[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Vaene olla on suur häbi (6)
Autor: Kärt Mere, MTÜ EAPN Eesti juhatuse esimees
Kolmapäev, 25. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kärt Mere. FOTO: erakogu

Vaesus on väga mitmekihiline ja keeruline, sageli väga raskesti mõistetav. Neil, kes pole vaesust kogenud või väga lähedalt näinud, on raske mõista, miks elule alla jäädakse ja miks vaesusest välja ei pääseta.

Vaesusel on mitu nägu ja palju erinevaid tekkepõhjusi. Teda on kergem hoomata, kui läheneda vaesusele üksikisiku vaatenurgast ning rääkida vaesusest mitte kantseliiti kasutades, vaid tavainimesele arusaadavas keeles.

Pole keeruline aru saada, et mitte keegi ei soovi olla vaene, kaotada sissetulekutes, kogeda heaolu kaotust, jääda hätta finantskohustuste ja kulutustega eluasemele ning igapäevaelule, loobuda rahuldust pakkuvast elustiilist.

Vaesuses elavatel inimestel on väga piiratud võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Kõrvalejäetus ning ilmajäetus ei allu [sugugi alati] üksikisiku jõupingutustele vaesusest väljatulemiseks. Üksikisikute probleemidest kasvavad aga kogu ühiskonna sotsiaalsed probleemid.

Turvalisem on olla varjus

Ühiskond tervikuna peab hädasolijatele abikäe ulatama ning pakkuma tuge ja ressursse. Kõige tulemusrikkam abi on ennetav ja süsteemne, mille puhul abi saaja ja andja teevad mõtestatud koostööd ning jagavad vastutust.
Vaesuse seljatamiseks vajame läbimõeldud ja realistlikku tegevuskava, mis asendaks kampaaniad stiilis „Kõik tööle, maksku mis maksab!”. Olemasolevad strateegiad ei tööta.

Vaatamata sellele, et uuendused sotsiaalvaldkonnas on absoluutset vaesust Eestis vähendanud ja tööpuudus on üle aegade madalaim, on suhteline vaesus püsinud samal tasemel, sest hinnatõus ja maksumuudatused on kulutusi suurendanud. Suurenenud on vanemaealiste inimeste vaesus.

Toidupank kogub annetusi, kuid ei suuda vastu tulla kõikidele abivajajatele. Palved „Aita täita tühja kõhtu!” ja „Kingime elu!” korduvad päevast päeva ja nädalast nädalasse teleekraanil. Eri ühingute ja organisatsioonide tegevuse toetamiseks on kaubanduskeskustes kogumiskastikesed, annetusi paluvad nii haiglad kui ka lastekodud. Soodushinnaga tooted toidupoodides kaovad kui nõiaväel, sotsiaalmeedias paluvad igal nädalal aina uued raskustesse sattunud inimesed kaaskodanike abi.

Muster kordub – ootamatu haigestumine, pere lagunemine, planeerimata suuremahulised väljaminekud, töö kaotus, vanadus jne.

Meie palgad pole võimaldanud inimestel mustadeks päevadeks ressursse koguda. Enamasti pole keegi ebameeldivateks üllatusteks valmis ja seetõttu on probleemi ilmnemisel vaja abi kohe. Kui lähikondlased aidata ei saa, ei osuta kohest abi keegi. Uskumatult kurb, kui raskustesse sattunud kodanikud kogevad esmalt hurjutamist, süüdistamist ning halvakspanu. Sildistavaid ja süüdistavaid repliike jagavad heldelt mitme erakonna esindajadki.

Veniva, heitliku ja süsteemitu abistamise tulemusel vaevaliselt jalule saanud kodanik on edaspidises elus ärevil ning alalhoidlik. Tema jaoks on kord kuus perega väljaspool kodu einestamine priiskamine ning uute riiete ja jalanõude soetamine lausa kuritegelik ettevõtmine. Mõnes peres kaalutakse uue jope ostmist lapsele sama põhjalikult kui autoostu heal järjel peres.

Krooniliselt õnnetu kaasmaalane lapib auke eelarves, otsib lisatööd, paneb pere kartuli- ja makaronidieedile, läheb haigena tööle ning kannatab hambavalu käes. Prillid ostetakse vajadusel supermarketist. Lapsed jäävad ilma kõikidest tavaperedele loomulikult kättesaadavatest asjadest.

Vanemad tunnevad süüd, et nad oma lastele vajalikku pakkuda ei suuda. Laste jaoks on virelemine normaalne, sest see on ainus eluviis, mida nad on kogenud. Pereliikmete suhted pingestuvad, sest hirm ja mure toimetulemise pärast hoiab neid pidevas stressiseisundis.

Vaesuses elav kodanik ei protesteeri ega nõua õigusi – turvalisem on olla varjus, sest alati võib olukord muutuda veelgi hullemaks. Pidev süütunne pärsib igasuguse algatusvõime ja motivatsiooni, tapab usu oma võimekusse paremini toime tulla.

Sellises olukorras inimesi on meie ümber kõikjal, iseasi, kas me neid märgata ja aidata oskame. Eestis on vaene olla suur häbi, sest ajalooliselt on vaeseid peetud rumalateks ja laiskadeks inimesteks, kes on oma hädades ise süüdi. Seepärast iseloomustab Eestit suur varjatud vaesuse osakaal.

Tabuteema

Eestil on palju väljakutseid. Meie sotsiaalkulutuste osakaal SKT-st on Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandal kohal.

Vananeva rahvastiku ja negatiivse iibega väikeriik on kui vaene sugulane, kes aina oma auke lapib ning vaesust varjab. Millegipärast me väldime hirmsasti põhjalikku ja ausat arutelu vaesuse teemal. Me ei söanda küsida vaesuses elavatelt inimestelt endilt, missuguseid muutusi nad vajaksid selleks, et oma kohustustega paremini toime tulla.

Me oleme nii uhked oma saavutuste üle, et unustame märgata, kas kõikidel on rõõmustamiseks põhjust. Me näeme suurt vaeva selle nimel, et Euroopa poolt vaadatuna esirinnas olla, aga panustame liiga vähe oma inimeste heaolusse. Me soovime, et peredesse sünniks rohkem lapsi, kuid ei suuda pidada konstruktiivset debatti, et aru saada, mis sündimuse tõusu takistab.
Puudulik kommunikatsioon saab pikapeale saatuslikuks igas eluvaldkonnas.

Artikkel ilmus vabaühenduste liidu väljaande Hea Kodanik kevadnumbris.

Täna loetuimad
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (6)
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (5)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (5)
Ühest rikkalikust saagist (2)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (6)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (2)
JUHTKIRI - Kui grimmi lõhn on kauneim
Cosmoskva on tagasi!
Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Mälestades vend Haljandit (4)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (6)
Kommentaarid
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (6)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (6)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (5)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (5)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (2)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Mälestades vend Haljandit (4)
Purjus mees sülitas politseinike suunas (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud