[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Arvamus

TOIVO VAIK AINULT MEIE MAAS: Prügisokutajad, start!
Autor: Toivo Vaik, kolumnist
Kolmapäev, 11. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kevad on täies hoos – veed voolavad ja lumi on peaaegu kadunud. Vaid päikesest pleegitamata põhjapoolsetel nõlvadel on siin-seal veel mõni helendav hunnik järel.

Kõik me tunneme rõõmu kevadisest lumesulamisest, ent rõõmu tuhmistab see, mis lume alt välja tuleb.

Inimesed, häbenege!


Jah, ma tunnen piinlikkust, ehkki mina prahti kusagile maha ei loobi. Mul on piinlik kaaskodanike pärast, sest ometi on ju pikalt-laialt räägitud keskkonnahoiust ja loodusesõbralikkusest.

Igal kevadel sulab lume alt üht-teist välja, eriti just maanteede ääres. Ka mina olen andnud vallale lepinguga õiguse mu kinnistut läbivat teed kõigil avalikult kasutada. See on küll üsna väike jupike, ent ometi pean sageli oma värava tagant koristama šokolaadipabereid, suitsukonisid ja -pakke, tühje pudeleid... Ka koeras...a, ehkki meil peaksid ju kõik koerad olema peremeeste valve all ega tohiks omapäi ringi hulkudes junnitada.

Kui võtan nüüd arvesse oma teejupi pikkuse ja võrdlen seda kogu avaliku teedevõrguga, siis mõtlen paratamatult jubedale prügihulgale, mis on meie kodusaarele laiali loobitud. Kes seda ometi teeb?

Kolm aastakümmet ja rohkemgi tagasi aeti kõik „venelaste” ehk Vene sõjaväelaste süüks. Olgu süüks kas siis võsasse laotatud prügihunnik, kraavi visatud katkine autorehv või rööpasse sõidetud metsaalune pinnas. Olukord pole aga muutunud, kuigi venelaste lahkumisest siitmailt saab suve lõpupoole natuke vähem kui veerand sajandit.

Kas oleme nüüd ise muutunud nendeks „venelasteks”? Kas kultuura on meid tõesti nii tõsiselt nakatanud, et kandub edasi uutelegi põlvkondadele? On see kõik päästmatult juba meie geenidesse talletunud? Vanem põlvkond üksinda ei jõua ju nii palju saasta laiali loopida, siin peavad ka noored oma panuse andma. Liiatigi on enamikul meist leping jäätmevedajaga – seega prahi laialiloopimine on üsna mõttetu tegevus.

Teeme ära!

Kampaania ja registreerimine suurteks koristustalguteks on alanud. Pannakse kirja, kes ja kus kohas millist saasta kokku korjama hakkab. See mõjub aga justkui igakevadise signaalina prügisokutajatele, et on viimane aeg oma talve jooksul kogunenud olmepraht, vana ja lagunenud mööbel ning otsad andnud kodumasinad metsa alla tassida. „Hoolas” prügisokutaja võib registreeritud talguid uurides koguni seesugust infot leida, kes tema viidud sodi metsast ära koristab. Inimesed, on see kõik ikka normaalne?

Esimestel koristustalgutel osalesin koos perega minagi. Tuli meelde aeg, kui metsaalused olid täitunud nõukogude lodeva elu ajal sinna ladestatud rämpsuga. Eelmise riigikorra ajal oli organiseeritud prügimajandus ju vaid suurte korterelamute juures, väikesed kodumajapidamised pidid jäätmetest lahtisaamiseks ise võimaluse leidma.

Jah, eks meilgi oli nõuka-ajal isiklik miniprügimägi – mitte küll võõra metsa all, vaid ikka oma majapidamises. Kui lahti läks aga korraldatud jäätmevedu, sai isiklik prügimägi likvideeritud. Kõik sinna kuhjatu õnnestus prügiveoteenust osutava firma abil õigesse kohta ära anda.

Koristustalgutel osalemise isu võttis mul edaspidiseks ära asjaolu, et puhtaks tehtud metsaalused täitusid aasta jooksul uuesti prügiga. Meie omad „venelased” polnudki ära unustanud, kuhu sai salaja oma jäätmeid vedada.

Osalesin talgutel veel paaril järjestikusel aastal, aga kuna igal kevadel avanes samasugune vaatepilt, siis loobusin. Ei jätkunud vist enam missioonitunnet. Eks indu kärpis ka teadmine, et mitte ükski prügisokutaja ei pannud talgutel käsi külge – nemad itsitasid kusagil pihku, kui teised koristada rabasid.

Mida riik saaks ette võtta?

Jahimehena olen täheldanud, et keskkonnainspektorid võtavad viimasel ajal oma tööd väga tõsiselt ja neid kohtab looduses üha sagedamini. Oman ka sellist kogemust, kus jahimehe poolt teada antud prügisokutaja päevavalgust kartev tegu jõudis menetluseni ja kellelgi tuli sellest aru anda.
Just jahimehed on sageli need, kelle kaudu jõuab teave looduse saastajatest keskkonnainspektorite kõrvu. Siinkohal kutsungi jahimehi veel kord üles sellist infot alati jagama.

Kahjuks pole iga kord aga võimalik krattide tempe identifitseerida. Sellisel juhul jääb tagajärgede likvideerimine maaomaniku kohustuseks, sest nii näeb ette kehtiv seadus. Sel juhul korjaku maaomanik kogu laga ise kokku ja tasugu jäätmefirmasse ära andes ka kõik kaasnevad kulud.

Missugune ebaõiglus! Sellise seaduse rakendamine ei erine minu meelest mitte millegagi tavalisest taskuvargusest. Võõraste inimeste prügi eest omast taskust maksmine on ju sama, mis taskuvargus! Mina küll siin mingit vahet ei näe.

Siinkohal muudan veidi teemat, aga peagi jõuan prügimajandusse tagasi.
Oleme juba pikemat aega kuulnud majandusminister Kadri Simsoni dogmat tasuta ühistranspordist ja selle üüratust kasust maaelanikele. Millegipärast ei saa aga paljud maainimesed aru, miks see vajalik on. Isegi kõige väiksema pensioniga memmeke kusagilt kolkakülast leiab tuttavate või sotsiaaltöötajate abiga tee poodi või tohtri juurde, ehkki tema kodukandis pole liinibussi juba aastaid nähtud. Kui buss ka liiguks, ei käiks piletihind memmele üle jõu. Täiesti mõttetu ja rahvast lollitav tegevus ministri poolt.

Kui minister Simson ja kogu valitsus tahaksid rahvale midagi kinkida, siis ühinen nendega, kes arvavad, et just olmeprügi tasuta äraandmise võimalus oleks õige ning vajalik „tasuta asi”.

See võimalus seaks kõik inimesed ühele pulgale ja sellest tõuseks kõigile ühesugune tulu. Ka prügisokutajaile, sest sellisel juhul muutuks looduse saastamine mõttetuks.

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada
Meil on Kuningas, halastav ja armuline
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (2)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (1)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes
Sõna uuristab kivi (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (11)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (32)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (32)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (5)
Sõna uuristab kivi (1)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (11)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (2)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (1)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud