[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 29. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Langemine täielikku kaosesse? (2)
Autor: Kaupo Vipp
Laupäev, 07. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ökoloogiast laenatud termin “jätkusuutlikkus” (sustainability) tähistab bioloogiliste süsteemide omadust säilitada oma mitmekesisus, arengute tasakaal ja eluvõimelisus määratlemata aja jooksul. See on eri tüüpi süsteemide tööprotsessi tulemus, mitte teoreetiline printsiip süsteemide loomiseks või kujundamiseks.

Keskkonnaprobleemide teravnedes koos nn rohelise mõtlemise kiire tõusuga jõudis väljend 1980. aastatel avalikku kõnepruuki. Nüüd on “jätkusuutlikkus” saanud üheks bürokraatia- ja poliitikaalaste tekstide kirjutajate lemmikväljendiks.

Lõputu kasv pole lihtsalt võimalik

Kui seda algselt kasutati seoses inimühiskonna arenguprobleemidega (jätkusuutlik areng), on seda tänaseks asutud parasiitsõnana lükkima suvalisse konteksti. Pahatihti oksüümoronide sõnastamiseks, nagu näiteks “jätkusuutlik majanduskasv”.

Muidugi mõistab igaüks järele mõeldes, et lõplikus ruumis – nagu inimliigi majandustegevus planeedil Maa – pole lõputu kasv lihtsalt võimalik. Aga reaalpoliitiliste kaalutluste sunnil sisaldab selliseid loogikavigu koguni ÜRO säästva arengu eesmärkide loend.

Keskkonnahoiu osas on üldlevinud lootus, et meie jätkusuutlikkuse (st tsivilisatsiooni ja looduskeskkonna kestva kooseksisteerimise võime) tagaks ressursside tarbimise kahandamine. Samas jätkub elanikkonna eksponentne kasv, lisades planeedile 230 000 inimest päevas, st ligi 88 miljonit aastas [1]. Igaüks neist vajab eluks ressursse.

Samuti ei saa pideva kasvuta hakkama tänaseks välja kujunenud sotsiaalsüsteemid, pangandus jms. Muidugi nõuab vastav majanduskasv planeedi taastuvate ja taastumatute ressursside tarbimise pidevat kasvu, välistades jätkusuutlikkuse.

Näiteks tarbis inimkond 2017. aastal juba augustikuuks ära selle ressursside koguse, mis looduses ühe aastaga taastuda suutnuks (mets, kalad jms). Globaliseerunud majandus jätkab kokkupõrkekurssi planeedi võimalustega maavarade, eluslooduse, puhta joogivee, saastetaluvuse, kliimastabiilsuse jne osas.

Analüütikud on ammu prognoosinud, et see kurss toob lisaks kaasa ebavõrdsuse kasvu, ühiskondi tasakaalustava keskklassi hääbumise, kodusõjad, ressursisõjad riikide vahel ning majandus-, kliima- ja sõjapõgenike voolu, alustades planeedi enim ülerahvastatud piirkondadest.

See, kui palju iga inimene tarbida soovib, mõjutab inimkonna globaalset “jalajälge”. Võitjad ei ole need, kellel on surres rohkem asju. Kui püüaksime igale planeedil elavale inimesele tagada maailma jõukamates riikides praegu valitseva elustiili, vajaksime viit planeeti Maa. See pole arusaadavalt võimalik.

Nii ongi jätkusuutlikkuse tegelik väljakutse inimeste seniste väärtushinnangute, kultuurinormide ja elustiili muutus – teadvustamine, mida me ikkagi tegelikult eluks vajame. Ka siis oleks raske kujutleda, et kõik rahvad lepiksid oma praeguse olukorraga. Pideva alatoitluse, veepuuduse, alalise sõjaseisukorra jmt hädade tõttu kannatavaid inimesi on ju praegu rohkem, kui oli planeedil kokku rahvast 20. sajandi alguses.

Tekkinud seisus ei saa realistlikult tulevikule mõtlev kodanik arenenud ühiskondadele omase elustiili säilitamist pikemas perspektiivis eesmärgiks sättida.

Vaja kriisi ennetavat “organiseeritud taandumist”

Vaja on üldkriisi ennetavat “organiseeritud taandumist” oluliselt madalama, kuid ikkagi talutava heaolu suunas, et vältida langemist täielikku kaosesse.

Lokaalseks jätkusuutlikkuseks annab lootust meie kodumaa seni säilinud loodus, puhas põhjavesi ning kõige kiuste osaliselt säilinud elurikkus metsades, soodes, jõgedes.

Nii peaks hea kodaniku esmane mure olema, et Eesti elukeskkonda, me tulevase jätkusuutlikkuse alust, viimasel hetkel ära ei lagastataks. Ei vahetataks väärtusetute klaashelmeste vastu, nagu paljude maailma maade ja rahvaste loodusega on juba juhtunud.

[1] Kasvuprotsent oli suurim aastatel 1965–1970, mil 2,1 protsenti tähendas ligikaudu 70 miljoni inimese juurdekasvu aastas. Praegune väiksem näit – 1,18 protsenti – esindab aga suurimat summaarset kasvunäitu inimajaloos: umbes 88 miljonit inimest aastas.

Artikkel ilmus algselt vabaühenduste liidu väljaande Hea Kodanik kevadnumbris.

Täna loetuimad
Kuressaare Haigla juhatuse liikme kohale kolm avaldust
Kuressaare haigla EMO remondi lõpp lükkus edasi (8)
Karuste külas avastati hästi säilinud rannalauter (5)
Saarlaste ja hiidlaste lemmikauto on Škoda  (2)
Ajujahile Saaremaalt vaid üks idee (4)
UUS! Lüheneb karantiini kestvus koroonaviirusega naktunu lähedastele
Nädala loetavuse top 5
Parkimiskohtade põud sundis elektroonikapoe kesklinnast lahkuma (27)
Kristlikud matused paganlike kommetega  (6)
Avati Kuressaare haigla kopteriplats (17)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (8)
Politsei uurib Facebooki konto ülevõtmist (19)
Kommentaarid
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (8)
Kuressaare haigla EMO remondi lõpp lükkus edasi (8)
Vald tahab linna sissesõidu atraktiivsemaks teha (24)
Saarlaste ja hiidlaste lemmikauto on Škoda  (2)
Parkimiskohtade põud sundis elektroonikapoe kesklinnast lahkuma (27)
Rannailma ootajad peavad varuma pikka kannatust (52)
Saarlane ja Isamaa tahavad teha ühise valimisnimekirja (18)
Karuste külas avastati hästi säilinud rannalauter (5)
Ajujahile Saaremaalt vaid üks idee (4)
Politsei uurib Facebooki konto ülevõtmist (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud