Autor:
Jüri Pino, kirjameesTeisipäev, 08. mai 2018.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Jüri Pino. FOTO: erakogu
Võimalik, et tegu on linna- või netilegendiga. Või siis ei saa mõni mees ikka veel üle aprilli, eriti esimese maapõhja kirumisest. Nimelt olla kunagi juba märtsis lastud liikvele mingi – ma neid peeni nimesid ei tea, aga võib-olla meem? – õpetus, et mätsi toidufoolium palliks, pane mikrolaineahju, saad ilusa läikiva kera!
Aga mõned olla proovinudki ja ahjud läinud muidugi põlema, sest tolvanid ei taibanud, et tegu on järjekordse aprillinaljaga.
Sihukeste huumorimeeste koht on puu otsas – tõlgendatagu väljendit, kuidas keegi tahab.
Edasi ei tea, kas maailm kubiseb naljanina otsingutest ja ta vastu sepitsetavatest kohtuasjadest. Loll niikuinii aru ei saaks, tema tahtis ainult nalja teha ja oma viga, kui kalendrisse ei vaadatud.
Loodetavasti see siiski on vaid legend. Kuigi inimesed usuvad täiesti uskumatut ja lollide eest ei kaitse ükski kondoom, tegelikkus jõuab alati ette ka kõige haigemast fantaasiast.
Taavi Rõivas tuli meelde
Oleks tore, kui mais saabunud kohustuslik biolisand teie kütusepaakides oleks kah aprillinali või tobe legend, aga vist ei ole. Ja mille võiks ka tavaliseks, ette arvatud puudekallistajate ogaruseks jätta, kui mõnda aga poleks.
Mitte see pole napakas, et igasugu peast haljad justkui ei mõtle, et selle biovärgi tekitamiseks pannakse nahka hea hunnik vilja, millega saaks sööta pudulojuseid või inimesi. Kui käib ju jutt tühja kõhuga magama minevatest lastest, ülepea näljahädadest, mis võivad olla muutunud nii tavaliseks, et eriti teemaks ei tõusegi. Loogika siin on – kui roheliste meelest on inimkond paha batsill mammakese maakese pinnal, siis surgu nälga. Aga nad ise vist siis ennast inimkonna hulka ei loe. Seda on varem märgitud ja sama tulutult.
No ja muidugi tõuseb kütuse hind, sest mammakese päästmine on ju kallis.
Napakas ja hirmuäratav on teade, et see roheline õnnistus teie paagis võib mootori tuksi keerata. Minu autohuvi ja -teadmised lähevad küll võrdluse alla eunuhh-vahib-pornot, aga ikkagi. Igapäevane õlu ja vorst tuuakse kah poodi autoga. Juba aasta pärast siis tunnistatakse mingi osa autosid kõlbmatuks. Või lähevadki untsu, utiliseerimisele, odava hinnaga müüki kuskile, kus puudekallistajad seadustest eemal hoitakse.
Võimalik kahju igal juhul. Pahatahtlikult – nagu ikka – tikuksin küsima, kas puudekallistajad oleksid valmis kinni taguma nende tüüpide kahjud, kelle rauast sõber biokütuse tõttu otsad annab. Veame kihla... Aga ma arvan, keegi ei taha kihla vedada.
Kae, Taavi Rõivas tuli meelde. Tahtmata nüüd, üle pika aja, veel kord noormeest tampida, aga meelde tuli üks tema rumalamaid ütlusi kunagi kütuseaktsiisi järjekordse tõstmise aegu: ostke siis vähemkulukas auto. Hea mõte. Müüginumbrid üles, majandus elavneb.
Kunagi veel ammusemal ajal, kui New Orleansi uputas, teatasid eksperdid tõsimeelselt, et ongi tore, ülesehitamine elavdab majandust. Üks ameeriklasest õelus soovitas seepeale, et hinge vaakuva Detroidi päästmiseks tuleks sinna tuumapomm visata – vaat kus puhastus- ja ülesehitus kohe linna majandust elavdaks.
Või oli Chicago.
Ükskõik. Järjekordselt näib olevat illustreeritud inimeste võimetus näha kuigi palju kaugemale oma ninaotsast või siis lähimast üllast eesmärgist. Olgu, visatagu vanad ebabio autod minema, aga kas uued ja puhtad ei ole mitte veel hullemast plastmassist tehtud? Näiteks.
Võtaks ja arvutaks, mida see tähendab, mitte isegi nii palju rahas kui tonnides. Kui praegu veel täiesti toimetavad jõuvankrid muutuvad äkki jäätmeteks. Kuhu need panna, kes need kahjud ära neelab jne?
Aga ei imesta. Puudekallistajate üle kohe üldse mitte. Mõtlemisega on neil nõrgasti, millest väike näide. Praegu vist kõige kuulsam roheline siin maal on Kilulinna abilinnapea Zuzu. Kes andis Krister Kivile Eesti Ekspressi vjuu. Mida mõttemaailma tabamiseks pole pealkirjast kaugemale vaja lugeda. Nimelt: Eesti Raudtee pritsib Tallinnas laiali 300 liitrit mürki aastas.
Peaasi on ennast suure mõtlejana näidata
Oeh. No arvutaks. 300 liitrit on 300 000 milliliitrit, milliliiter on sihuke sentimeetrise küljepikkusega kuup. Suurusehullustuses tablett. Tallinnas elab 400 000 inimest. Väike jagamistehe annab vastuseks, et per kilulinlase kohta tuleb 0,75 ml mürki. Tableti suurusehullustus vähenes.
Nüüd jagage see 365 aastas oleva päeva peale – saate 0,002 ml. Ma kardan, et ühes paberossis on tõrva ka rohkem. Pealegi, kui me räägime liitritest, siis – on see gaas, on see vedelik, mis on selle mürgi erikaal? Aga mis tähtsust sel. Peaasi on ennast suure, kõigi eest mõtlejana näidata ning arvud on nii eelmine aastatuhat.
Öelnud siis juba kohe, et iga päev saab 0,002 ml novitšokki – mingid rongid vist ikka Vene vahet veel käivad.
Ka selle üle ei imestaks.