[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 02. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Arvamus

Ultimaatum, kurjakuulutav sõna
Autor: Jüri Pino, kirjamees
Reede, 06. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Meie, eestlased, oleme laulurahvas. Lisaks on meil muidki seni avastamata andeid. Näiteks on meie seas väga palju ilmatasemel keemikuid. Kriminaliste. Kohtunikke.

Vähemalt jääb selline mulje, kui kaeda viimase aja hõiskamist Vene diplomaatide – oi, vabandust, „diplomaatide” – väljasaatmiste üle. Õige! Süüdi! Mõrtsukatele koht kätte näidata! Kuigi Skripalid olla ju elus, nojah.

Vabariik ju ka. Terve polkovniku saatis välja, mõistate. Mitte alampolkovniku, täitsa täisgolova. Võib häbenemata murdmatu Liidu vennaskuning- ja vabariikidele silma vaadata – sammume meiegi esimeste kindlas reas.

Ootaks ära, enne kui suud täis võtta

Noh, te saite juba aru, et mõni mees on jätkuvalt väga vale mees väga vildakate arusaamadega. Mispärast, vältimaks röögatusi: kasi oma Lubjankale tagasi! Kõik on ju nii targad, kõik on nii teada, tõendid karjuvad näkku ja kui Briti peaminister ütles, et nii on, siis on.

Ega poliitikud ja saksad ju kunagi valeta. Mu teada nimetavad teatud kohalikud jätkuvalt teatud olekus inglasi Sassenach. See Saksimaa pidi ikka kõvasti rahvast välja andma, et igale poole jätkus.

Ui, vui, parem eemale hoida.
Huvitav, hirmutav ja vähe arusaamatu on kogu tramburai man üks sõna. Nimelt: ultimaatum.

Üks number ka, nimelt käibivat aastat tähistav.

11. novembril kell 11 sada aastat tagasi lõppes Euroopa üksmeelne enesetapp, mida nimetatakse ka esimeseks ilmasõjaks. Inglismannid ütlevad ka Great War, mille kallal annaks süngelt ilkuda, et selle saaks lisaks Suurele sõjale ka Toredaks sõjaks tõlkida. Nigelapoolne nali.

See vaikne tähistamine on veel ees, loodetavasti, aga sõna „ultimaatum“ õhus.
Oli koletu üllatus, et kui Theresa May pidas oma parlamendis 12. märtsil kõne ja teatas, et Vene saadikul on järgmise päeva õhtuni aega seletada, kes gaasi lasi ning kogu Novitšoki programm kohe keemiarelvade keelustamise organisatsioonile üles anda – sai see nimeks ultimaatum.
Brittidelt endilt. Ajalehed hõiskasid. Täiesti tsiteeritavad, täiesti parketikõlblikud ajalehed.

Ühel mehel on pea prahti täis, seepärast meenub üks teine ultimaatum, mis esitati 1914. aastal.

„Nii nad tapsidki meie Ferdinandi.”
Uimased olid tollased inimesed – läks pea kuu, kuni Austria-Ungari sai valmis ultimaatumi Serbiale. Koostades selle võimalikult nii, et nõusse ei jäädaks ja saaks oma väikese kättemaksusõja ära pidada. Aega 48 tundi. 10 nõudmist. Ei hakka ümber jutustama – kel huvi, võib tollest sekeldamisest ise ju täpse ülevaate saada.

Napikas, sest serblased jäid nõusse kõigega peale ühe punkti: et Austria-Ungari uurijad tuleksid Serbiasse välja selgitama, kes tegi.
Edasi läks, nagu läks.

Sellised tarbetud teadmised teevadki sõna „ultimaatum” kurjakuulutavaks. Kuhu see maailm nüüd jälle marssida võtab, arvates, et küll läheb. Ei oska teiste sisse näha, mida arvates. Ei olda ekspert, analüütik, keemik, kriminalist.
Ootaks justkui ära, enne kui suud täis võtta.

Vana argpüks teeb hirmust püksi

Seni tulevad pähe ainult ogarused, need tavalised. Et Britanniale on Brexit pähe löönud. Kõrvalmõjud, tüsistused. Äkitsi on neile meelde tulnud, et nad on ikkagi SUURBritannia.

Võib-olla kujutavad alateadlikult midagi ette. Nagu oleks jälle impeerium või vähemalt iseseisev ja sõltumatu riik. Võib endale lubada segasest ja iseenesest tühisest juhtumist tüli välja kiskumist. Nii on muidugi inetu öelda, kui kaks inimest tilguti alla sattunud.

Brexit võiks olla võetav kui muidu heast tööpostist lahtiütlemine, aga mitte ka päriselt, vaid nii-öelda kaugtööle. Ainult igapäevastes kontoriintriigides pole vaja osaleda, ülemuste rumalusi kuulata ja, olgem ausad, mõnegi kolleegi nägu polnud meeldiv. Omaette viskad või sokid lakke, pole kellegi asi, kuni kõik tehtud saab.

Ikka jälle, ei tea. Suurriikide, eriti endiste vaim jääb pisikesel maal väga segaseks. Vana argpüks loodetavasti maalib ise endale tondid seinale ja siis teeb hirmust püksi.

Täna loetuimad
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (41)
Lossipargi hooldamine tekitab küsimusi (3)
Kuressaare ametikoolis saab nüüd õppida ka kergete rõivaste rätsepaks
Vald on valmis Kaluri tee nimetama Kaluri tänavaks
Malevasse soovib 108 noort
Tulevad maakonna meistrivõistlused maastikujooksus
Nädala loetavuse top 5
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (11)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (41)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (11)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (27)
Lossipargi hooldamine tekitab küsimusi (3)
Kommentaarid
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (7)
Lossipargi hooldamine tekitab küsimusi (3)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (41)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (84)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (11)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (27)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (11)
Orissaare Konsum avab homme uksed (6)
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus (3)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (36)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud