[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 22. september 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Arvamus

Kuidas majandada metsa? (2)
Autor: Tõnu Ploompuu, bioloog (Vabaerakond)
Esmaspäev, 16. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tõnu Ploompuu. FOTO: erakogu

Igale Eesti kodanikule kuulub umbes 0,9 hektarit metsa – nii palju on Eestis iga inimese kohta riigi hallatavat metsamaad.

Viimasel ajal on aga väga paljud inimesed muutunud rahulolematuks, mismoodi riik nende metsa majandab. Riigimetsade majandamise korraldamisel nähakse ühiskonda kahjustavaid salaleppeid, majandustegevuse suunamises püramiidskeeme.

Demokraatlikus riigis on võimalik probleem lahendada lihtsalt – lasta igal inimesel otsustada, mil viisil temale kuuluvat metsaosa majandada. Mitte konkreetse puu kasutamise tasemel, vaid tervikmetsa arvestades.
Rahvahääletusel antaks valida variantide vahel, millist majandamise tüüpi keegi enda metsaosakul näha soovib. See aitaks maha võtta vandenõuteooriaid ja leevendada asjatult köetavaid pingeid. Riigi ülesanne on metsakasutuse hääletuse jaoks sobilike majandamise tüüpide väljatöötamine. Erametsad sellele käsitlusele ei alluks.

Neli võimalikku majandamise tüüpi

Järgnevalt pakun välja neli võimalikku metsa majandamise tüüpi. Nendes on kombineeritud erinevad metsa kasutamise funktsioonid: loodus- ja keskkonnakaitse, inimese emotsionaalsed ja mäluvajadused, inimese puhkekeskkond, marjade ja seente korjamine ning jahi majandamine, turismitööstuse vajadused, tööstuse kvaliteetpuidu vajadus, puidukeemia tööstuse toorme vajadus ja inimese puidukütte majandamise võimalused.
1. Ühefunktsiooniline looduskaitsemets. Rangelt kaitstav mets, milles puid ei raiuta. Sageli on ka piiratud metsa külastamise võimalused inimesele.
 
2. Hulgafunktsiooniline püsimajandusmets. Mets, mida majandatakse paljusid inimesele olulisi vajadusi rahuldavalt, kus majandamise osas rakendatakse püsimetsanduse põhimõtteid. Metsa raieringi pikkusena arvestatakse kõrget puidu kvaliteeti tagavat poolteise sajandi pikkust kogemust (nt okaspuudel üldjuhul vähemalt 100 aastat). Metsa arvestatakse ka looduskaitselisi väärtusi kaitsva keskkonnana. Eeldab väiksemate masinate kasutamist ja suuremat käsitöö osa puidu majandamisel.

3. Hulgafunktsiooniline lageraiega mets. Paljusid inimesele olulisi vajadusi rahuldavalt majandatav mets, kus puitu varutakse ka väikestelt lageraie lankidelt (kuni 1,5 ha). Külgnevaid lanke ei hakata tegema enne, kui olemasolevale langile kasvanud mets on jõudnud latimetsa ea lõppu. Lageraiete vanusena arvestatakse kvaliteetpuidu suurt osatähtsust tagavat iga (nt okaspuudel vähemalt 100 a). Erinevalt eelmisest võimaldab see variant kasutada metsas igasuguseid tööd lihtsustavaid masinaid.
 
4. Ühefunktsiooniline tselluloosivarumismets. Toortselluloosi tootmisele optimeeritud monofunktsionaalne mets, mille juhtivad ülesanded on keemiatoorme ja kütuse tootmine. Raiete tingimused jäävad lähedasteks praegu kehtivatele tingimustele. Metsaga seonduvad töökohad koonduksid selles variandis peamiselt raiemasinatesse ja puidujahvatamise ettevõtetesse.

Turismitööstusele see töökohti ei paku, vähe jääb võimalusi ennast elatada ka metsamarju majandades ning kvaliteetpuitu käitlevates ettevõtetes tööd tehes.
Nendest variantidest esimese puhul kuulutatakse kõigepealt valikuteks juba praegu kaitstavad metsad. Alles siis, kui selle variandi valijate osakuid tuleb rohkem kui praegu kaitstavate metsade pindala, hakatakse sellest nõudest lähtuvalt täielikult kaitstavate metsade pinda laiendama.

Kui aga täielikult kaitstavate metsade soovijate osakuid on vähem kui praegune kaitstavate metsade pindala, ei vähendata kaitstavate metsade pindala. Nende metsade näol on olulisel määral tegemist ka rahvusvahelise kaitsekohustuse täitmisega, need metsad peavad tagama Eesti looduse elujõu ja turvalisuse.

Kahtlemata ei saa rahvahääletuse järel hulgafunktsiooniliselt majandatava metsa maaks arvata suuri värskeid lageraiesmikke ja võsamaid. Need peavad jääma eelistatult ühefunktsiooniliste tselluloosivarumise metsade maaks. Nende praegune majandamisviis vastab kõige kindlamini sellele majandamise tüübile ja seda on mõistlik samamoodi jätkata. Kasutustüübi jätkamine oleks analoogne kaitsealuste metsade kasutustüübi jätkumisega.

Püsimetsanduse ja väikeste lankidega variantide puhul võiks olla võimalik ka valida valda, kus sellist majandamist riigimetsades rakendatakse. Võib-olla isegi jätta võimalus pakkuda küla, alevit või linna, mille ümbruses sellist majandamise tüüpi rakendada. Kui valitud piirkonna majandamise soovide osas on ületäituvus, siis eelistatakse alal püsimetsanduses majandajate soove. Nii võib juhtuda Harku metsas või Narva-Jõesuus.

Rahvaküsitlus paralleelselt valimistega

Pole vaja karta, et Eesti jääks ilma paberita, kui valdav osa rahvast eelistab hulgafunktsiooniliselt majandatavaid metsa variante.

Ka nendes metsades saavad toimuma hooldus- ja harvendusraied, milles paberipuidu osatähtsus on suur. Aga kindlasti väheneb nende majandamistüüpide korral aladelt saadava paberipuidu osatähtsus, seda just kvaliteetpuidu osatähtsuse kasvamise arvel. Ja nende valikute korral muutub väga küsitavaks praegu RMK poolt lahkelt Tartu puidurafineerimistehasele lubatav paberipuidu hulk.

Rahvaküsitluse saaks korraldada juba paralleelselt järgmise aasta riigikogu valimistega. Selleni on piisavalt aega, et teha selgitustööd ja ette valmistada hääletuse tehnilist külge. Salajase paberhääletuse saaks korraldada valimispäeval, avaliku elektroonilise hääletuse ka nädalal enne valimispäeva.

Täna loetuimad
Ilmaennustus või inimfaktor? Ruhnu-reisi tühistamise põhjused vastuolulised (2)
Perekondlik
Kuursaali murti sisse (1)
Elisa ooteajad nörritavad saarlasi
Abipolitseinike read täienevad (1)
Salmel avati loomaarsti vastuvõtutuba (1)
Siim Saat: ideedega mees lahendab Londoni toruummistusi
Saarlased löövad kaasa seriaalis „Teine võimalus”
Lubadused lubaduste otsas
Viasati platvormivahetus tekitas häireid telepildis (4)
JUHTKIRI - Midagi ei juhtunud? (2)
Kuressaare kindluse pukktuulik hakkas vilja jahvatama (1)
Silver Oder metsloomade rüüsteretkedest ja muust
Käesla külaväljakul on lastel oma maailm
Seebilill, sigur ja sinine käoking
Nädala loetavuse top 5
VAATA VIDEOT! Jahimees kohtus Sõrves karuga lähedalt (3)
Kontvõõrad pakkusid end pulma (6)
Runö kaptenil joobe kahtlus (14)
Ilmaennustus või inimfaktor? Ruhnu-reisi tühistamise põhjused vastuolulised (2)
Tesman tõrjub süüdistusi ulatusliku ehituspraagi kohta (7)
Kommentaarid
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (252)
Aplad Torgu metssead askeldavad ülbelt isegi jahimeeste akende all (25)
Laevaehitaja plaanib veel ühe tuuliku püstitamist (40)
Koolivorm – uhkus või tüütus?  (37)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (148)
TÜLI MAJAS! Linn alustas kiriku kinnistul tehtud raie kohta menetlust (90)
Minu süda jäi pärnaka koerakuuti (30)
Runö kaptenil joobe kahtlus (14)
Viasati platvormivahetus tekitas häireid telepildis (4)
Sõnajalad maandusid kopteriga Raiekivi säärel ilma loata (120)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud