[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Kui vorm muutub sisust olulisemaks (1)
Autor: Kajar Lember, ettevõtluse edendaja
Esmaspäev, 09. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vaatamata aja jooksul toimunud mitmetele põigetele avalikku sektorisse olen hingelt olnud alati pigem väikeettevõtja, keda vahepeal on kutsutud panustama ka riigi või omavalitsuse hüvanguks. See on andnud oskuse erinevaid protsesse hinnata mõlemast vaatenurgast vaadates.

Nõus, et tihti saaks paremini, aga kahjuks järeldame seda tihti tagantjärele ja kõrvalt vaadates. Kuid üldjuhul tehakse tegevusi mõlemal pool nii nagu osatakse ja kui teinekord ei kuku välja nagu eeldatud, siis tuleb asju parandada. Paraku juhtub tihti nii, et kui ongi tehtud vale otsus, siis raiutakse seda edasi, sest meie ei saa ju ometi eksida!

Heas mõttes positiivne näide on suurt kajastust saanud idapiiri ehitamine, kus summade väljakäimisel eksiti 2,5-kordse numbriga, mis tähendas üle 100 miljoni suurust ehituseelarve kasvu. Sest poliitikud nõudsid mõni aasta tagasi vormitäiteks ja planeerimiseks numbrit, andmata asutusele aega sisuga tegeleda.

Seda viga oli vaja ühel hetkel tunnistada, sest vahepeal saadi targemaks – tutvuti reaalse olukorraga kohapeal, arvutati uuesti, tekkis täpsem number ning elu läks edasi. Uus olukord, uus otsus ja tööle!

Panna selle eest vastutama hästi hakkama saanud asutuse juht, oleks olnud selgelt liialdus. Muutuvaid asju ongi ülimalt keeruline ette hinnata ja kindlasti me ei eelda, et konkreetse eelarvega pandi puusse pahatahtlikult.

Eurotoetused on saatanast?


Samamoodi nagu riigis, on veelgi raskem kõike ette näha erasektoris. Pole võimalik teha 100% täituvaid eelarveid või äriplaane, sest kõik muutub ajas – teinekord kuude ja nädalatega, isegi tundidega, aga mitte aastatega. Vahel on tegelikkus positiivsem, ent mõnikord ka negatiivsem, kui ideede väljatöötamisel algselt kavandati.

Pidada kõiki ette tulevaid muutusi ja plaanide ümbertegemisi kuritegelikuks on pehmelt öeldes absurdne, kui mitte öelda rumal. Ainult see, kes ise ei ole pidanud planeerima ja otsustama, saab vastupidist arvata – ehk kui midagi ei tee, siis on ka kindel, et kuidagi ei eksi!

Tulenevalt ka enda praegusest kummalisest eluperioodist jälgin loomulikult huviga, mis toimub riigis erinevate ettevõtlustoetustega.

Tihti püütakse üldiste numbrite ja emotsioonide toel anda hinnanguid ning nende andjad ei üritagi ennast asjadega kurssi viia, sest see pole tegelik eesmärk. Pigem püütakse paaniliselt kaitsta enda püstitatud hüpoteese ja jõutaksegi sinna, et olulisemaks muutub asjade vorm.

Viimasel ajal on riigi jõustruktuurid hakanud kõvasti pingutama, et toetuste valdkonnas kord majja lüüa. On õige, et sellel valdkonnal tuleb hoida silma peal, kuid kindlasti tuleks siin tähele panna, et koos pesuveega ei visataks ka last välja. Ehk teisisõnu – olles täna kahjuks pidanud lähedalt tutvuma teatavate meetoditega, on kurb, et ka siin lähtutakse tuimalt pigem vormi korrektsusest kui asja sisust.

Toetuste väärkasutamist tulebki taunida, aga samas, kui mõnel taotlejal ei ole õnnestunud äriplaani 100% järgida ja näiteks räime asemel töödeldake kilu, siis tekib mul küll küsimus: kas see on ikka ettevõtja pätiks tembeldamiseks adekvaatne põhjus?

Ma ei saa aru, mismoodi on toetusrahaga võimalik teha n-ö valesid asju. Näiteks PRIA investeeringutoetuste puhul peab ettevõtja tegema investeeringu ära, siis tuleb kontroll vaatama, kas see on tehtud, ja alles seejärel läheb summa väljamaksmisele. Kohapeal koostatud kontrollakt annab ka ettevõtjale kindluse, et asjad on korras ja ta tegutseb edasi.
Kui miskit on valesti, siis juhitakse sellele tähelepanu ja asjad saab korda teha või väljamakse jääb ära. Vähemalt nii peaks olema, sest ma ei saa tõesti aru, kuidas saab midagi olla välja makstud, kui asi on tegemata. Mina ei ole veel nii lolli kontrolli näinud, kes ei saa aru, kas hoone on ehitatud kivist või puust! Või kas toetusega soetatud vahendid või seadmed on olemas või ei ole!

Siin ei saa olla valikvastuseid, vaid saab olla kas üks või teine. Kui ei ole tehtud nii, nagu on nõutud, siis peaks raha jääma lihtsalt välja maksmata.

Kes vastutab?

Aga kuna teemade käsitlemisel tõlgendatakse teatud asju täiesti erinevalt, siis ei peaks ettevõtja küll olema see lammas, kes on ainus süüdlane. Aga just nimelt nii juhtub, et jõustruktuurid ei süvene absoluutselt asja sisusse, vaid vaadatakse vaid vormi – ja kui sealt paistavad vead, siis tehakse ettevõtjast pahatahtlik kurjategija.

Mõni ettevõtja on toetuste abil tehtud investeeringu tulemusel juba kümme aastat tööd rüganud, inimestele tööd pakkunud ja makse maksnud ning nüüd äkki teatatakse, et ta taotlusdokumentide esitamisel vea teinud ja ristitaksegi kaabakaks.

Investeeringutoetuse määruse järgi kontrollib PRIA vastu võetud taotluse vastavust nõuetele, selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust sätestatud nõuetele. Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja alles siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

Ehk siis – kuidas on võimalik makseasutust selles protsessis teadmatuses hoida? Minu arvates ei olegi see võimalik!

Ei ole ka võimalik, et aastaid pärast kõigi nende kontrollide läbimist püüab teine riigistruktuur tunnistada ettevõtja kurjategijaks, kuigi üks teine riigistruktuur on varem kõik õigeks tunnistanud. Kõlab jaburalt, aga nii on.
Ehk kutsuks jõustruktuure üles vaatama samuti toetuste kasutamist sisulise poole pealt. Tulge kabinettidest välja ja vaadake, mida ettevõtjad koostöös PRIA-ga on teinud! Minge koos ekspertidega kohapeale ja tehke adekvaatsed hinnangud teostatud või tegemata tööde osas!

Järelkontrollis peaks keskenduma pigem sisulisele lõpptulemusele, mitte ainult protseduurireeglite vormilisele täitmisele.

Nõus, et oluline on ka protsessi enda korrektsus, kuid see ei saa olla ainus ja peamine hinnangu alus. Ehk kui mõni äriplaan või projekt ei ole ellu viidud vastavalt algselt kavandatule, siis mõelge meie riigi idapiiri, Eesti eelmise lennufirma kaasuse või ka riigieelarve peale ning saate aru, et eksimine prognoosimisel on tavapärane ja loomulik elu osa, mitte ilmtingimata pikalt planeeritud kelmus või selle katse.

Maapiirkonnas on paraku sisuliselt ainuvõimalik teha investeeringuid erinevate garantiid pakkuvate asutuste, laenuandjate ja toetuste koostoimes. Selliste ettevõtete sisulise tegevuse hindamiseks ei piisa sageli paberimajanduse jälgimisest, vaid tuleb vaadata, kas päriselt asjad toimivad või mitte. Vastasel korral oleme ennast taaskord kinnistamas pealiskaudse ja bürokraatiaga ülepingutava riigi staatusesse.

On selge, et Euroopa Liidu vahendite näol on tegemist meie kõigi ühise rahaga ja selle kasutamine peab olema läbipaistev. Ja kui tänane kord seda kellegi arvates ei taga, siis tulebki riigil kehtestada uued reeglid või uus hankekord ka maaelu toetuste abil tehtavatele investeeringutele.

Niikaua, kuni seda korda ei eksisteeri ja seda pole seadustes või määrustes ette nähtud, ei saa ka sellesisulist, olematute reeglite rikkumist ettevõtjatele ette heita. Eeldus, et ettevõtjad oleksid pidanud minevikus käituma nii, nagu tulevikus võib-olla kehtestatavad reeglid ette näevad, on pehmelt öeldes ikka jabur. Õigusriigis justkui lubamatu ja tervele mõistusele arusaamatu värk!

Täna loetuimad
Perekondlik (3)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (2)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (7)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Perekondlik (3)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (122)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (62)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (6)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (12)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (36)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (19)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (19)
Perekondlik (3)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (30)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud