[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 05. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Langemine täielikku kaosesse? (2)
Autor: Kaupo Vipp
Laupäev, 07. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ökoloogiast laenatud termin “jätkusuutlikkus” (sustainability) tähistab bioloogiliste süsteemide omadust säilitada oma mitmekesisus, arengute tasakaal ja eluvõimelisus määratlemata aja jooksul. See on eri tüüpi süsteemide tööprotsessi tulemus, mitte teoreetiline printsiip süsteemide loomiseks või kujundamiseks.

Keskkonnaprobleemide teravnedes koos nn rohelise mõtlemise kiire tõusuga jõudis väljend 1980. aastatel avalikku kõnepruuki. Nüüd on “jätkusuutlikkus” saanud üheks bürokraatia- ja poliitikaalaste tekstide kirjutajate lemmikväljendiks.

Lõputu kasv pole lihtsalt võimalik

Kui seda algselt kasutati seoses inimühiskonna arenguprobleemidega (jätkusuutlik areng), on seda tänaseks asutud parasiitsõnana lükkima suvalisse konteksti. Pahatihti oksüümoronide sõnastamiseks, nagu näiteks “jätkusuutlik majanduskasv”.

Muidugi mõistab igaüks järele mõeldes, et lõplikus ruumis – nagu inimliigi majandustegevus planeedil Maa – pole lõputu kasv lihtsalt võimalik. Aga reaalpoliitiliste kaalutluste sunnil sisaldab selliseid loogikavigu koguni ÜRO säästva arengu eesmärkide loend.

Keskkonnahoiu osas on üldlevinud lootus, et meie jätkusuutlikkuse (st tsivilisatsiooni ja looduskeskkonna kestva kooseksisteerimise võime) tagaks ressursside tarbimise kahandamine. Samas jätkub elanikkonna eksponentne kasv, lisades planeedile 230 000 inimest päevas, st ligi 88 miljonit aastas [1]. Igaüks neist vajab eluks ressursse.

Samuti ei saa pideva kasvuta hakkama tänaseks välja kujunenud sotsiaalsüsteemid, pangandus jms. Muidugi nõuab vastav majanduskasv planeedi taastuvate ja taastumatute ressursside tarbimise pidevat kasvu, välistades jätkusuutlikkuse.

Näiteks tarbis inimkond 2017. aastal juba augustikuuks ära selle ressursside koguse, mis looduses ühe aastaga taastuda suutnuks (mets, kalad jms). Globaliseerunud majandus jätkab kokkupõrkekurssi planeedi võimalustega maavarade, eluslooduse, puhta joogivee, saastetaluvuse, kliimastabiilsuse jne osas.

Analüütikud on ammu prognoosinud, et see kurss toob lisaks kaasa ebavõrdsuse kasvu, ühiskondi tasakaalustava keskklassi hääbumise, kodusõjad, ressursisõjad riikide vahel ning majandus-, kliima- ja sõjapõgenike voolu, alustades planeedi enim ülerahvastatud piirkondadest.

See, kui palju iga inimene tarbida soovib, mõjutab inimkonna globaalset “jalajälge”. Võitjad ei ole need, kellel on surres rohkem asju. Kui püüaksime igale planeedil elavale inimesele tagada maailma jõukamates riikides praegu valitseva elustiili, vajaksime viit planeeti Maa. See pole arusaadavalt võimalik.

Nii ongi jätkusuutlikkuse tegelik väljakutse inimeste seniste väärtushinnangute, kultuurinormide ja elustiili muutus – teadvustamine, mida me ikkagi tegelikult eluks vajame. Ka siis oleks raske kujutleda, et kõik rahvad lepiksid oma praeguse olukorraga. Pideva alatoitluse, veepuuduse, alalise sõjaseisukorra jmt hädade tõttu kannatavaid inimesi on ju praegu rohkem, kui oli planeedil kokku rahvast 20. sajandi alguses.

Tekkinud seisus ei saa realistlikult tulevikule mõtlev kodanik arenenud ühiskondadele omase elustiili säilitamist pikemas perspektiivis eesmärgiks sättida.

Vaja kriisi ennetavat “organiseeritud taandumist”

Vaja on üldkriisi ennetavat “organiseeritud taandumist” oluliselt madalama, kuid ikkagi talutava heaolu suunas, et vältida langemist täielikku kaosesse.

Lokaalseks jätkusuutlikkuseks annab lootust meie kodumaa seni säilinud loodus, puhas põhjavesi ning kõige kiuste osaliselt säilinud elurikkus metsades, soodes, jõgedes.

Nii peaks hea kodaniku esmane mure olema, et Eesti elukeskkonda, me tulevase jätkusuutlikkuse alust, viimasel hetkel ära ei lagastataks. Ei vahetataks väärtusetute klaashelmeste vastu, nagu paljude maailma maade ja rahvaste loodusega on juba juhtunud.

[1] Kasvuprotsent oli suurim aastatel 1965–1970, mil 2,1 protsenti tähendas ligikaudu 70 miljoni inimese juurdekasvu aastas. Praegune väiksem näit – 1,18 protsenti – esindab aga suurimat summaarset kasvunäitu inimajaloos: umbes 88 miljonit inimest aastas.

Artikkel ilmus algselt vabaühenduste liidu väljaande Hea Kodanik kevadnumbris.

Täna loetuimad
Aia tänava läbimurre parem kui raketi ostmine (5)
Haigla tänas ja tunnustas kollektiivi  (10)
Vetteli ja Saaremaa Lihatööstuse tooted said Pääsukesemärgi (21)
Sõru-Triigi parvlaevaliinil jätkab AS Kihnu Veeteed (4)
Cosmoskva muusika kõlas taas (7)
Jaaninädalal oli praamireisijaid neljandiku võrra vähem (1)
Nädala loetavuse top 5
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (65)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (28)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (45)
Vallalehte soovib välja anda kaks ettevõtet (9)
Kommentaarid
Edward Laane räägib, mida õpetas meile koroonaviirus? (11)
Vetteli ja Saaremaa Lihatööstuse tooted said Pääsukesemärgi (21)
Vallalehte soovib välja anda kaks ettevõtet (9)
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (65)
Aia tänava läbimurre parem kui raketi ostmine (5)
Haigla tänas ja tunnustas kollektiivi  (10)
Tallink tühistas reisijate vähesuse tõttu Riia-Saaremaa erireisi (4)
Cosmoskva muusika kõlas taas (7)
Soojatorustiku ehitustööd Torni ja Vallimaa tänavatel (13)
Autoga vastu puud sõitnud neli inimest pääsesid vigastusteta (täiendatud) (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud