[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

TOOMAS ALATALU AINULT MEIE MAAS: Kas unistus teostub? (2)
Autor: Toomas Alatalu, ajaloolane
Esmaspäev, 30. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Alatalu. FOTO: erakogu

Suurriikide ja nende sõjakate sammude varjus rühkis ootamatult suure poliitika päevakorda pisike (territoorium 30 000 km2, elanikke alla 3 miljoni) Armeenia, Eesti omaaegne saatusekaaslane nõukogude impeeriumis.

1990-ndatel liikus Armeenia meiega paralleelselt Läände – võim kuulus (osalt) rahvarindele ja presidendiks oli 1991–1998 Levon Ter-Petrosjan, kes võitis Mägi-Karabahhi eest peetud sõja. Tagajärjeks oli Aserbaidžaani ja Türgi kehtestatud blokaad ning kui Ter-Petrosjan üritas selle murdmiseks sõjas saavutatud edu käest anda, tuli presidendil protestide tõttu ametist lahkuda.
Kuna olen Armeenia olukorraga nõuniku tasemel mitu korda tegelenud, julgen öelda, et Brüssel mõjutas toona meest valesti.

Poolteist aastat hiljem, 27. oktoobril 1999 marssis Armeenia parlamenti sisse grupp relvis mehi, kes tapsid reforme alustanud peaministri, parlamendi esimehe, kaks aseesimeest, ministri ja kolm parlamendiliiget – vapustav juhtum kommunismijärgses ajaloos. Pealegi kultuurriigis, mis 301. aastal kuulutas esimesena ristiusu ametlikuks riigiusuks. Huvitav oli seegi, et tipp-poliitikute matustele tuli kohale ka Venemaa toonane peaminister Vladimir Putin.

Nokatsi ja jopega uue aja liider

Riigi poliittipu hõredaks laskmine tõi kaasa – jällegi Euroopast soovitatud – kaheparteisüsteemi loomise. Vabariiklik Partei koosnes eelmise ajastu võimupartei tegelastest, selle kõrvale sünnitati värskete oligarhide poolt Õitsev Armeenia, mida kutsutakse ka tema asutaja nime järgi Gagik Tsarukjani parteiks.

Aprillis 2017 toimunud valimistel sai esimene (Euroopa Rahvapartei liige!) 58 ja teine (Euroopa konservatiivide-euroskeptikute liige) 31 kohta 105-liikmelises parlamendis. Võib öelda, et hoolimata Euroopa-siltidest mindi hoopiski üle Putini-Venemaa mudelile, mille loogiliseks jätkuks sai seegi, et algul peaminister (2007–2008) ja seejärel president (2008–2018) olnud Serž Sargsjan otsustas muudetud põhiseaduse alusel uuesti peaministriks hakata. Ehkki 2015. aastal oli ta pühalikult vandunud, et seda ei tee.

Õnneks kukkus selline ametite vahetus, mis oli võimalik Venemaal 2011–2012, Armeenias nüüd läbi – aeg on uus ja ka isikud teised.

Kui 2010. aastal kirjutasin Euroopa Regioonide Komiteele soovitusi Armeenia osas, oli seal sama seis, mis äsjagi: kahe kunstpartei kokkumäng ja raha võim pigistas kõiki, mistõttu inimesed hakkasid kogunema kohalike autoriteetide – reeglina vanemad ja tunnustatud isikud – ümber, moodustades omaalgatuslikke nõukogusid kohalike asjade üle otsustamiseks ja nende teostamiseks.

Kõrvutasin neid Kasahstanis ja Kõrgõzstanis tekkinud kurultaidega ning soovitasin Euroopal nendega kontaktid sisse seada. Brüsseli ainutargad läksid selle peale siniseks – ei saa, ei tohi, seadus olgu üks jne!
Täna on huvitav kuulda sama juttu Putini suust, sest Kreml magas revolutsiooni Armeenias maha.

Ehkki protestid algasid juba 13. aprillil, valiti Sargsjan parlamendis uude ametisse 17. aprillil. Kremlin.ru sellekohases teates, et Putin Sargsjanile helistas, oli ära märgitud seegi, et enne läks teele ka õnnitlustelegramm. 25. aprillil helistas Putin juba uuele presidendile Armen Sarkisjanile ja 26. aprillil peaministri kohusetäitjale (nii madala tiitliga mehega polnud Putin ammu rääkinud) Karen Karapetjanile. Mõlemal juhul räägiti vajadusest järgida põhiseadust, viimaste parlamendivalimiste tulemusi jne.

Asi on selles, et löök režiimi pihta tuli ikkagi pigem väljaspoolt kehtestatud süsteemi. Täpsemalt öeldes väikeparteilt, kes on parlamendis esindatud üheksa kohaga, millest mõistagi ei piisa poolthäälte enamuseks, et peaministri tool haarata. Sellest ka soov – rahvas olgu tänavatel. Tõenäoliselt laheneb asi nii, et Nikol Pashinjanist saab ajutise valitsuse juht, sest samaaegselt kuulutatakse välja uued parlamendivalimised.

42-aastase Pashinjani esinemisstiil on imponeeriv – nii rahva ette tulles kui ka kohtumisel Sargsjaniga oli tal peas nokamüts ning seljas jope ja seljakott. Tõeline uue aja liider, kes juba ainuüksi oma välimusega viib traditsioonilise eliidi endast välja. Tegu on partei YELK liidriga, mis lahtiseletatult tähendab „väljumise liitu”. Täpsemalt väljumist Kremli juhitud Euraasia liidust, kuhu Sargsjan Armeenia ootamatult septembris 2013 viis.

Elagu avalikustamine!

Tuletaks meelde, et kui Brüssel oli pikalt endisi idapoolseid nõukogude liiduvabariike ignoreerinud – et mitte öelda: jätnud Venemaa mõjusfääri –, siis 2008. aastal sündis Poola ja Rootsi algatusel Idapartnerlus, mis hakkas Ukrainat, Valgevenet, Moldovat, Gruusiat, Armeeniat ning Aserbaidžaani taas Euroopale lähendama.

Võtmeriigiks oli mõistagi Ukraina ja just sealsete sündmuste haripunktil tegi Armeenia juht sammu Kremli poole. Siis tekkis ka YELK, mis tegelikult moodustab vaid osa mitmeparteilisest blokist.

Sajad tuhanded inimesed Armeenia linnade tänavatel näitavad Euroopa-suuna tegelikku toetust. Reaalsus on aga selles, et Armeenias asub Venemaa sõjabaas ja Pashinjan pidas Venemaa esindajatega kõnelusi Venemaa saatkonnas. Tõsi, sealt väljununa seadis ta oma ametlikeks kõnelusteks võimuga vaid ühe tingimuse – ajakirjanikud olgu kohal! Ehk siis – elagu avalikustamine. Tasub mäletada, et just sellise loosungiga algas aprillis 1985 N Liidus perestroika, mida meiegi osavalt ära kasutasime.

Loo pealkiri on aga laen Armeenia värskelt presidendilt, kes kõigi armeenlaste uhkust väljendades tõdes, et riik astus nädalaga „unistuste Armeeniasse”.

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Tõnu Kõrvits ja „Lageda laulud“
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Aarne Mägi maru värk
„Bohemian Rhapsody“ ehk Queen Kuressaare Linnateatri kinolinal
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (366)
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
Rae keskuse SHU asemele tuleb apteek (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (119)
Olev Ait liitub volikoguga (22)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (122)
Kaljuste organiseerib Tallinnas uut ÜRO pakti vastast meeleavaldust (10)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud