeva tellimisel kasutada välisraha (1)
JUHTKIRI - Raamat kui prügi (9)
Autod vingerdavad “lamavast politseinikust” mööda (33)
Kool viskas väärtkirjanduse prügikasti (35)
Otsitakse muusikuid (7)
Muhu vald on populaarne elupaik (4)
Algas kaasava eelarve hääletusvoor (6)
Ametikooli poisid kinkisid eakatele lillekastid (2)
Kalmistute kaevud läbisid uuenduskuuri (9)
Praamireisijaid on endiselt küllaltki vähe (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud